... Tolteegid on ammu olnud teadlikud jõududest, mis ei ähvarda ainult inimolendeid, vaid kogu teadvuse arengut Universumis. Need jõud ei ilmne alati kui võõrad, vaid võivad proovida tegutseda ka läbi sõbrakäe ulatamise. Ka planeet Maal on tegutsemas jõud, mille eemärk ei ole teadvuse arendamine, seega tuleb meeles pidada, et kõik pole see, millena paistab. ... Maailma tänane seisund on arengu loogiline jätk ja see, mida me näeme katastroofina, on möödalibisev võimalusehetk. Kõik ei ole kadunud ja praegu võib olla isegi rohkem põhjust loota kui kunagi varem. Inimene on olnud sunnitud käima enesehävitamise teed, et tundma õppida elu hindamatut kingitust. ppimine on iga mehe ja naise jaoks vaieldamatult raskeim ülesanne ja tõelised teadmised ei tule odavalt. Neid saab vaid põhjalike elukogemuste kaudu. Ei ole olemas maanteed paradiisi ja lihtsaid lahendusi inimkonna ees seisvatele probleemidele. ... Peale 13
.......7 Kokkuvõte............................................................................................................................10 Kasutatud allikad..................................................................................................................11 2 Sissejuhatus ,,[---] Lääne-Euroopas on Esimene maailmasõda jäänud mitme rahva (näiteks prantslaste ja itaallaste) teadvusse palju hirmsama katastroofina kui järgnenud Teine maailmasõda, [---] (jäädes) nende rahvaste ajalukku kui Suur Sõda. Sõtta mobiliseeriti kokku 73,5 miljonit meest (neist 48,35 miljonit Antandi ja 25,16 miljonit Keskriikide poolel). Hukkunuid oli Esimeses maailmasõjas umbes 10 miljonit, haavatuid 20 miljonit; mitu miljonit inimest suri nälga ja haigustesse. Kohe pärast sõda niitis gripiepideemia veel 20 miljonit sõjavintsutusest ja alatoitumusest nõrgestatud inimest. Sõjakulusid on hinnatud mitmeti,
Siin on haiguse aktsepteerimisse kuuluv meeleolu langus, ei vaja ravi. Kuid võib muutuda kliiniliseks. Üldjoontes positiivse progressiooniga. Saavad aru, et asjad ei ole enam nii nagu vanasti, valmistuvad suremiseks, on kurvad. 5. Leppimine (aktsepteerimine): Saab aru, et elu ongi jäädavalt muutunud. Et surebki. Hakkab valmistuma suremiseks. Gfelleri ja Assali astmed juurde (kroonilisel haigusel): 1. Algne sokk (kroonilist haigust käsitletakse katastroofina, väga oluline on arsti-patsiendi suhe); 2. Eitamine 3. Mäss: on teadvustanud Miks mina? Noorukieas võib viia emotsionaalse kriisini. 4. Tingimine-kauplemine toimub ennekõike ravi osas. Püüab säilitada kontrolli olukorra üle. 5. Kurbus ja võõrandumine. Nagu depressioon eelevast mudelist. 6. Leppimine. Stress Antiikaeg. Hing, mis paneb meid tegema liigutusi ja tundma tundeid. Pärineb filosoofidelt, kes ususid, et on hing, millest algab kõik
Üks vahenditest. Emiteerima raha ja väärtpabereid ringlusesse laskma. Raha ja missiooniõigus läks üsna kiiresti riigi kontrolli alla. Tekkis riigimonopol. Riik tagas käibel olevate väärismetallitükkide ehk müntide ühesuguse kaalu ja metallisisalduse. Mida enam kaubavahetus arenes, seda tülikamaks muutus ka väärismetallide kasutamine rahana. Käibele tuli paberraha. See võeti kasutusele 11. saj. Hiinas. Euroopas võeti algul katselisena Euroopas. I katse Rootsis lõppes katastroofina, pankurile määrati surmanuhtlus. 18. saj. paberraha aktiivselt kasutusele. Tõuseb inflatsioon. Paberraha tootmine on odav. Et miinimumi viia inflatsiooni ja tõsta usaldust paberraha vastu läksid riigid üle kullastandardile esimene rahasüsteem ajaloos. Riigid sidusid ringluses oleva paberraha nende käsutuses oleva kullavaruga. Igale paberrahaühikule kehtestati teatud kullakogus. Raha sai pangas kulla vastu ümber vahetada. Suurbritannia 1816
vanu ja nendega seotud väärtuseid, ühiskonnas peaks väärtustama ja kasutama vanurite teadmisi ja kogemusi, nn mentorlus ▪ Sotsiaalse murdumise teooria ▪ Peck'i täisea konfliktid ego diferentseerumine vs töörolli domineerimine ◦ pensionile mineku nägemine katastroofi või õnnena keha muutumine vs keha domineerimine ◦ kaasa minek keha muutustega ▪ seega vananemise nägemine suure katastroofina on eelkõige hoiakutest, mitte reaalsetest muutustest tulenev ◦ Surmaga kohanemine ▪ Elizabeth Kübler-Rossi teooria (1969) surmaga leppimise 5 staadiumit: ◦ eitus - "ei juhtu minuga", iseloomulik 20ndates ◦ viha - "ei tohi minuga juhtuda",iseloomulik 30ndates ◦ tingimine - "võiks natuke ikka veel oodata surmaga", iseloomulik 40-50ndates ◦ depressioon - "see juhtub minuga", iseloomulik 60ndates
2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra. (2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust (3) Nakkushaigusena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse nakkushaigust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse tähenduses ning loomataudi loomatauditõrje seaduse tähenduses.
1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta. (2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4 punktides 2
1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta. (2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust;
plaanis määratud alustel ja korras. 2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta. (2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4
t. tajutud kinnitajate hulga rikkusele või vaesusele. Siia sobib näitena A. Becki kognitiivne depressioonimudel. Varajasest õpikogemusest on inimene omandanud mõne ebafunktsionaalse alushoiaku, näiteks uskumused: “ilma teiste tunnustuseta pole ma midagi väärt” ja “mul pole mingit võimu oma emotsioonide üle” Iga situatsiooni, kus tunnustust ei tule (või keegi koguni rahulolematust ilmutab), tajub ta katastroofina. Teine uskumus võimendab katastroofitunnet, sest inimene on veendunud, et ta sellega kaasnevate emotsioonidetulva all absoluutselt teovõimetu on. Ravitehnikad on kooskõlas häirete teoreetilise seletusega. Patsienti julgustatakse uurima oma kogemuse ning mõtlemise muutmise võimalikkust, proovima esialgu vaid katseks käituda või mõtelda mõnikord teistmoodi ja vaadata, mis siis juhtub. Klassikalisel tingimisel põhineb näiteks süstemaatiline desensitiseerimine (Wolpe, 1966).
1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta. (2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4 punktides 2
2. jagu Eriolukord 1. jaotis Eriolukorra väljakuulutamine ja lõpetamine § 13. Eriolukorra väljakuulutamise alus ja tingimused (1) Vabariigi Valitsus võib loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks kuulutada välja eriolukorra, kui hädaolukorra lahendamine ei ole võimalik ilma käesolevas jaos sätestatud juhtimiskorralduse või meetmete rakendamiseta. (2) Katastroofina käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse suuremõõtmelist õnnetust või avariid, eelkõige: 1) keskkonna ulatuslikku keemilist, bioloogilist või radioaktiivset saastumist; 2) ulatuslikku tulekahju või plahvatust; 3) raskete tagajärgedega laeva-, lennuki-, rongi- või muu transpordivahendi õnnetust; 4) käesoleva seaduse § 34 lõike 2 punktides 13 ja 1114, lõike 3 punktides 3 ja 6, lõike 4
annaabi.ee 
