Kaevandamise mahud (tuhat m3) 2015 2016 2017 2018 Kokku kõik MK 1627 1795 1992 1885 Harju maakond 796,1 818,3 784,1 679,3 Ida-Viru maakond 17,4 25,6 44,1 42,7 Viimaste aastatega on ehituslubjakivi kaevandamine olnud Ida-Viru maakonnas kasvutrendis. Võrreldes 2016. aastaga suurenes 2017. aasta ehituslubjakivi kaevandamine Ida-Viru maakonnas ligikaudu 42%. Seevastu Harju maakonnas on kaevandamine pigem alanenud v.a 2016, kui kaevandamine oli kõrgem 2015. aasta omast. Maanteeameti andmetel prognoositi teedeehituses 2012-2020 aastatel uutele teedele ja nende hooldamisele kokku kuni 60 mln m3 ehitusmaavarasid. Maanteede ehitamisel kasutatakse peamiselt Eestis kaevandatud ehitusmaavarasid, milleks on liiv, kruus ja lubjakivi
imelikud, ehitati täis põllud, või lihtsalt soise ala peale. Ehitus vähenes 20% võrra 2008. aastal, kus oli tunda juba veidi majanduslangust, ehitus langes järgnevatel aastatel veelgi. Oli tekkinud olukord, kus paljud ehitised jäid seisma võlgade tõttu, kas siis firma pankroti või eraisiku maksuvõimetuse tõttu. 2010. aastal ehitati väga vähe elumaju, sest endiselt oli 2006-2007. aastatel ehitatud eluasemeid turul üle. Väliskaubandus Eesti ekspordinäitajad on endiselt kasvutrendis, tänu sellele oleme suutnud ka kriisist kiiremini välja tulla. Eesti on hea asukohaga maa, tänu millele on meil ka suuremad ekspordivõimalused kui mõnel muul riigil. Põhilised turud on Skandinaavias, kus on palju ostujõulist elanikkonda ja ka transport sinna on lihtne kuna nad on lähedal. Endiselt on sealne tootmine ja tööjõud kallim kui Eestis, mis annabki meile suure eelise. Ekspordilt tähtis on ka Venemaa, mis on suur ja lai.
Tahvelarvutite müük Eestis on viimase aastaga viiekordistunud. EMT müüdavatest arvutitest ligi 70% on tahvelarvutid. Nutitelefonide osakaal telefonimüügist üle 70% Eelmisel aastal moodustasid nutitelefonid 12,7% kõigist telefonidest eestlaste taskutes, seejuures see arv on käesoleva aastaga oluliselt tõusnud (nedmediatrendwatch) Tervelt 11,09% ülemaailmsest internetiliiklusest tuli juunikuu jooksul nutitelefonidest, olles igakuiselt kasvutrendis (statcounter). https://www.emt.ee/et/uudised/-/uudisvoog/uudis/26756296 https://www.emt.ee/et/uudised/-/uudisvoog/uudis/26723454 Statistika näitab, et nutiseadmed on vallutamas meie igapäevaelu. Uuringud näitavad, et telefoni kontrollitakse 150 korda päevas. Nutitelefonide laienev populaarsus ja olulisus inimestele pakub ettevõtetele uusi turundusvõimalusi. Trendiga kaasas käimiseks, peavad ettevõtted looma mobiiliturunduse strateegia. Mobiiliturundus koosneb:
Tartumaa laste arv on viimase kümne aasta jooksul jätkuvalt kasvavas trendis, nagu näha ka sündimuse üldkordaja muutusest (Joonis nr.2) Kui 1995 aastal oli see peaaegu 9,5 , siis tänaseks on see tõusnud 14 piireisse. Eriti suure hüppe on sündimuse ülkordaja teinud aastast 2000 kuni 2010, mil see tõusis 10,5 eelmainitud 14 ni. Sündimuse summaarne kordaja (Joonis nr.3) ennustab Tartumaale küll mitte nii helget tulevikku, kuna alates 2000. aastast on summaarne kordaja küll kasvutrendis, kuid siiski al rahvastiku taastetaseme (2,1 last naise kohta) . Samas on näitajad siiski paremad, kui Eestis keskmiselt. Kui 2000 aastal oli elussündide arv ühe naise kohta kõigest 1,2, siis 2010ndaks aastaks on too näitaja tõusnud pea 1,6- ni, kuigi püsiva positiivse iibe säilitamiseks on seegi näitaja veel küllaltki madal. Sündimuse vanuskordaja (Joonis nr.4) iseloomustab naiste seas järjest enam levivat
koguproduktist. Keskmine Uus-Meremaa võlakoormus oli perioodil 1985-2013 41,03%. Rekordiliselt madala oli võlakoormus 2007.aastal 17,4%. 2013.aastal oli valitsuse võlakoormus 28,6% riigi sisemajanduse koguproduktist. Perioodil 1989-2013 oli Austraalia keskmine võlakoormus 20,57%. Rekordiliselt kõrgele kuni 31,7% ulatus 1994.aastal ja rekordiliselt 2007.aastal selt madalale langes 9,7%. Austraalia majandus on toiminud 25.aastat järjest kasvutrendis, prognoositakse, et see jätkub veelgi lähima paari aasta jooksul. See on teine katkematu kasv. Kasvuväljavaated on jätkuvalt positiivsed. Prognoositakse investeeringute suurendamist kaevandustesse umbes 25% 2015-16 ja 30% 2016-17. Valitsus keskendub eelarve ülejäägi tagastusele. Prognoositakse, et puudujääk väheneb 2015-16 2,1% SKP-st ja 2018-19 0,4% SKP-st. 7 5. Väliskaubandus
suuremad kui 2007 aastal. 2013 aastal tõusid tunduvalt soojuse- ja elektrikulud seoses tariifide tõusuga. Kohtla-Järve linna eelarve põhitegevuse tulem 2009. aastal tekkepõhises arvestuses oli negatiivne, mis on tingitud likviidsete varade suurenemisest. Kasutamata eelnevatel aastatel sihtotstarbelised rahalised vahendid olid suunatud kulude katteks. Alates 2010. aastast põhitegevusetulem on positiivne. Netovõlakoormus 2008. aastal oli 17,84% ja on olnud järgnevatel aastatel kasvutrendis. 2013. aasta lõpuks netovõlakoormus oli 15 641 130 eurot – 47,8% põhitegevuse tuludest. Netovõlakoormus suureneb ka järgnevatel aastatel seoses kahe suure investeerimisprojekti (Kultuurikeskuse hoone renoveerimine ja veetrasside renoveerimine) teostamisega. 10. KOKKUVÕTE Praktika oli väga edukas. Enamus praktikale seotud eesmärgid ja küsimused said vastuse. Praktika kogemus raamatupidamises aitas mõista, et ainult koolis õpitu ei vii kuigi kaugele,
(Vaata joonis 5). (Jooniselt selgelt eristuvad suured hinnalangused Tammelinna, Tähtvere, Jaamamõisa ja Karlova linnaosades tulenevad puudulikust informatsioonist ning ei ole tõesed.) Üürituru kalleim linnaosa on vaieldamatult Kesklinn, kus korterite keskmine üürihind on kogu vaadeldava perioodi puhul olnud kõikidest teistest linnaosadest kalleim, jõudes 2015 II kvartaliks lausa 8,33 euroni ruutmeetri kohta. Stabiilset hinnatõusu näitab Tammelinna üüriturg, mis on kasvutrendis 2014. aasta III kvartalist alates, ületades 2015. aasta II kvartalis hinnaga 8,51 eurot/m2 muidu kalleimat piirkonda, Kesklinna, ligikaudu 3% võrra. Seda võib selgitada uute arenduste kerkimisega Tammelinna alates 2014. aastast, kus üürnikeks on peamiselt parema sissetulekuga perekonnad, kes hindavad mugavat ja moodsat elukeskkonda. (Tammelinn.ee) Kõige madalamad üürihinnad on Jaamamõisas ning Annelinnas, mis on
komponente ja materjale. Seega võib olla tegemist paradoksaalse olukorraga, kus JIT-süsteemi juurutamine ei ole kaotanud vajadust ladude järele, vaid on vastupidi sundinud neid juurde rajama. Varudesse “raiskamine” võib vahetuda “raiskamisega” transpordis (suur liiklus = suurem negatiivne mõju) JIT töötab paremini siis, kui toorme hinnad on stabiilsed. Olukorras, kus peamiste toorainete hinnad on kasvutrendis, võib ette varumine olla mõistlikum. 48. Mida kujutab endast 10 reegel? Kui defekt avastatakse kohe, siis see läheb maksma ainult tegevuse kordamine, aga kui see jõuab tarneahela järgmisele astmele, nõuab see kõrvaldamine 10x rohkem pingutusi ja kulusid. Kui see jõuab veel edasi, siis see muutub 100x kulukamaks jne. kogu aeg x10. See reegel on aluseks JIT süsteemile, kõik tegevused peavad olema 100% õigesti tehtud. 49. Mida kujutab endast MRP? (materjalivajaduste planeerimine)
annaabi.ee 
