vabaneb,energia kantaxe edasi vesinikun aatomiga ATP ja NADPH sünteesix; 2.ATP kasut. ära CO2 liitmisex ribuloosile,liidetaxe veel H,moodustub glükoos;taimed saavad elada fotosünteesita;ainete liikumine ksüleemis-vesi koos lahustunud ainetega liigub surnud rakkude õõntes või mööda rakukesti;turba teke-orgaaniliste ainete lagundamine tänu liigniiskele ja vähese hapnikuga kohale on aeglane,sis orgaanilised ained ladestuvad ja nendest tekib turvas,turvas on hea kütteaine, taimede kasvusubstraat,soontaimedel on erinevalt sammaltaimedest juhtkimbud vee ja toitainete transpordix; soontaimed (sõnajalgtaimed (osjad,kolladsõnajalad), paljasseemnetaimed, õistaimed); sõnajalgtaimed vajavad viljastumisex vett ja seetõttu elavad niisketes kohtades;
Vastavate seadmete puudumisel piserdatakse pistikuid peenesõelalisest kastekannust või käsipritsist 4…5 korda päevas. Niiskust aitab säilitada ka pistikutele laotatud niiske marli. Lavad hoitakse suletuna kuni juurdumise alguseni ning pärast väikeste juurte tekkimist hakatakse lavasid õhutama. Liigniiskuse vältimiseks rajatakse lava põhja 3-4 cm paksune kruusast või killustikust drenaažikiht, millele laotatakse 10-12 cm paksuselt kasvusubstraat. Optimaalseks temperatuuriks pistikute juurdumisel loetakse (18)… 25 ºC. Pistikud ei talu otsest päiksekiirgust, seepärast peab kasvuruum paiknema otsese päikese eest varjatud kohas. Kui see pole võimalik, siis saab päikesekiirgust hajutada kasvuhooneklaase valgendades kriidi- või lubjapiimaseguga, samuti saab kasutada spetsiaalset varjutuskangast. Sügisel eemaldatakse kiletunnelid, lavadelt kile või klaas, kasvuhoonetes tõstetakse juurdunud taimekastid või rullid välja
· Kasta orhideed ainult pehme veega. · Kasta orhideed alles siis, kui ta on täiesti läbi kuivanud. Kastmiseks aseta orhideepott leige veega nõusse, leota väheke aega, seejärel nõruta liigveest ja pane taim endises asendis oma kohale tagasi. Potialusele ei tohi jääda seisvat vett. · Väeta orhideeväetisega nõnda, nagu pakendil on õpetatud. · Ära kärbi või lõika orhideejuuri ega topi neid potti tagasi, kui nad on üle potiääre kasvanud. · Orhidee istuta ümber, kui kore kasvusubstraat on muutunud pulbriliseks või kui pott on ilmselgelt liiga kitsaks jäänud. · Orhideed ei pea kasvatama ilmtingimata klaasist kasvunõus, sest kui juured vajavad valgust, siis nad kasvavad potist ise välja. 1 · Kuukingadel ära lõika pärast õitsemist õievart maha, tavaliselt moodustab see uusi õitsvaid harusid. · Orhideed võivad olla meelepärased taimed ka mitmetele kahjurputukatele
pane taim endises asendis oma kohale tagasi. Potialusele ei tohi jääda seisvat vett. · Väeta orhideeväetisega nõnda, nagu pakendil on õpetatud. Selleks , et hästi õitseda vajab taim puhkeaega. See on liigiti erinev, tihti piisab vaid mõnest nädalast. Sel ajal peaks temperatuuri alandama 5ºC võrra ning kastmist vähendama, nii et substraat peaaegu läbi kuivab. Orhideede ümberistutamine: (Substral soovitusi... 2011) 1. orhidee istuta ümber, kui koore kasvusubstraat on muutunud pulbriliseks või kui pott on ilmselgelt liiga kitsaks jäänud; 2. orhideed tuleb kasta nii enne kui pärast ümberistutamist. Orhideed vajavad ümberistutamist kevadeti kui kasvusubstraat on peaaegu mullaks lagunenud või taim ei seisa enam püsti. Lihtsam on osta kauplusest spetsiaalset orhidee 7 mulda, kuid selle võib ka ise kokku segada, võttes 5 osa männikoort : 2 freesturvast : 2 tammelehti : 1 kruusa + puusöetükid
Teatud juhtudel võivad mõned gaasid olla köögiviljadele 4 kahjulikud (ammoniaak ja väävligaasid). Kui ammoniaagi kontsentratsioon õhus on 0,6%, siis tekivad lehtedele põletused, 4% puhul taim hukkub. Tolmjad osakesed, mis hõljuvad õhus, langevad taime lehtedele. Nad vähendavad valguse intensiivsust, ummistavad õhulõhesid ja vähendavad sellega fotosünteesi ja kasvu. II rühm 1. kasvusubstraadid; Muld on vanim aianduses kasutatav kasvusubstraat, mida tänapäeval kasutatakse vaid paljasjuursete istikute kasvatamisel avamaal. Katmikaianduses reeglina mulda enam ei kasutata. Mulla puudused kasvusubstraadina: 1) muld on raske ja see muudab tema transpordi kalliks, 2) muld on tihe ja eriti potitaimede kasvatamisel jääb taime juurtele vähe õhku, 3) enne katmikalal kasutamist tuleb muld steriliseerida, sest mullas leidub alati patogeene. 4) tänapäeval on raske leida mulda, mis ei sisaldaks herbitsiidide jääke.
249.Glossing läigestus 250.Grading maapinna tasandamine 251.Grandeur- suurus 252.Grandiose suurejooneline 253.Grass monoculture- muru monokultuur, ainult muru 254.Grasses- muru, rohttaimed 255.Gravel- kruus 256.Greater emphasis on - suuremat rõhku 257.Greatest contributor suurim toetaja 258.Greatly expanded- oluliselt laiendatud 259.Greenery- rohelus 260.Grotto grott, koobas 261.Grove- metsasalu, salu 262.Growing medium kasvusubstraat H 263.Habitat elupaik 264.Hard landscape- rajatised, hooned 265.Harsh karm 266.Harvest saak 267.Hazel- sarapuu 268.Haven- sadam, varjupaik 269.Heart of the village- linna/küla keskpunkt, süda 270.Hectares- hektar 271.Hedgerow- hekiriba 272.Heightened - kõrgendatud 273.Herbal remedies- rohu abinõud, vahendid 274.Hermetically-sealed environment- õhukindlalt suletud 275.hill- küngas 276.Hillsides- mäenõlvad/küljed 277
turbavarumise eesmärgil, Üleujutused ei ole põhjustatud vaid kuivendamisest, vaid need sõltuvad valgala suurus, põllumajandusliku maa osatähtsus, mulla liik, metsamaal enne kuivendamist kasvavate puistute iseloom (tagavara),lumikatte veesisaldus, Üleujutuste risk suureneb kui samal ajal tehakse lageraieid. Metsa kuivendamise mõju puistu tootlikkusele. Soodes väljub teatud osa org. ainest aineringeist ning ladestub,Turvas taimede kasvusubstraat, mineraalainega kontakt puudub, Mullatekkeprotsess soostumine, Soostunud pinnas olemas arvestatav turba kiht kuid taimede juured ulatuvad mineraalpinnasesse,Soostunud maad sooks kui turvast on rohkem kui 30 cm, Enamik taimejuuri ei ole sügavamalt kui 30 cm v.a puud Metsakuivendamise tulemused soomuldadel. Suhteliselt keerukas hinnata, kuna efekti saamine pikaajaline ja metoodikad erinevad. Kuivendamise positiivne mõju ilmneb
väljavenimist. 75...90%-lise õhuniiskuse juures tekivad mugulatele alla ka väikesed juured, millega taim saab kohe peale mahapanekut juurtoitumisele üle minna. Temperatuuri tõstetakse kuni 20°C-ni, hiljem alandatakse mullatemperatuurini. Kastides ettekasvatamine idanemiskasti põhja pannakse 4...5cm paksune kasvuturba kiht (sobib ka saepuru), sellele 1...2 kihti mugulaid (kihtide vahele pannakse samuti kasvuturvast) ja kaetakse pealt jällegi 2...3 cm paksuse turbaga. Kasvusubstraat hoitakse pidevalt niiskena. Kasvuruum hoitakse valgena, ruumi temperatuur peaks olema 16...20°C. kui mugulatel on idud juba 5 mm pikkused, alandatakse temperatuuri 12°C-ni, hiljem mullatemperatuurini. Selliselt eelidandatakse mugulaid 15...20 päeva. Selle ajaga kasvavad mugulatele alla juured ja ilmuvad noored idud. Mugulad istutatakse vakku, sest juurestiku tõttu ei saa neid enam masinaga külvata. Selliselt eelidandatud kartulid annavad saaki väga varakult.
puuturvas, pillirooturvas, tarnaturvas jne). Turbalasund erinevad turbaliigid ladestununa teisneteisele. Märe soo- ja veega pidevalt veega küllastunud (ei kasutata küll mullateaduses, kuid küll turba enda kohta). Suur üldine poorsus. Turba puhul vee mahutavus väga suurtes piirides kõigub. Soomuldadel suur soojusmahustavus, väike soojusjuhtivus kasutatud isoleermaterjalina seinade-lagede soojustamisel. Väga väike elutegevus turbas hea kasvusubstraat, kuid toitaineid peab juurde andma. Soomuldade keemiline koostis madalsoomuldades lämmasikku kõige rohkem, rabaturbal kõige vähem lämmastikku. Kaltsiumi, fosfori suhtes turbamullad vaesed vaja juurde anna. Kasutatakse kasvusubstraadina ilutaimede puhul ja kurkide-tomatite jaoks. Lehtsamblaturba pH köige suurem. Turbasamblaturvas kõige toitainetevaesem. Madalsoomullad tekke iseärasused. Üle 30 cm turbahorisonti mis on tavaliselt T2 või T3. Põhjaks
Õhustatust soodustab ka korrapärane komposti läbisegamine. Kompostimise protsessi kiirendamiseks võib kompostile lisada lupja. Peale selle aitab lubi vältida komposti liiga happeliseks muutumist. Happesuse tõstmiseks lisame rabaturvast. Komposteerimise segust tuleb hea must huumusrikas kompost. Kompostile saame lisada vastavalt vajadusele liiva, erinevaid turbaliike, lupja, üldväetisi, et saada vastavalt taimedele sobiv kasvusubstraat. Erinevad taimed tahavad natuke erinevat substraati. Toitainete sisalduse tasakaalustamiseks võiks lisada kompostidele mineraal-või orgaanilisi väetisi. Mineraalväetised sisaldavad ühte või mitut taimetoiteelementi ja mida kasutatakse saagi suurendamiseks või selle kvaliteedi parandamiseks. Mineraalväetistest võiks lisada kaaliumnitraati (mitu erinevat toiteelementi), ammooniumnitraati, superfosfaati või kaaliumkloriidi.
Seetõttu on linnahaljastuse rajamisel võtmeküsimuseks, kuidas luua juurtele kasvukeskkond, mille omadused säiliksid muutumatuna võimalikult pikka aega. Kõlab paradoksina, kuid alati ei pruugigi selleks olla looduslik muld. 4 Lisaks puude istutusaladele kuuluvad haljastuselementide hulka ka erinevad murud, suvikute, püsikute ja põõsaste istutusalad jms. Kui lillede kasvusubstraat osutub sobimatuks, siis on viga võimalik parandada, istutades need järgmisel aastal ümber parandatud omadustega kasvumulda. Ka põõsaste väljavahetamine on võimalik, kuigi seotud juba suuremate kuludega, võrreldes püsikutega. Küll aga on väga täpselt vaja rajada murude kasvupinnased, kuna murud, nii nagu ka puud, on ette nähtud kestma aastakümneid. Paljud murud peavad vastu pidama väga suurele majandamis- ja kasutuskoormusele.
annaabi.ee 
