Vääriselupaik- kuni 7 ha suurune kaitset vajav ala metsas, kus tõenäosus ohustatud, ohualtide või haruldaste liikide esinemiseks on suur (väikeste veekogude ja allikate lähiümbrus, väikesed lodud, põlendikud ja soosaared, liigirikkad metsalagendikud, põlismetsa osad jne.). Metsa majandmaise käigus tuleb vääriselupaiga moodustamise eelduseks olevad võtmeelemendid (vanad puud, põõsad, kiviaiad ja allikad) säilitada. Puude diferentseerumine ja puistu iseharvenemine. Kasvuklassid. Diferentseerumine- erinevuste teke smavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus. Diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. puude pärilikud omadused(genotüübid) on erinevad; 2. puud satuvad erinevatesse kasvutingimustesse. Puude diferentseerumine viib puistu iseharvenemiseni e loodusliku hõrenemiseni. Ehkki puude väljalangemine toimub kogu puistu eluea vältel, on see eriti intensiivne just noores eas: kiirekasvulistel
muude iseloomulike näitajate kohta, koostatakse metsa majandamise kava või soovitused metsa majandamiseks. Metsa majandamine seisneb metsa uuendamises, metsa kasvatamises, metsa kasutamises ja metsa kaitses. Metsa uuendamine on tegevus, mille eesmärgiks on mingi oma ülesandeid mitte täitva või halvasti täitva metsa asendamine uue ja paremaga. 4. Metsa looduslik hõrenemine ja puude diferentseerumine. Kasvuklassid (Krafti klassid). Puude diferentseerumiseks nim. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel. Selle peamised põhjused on: Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad ja puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse. Looduslik hõrenemine nim. protsessi mille puhul puud hakkavad vananema, nende mõõtmed suurenevad ja toitumistingimused halvenevad sellised puud hakkavad kiratsema ja lõpuks hävinevad, mille tagajärjel puude arv pinnaühikul väheneb.
marjade, seente, ravimtaimede, ning nende osade korjamine, metsa kasutamine mesilaste korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus võib teatud piirkondades olla olulisem, kui metsast saadav puit. See sunnib metsaomanikke rakendama sääraseid metsa majandamise võtteid, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste varusid. Kõrvalkasutus võib kujuneda metsaomanikule oluliseks sissetulekuallikaks, sest teatud tingimustel võib ta selle eest tasu nõuda. PUUDE DIFERENTSEERUMINE JA ISEHÕRENEMINE, KASVUKLASSID Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Nii, nagu kunagi ei leia kahte absoluutselt sarnast inimest, nii ei leia metsast ka kahte täiesti sarnast puud. Erinevused puude vahel võivad avalduda nende kõikides tunnustes, suuremal või väiksemal määral
moodustavad ligikaudu ühtlase võrastikutasapinna. Kui aga puistus esineb majanduslikult olulisi puid, mis moodustavad madalamaid võrastikutasapindu, siis on tegemist mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis on selleks reeglina kuusk, harvemini võivad viljakates salumetsades teise rinde moodustada ka pärn, vaher, jalakalised). 4. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid (Krafti klassid) Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Erinevuste teket samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks peamist põhjust: 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad
Mets loetakse uuenenuks, kui alal, kus mets hukkus või maha raiuti kasvab ülepinnaliselt paiknevaid metsakasvukohatüübile sobiva liigi puid, mille mõõtmed ja kogus tagavad uue metsapõlve tekke. Metsa kõrvalkasutus on mittepuidulised saadused metsast. Nt. marjad, seened, ravimtaimede korjamine, metsa kasutamine mesilaste koremaana jne. Kõrvalkasutuse tähtsus võib osades piirkondades olla tähtsam kui metsast saadav puit. 6. Puude diferentseerumine ja metsa isehõranemine, kasvuklassid. Diferentseerumine on erinevuste teke samavanuseliste ja samaliigiliste puude vahel puistus. 1. Puude pärilikud omadused (genotüübid) on erinevad. Ka ühe puu generatiivsed järglased on erinevate omadustega, tänu risttolmlemisele. 2. Puud satuvad erisugustesse kasvutingimustesse. Isegi väikestel aladel erinevad tingimused. Erinevused kujunevad välja juba esimestel eluaastatel. Puu, mis on pärilikult kiirema kasvuga ja on sattunud kasoodsamatesse
Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mis on kujunenud mitmesugustest kivimitest atmosfääri ja elusorganismide mõjul ning mille iseloomulikumaks tunnuseks on viljakus. Mullast oleneb eelkõige puistute liigiline koosseis, nende tootlikkus, tagavara ja kasvukiirus, vastupidavus tuulele, seen- ja putukkahjurite esinemine ning metsast saadava puidu tehnilised omadused. Mullast olenevad ka metsade majandamise võtted ja rakendatavad abinõud. 19. Kasvuklassid. Kirjeldage G. Krafti klassifikatsiooni? 20. Arenguklassid. Tooge näiteid. Arenguklass - on metsa suhtelist vanust iseloomustav näitaja. Eestis kasvavate puuliikide iga on väga erinev. Kui 50 a. männik on keskealine puistu, siis 50 a. Lv puistu on üleseisnud. Metsa vanuse hindamisel peame alati silmas pidama ka puuliiki. Et olukorda lihtsustada, on kasutusele võetud arenguklassid, mida on kokku seitse.
ning nende osade korjamist, metsa kasutamist intensiivsus lehe- või okkamassi kohta on kadakas, soo- ja arukask, hall lepp, harilik kuusk, mesilaste korjemaana allajäänud puudel puistus suurem kui valitsevatel harilik haab, siberi nulg). 6. Puude diferentseerumine ja metsa puudel. II - keskmise soojanõudlikkusega, e. isehõrenemine, kasvuklassid. 3. lehtede, okaste pinnast suuremate, külmakindlad liigid, taluvad temp. langust kuni Metsa moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki valitsevate puude kõrgem produktsioon on tingitud -35 0 C: har. pihlakas, har. toomingas, must lepp, ja on ühevanuselised, kasvavad erinevalt. nende suuremast lehtede, okaste massist (pinnast). har. tamm, har. pärn, har. vaher, har. saar, har.
korjemaana jne. Metsa kõrvalkasutuse tähtsus võib teatud piirkondades olla olulisem, kui metsast saadav puit. See sunnib metsaomanikke rakendama sääraseid metsa majandamise võtteid, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste varusid. Kõrvalkasutus võib kujuneda metsaomanikule oluliseks sissetulekuallikaks, sest teatud tingimustel võib ta selle eest tasu nõuda. 6. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid. Metsa võivad moodustavad puud, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, kuid kasvavad erinevalt. Erinevused puude vahel ilmnevad nende kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Nii, nagu kunagi ei leia kahte absoluutselt sarnast inimest, nii ei leia metsast ka kahte täiesti sarnast puud. Erinevused puude vahel võivad avalduda
aastalt ning metsa kõrvalsaadused võivad piirkonniti osutuda olulisemaks kui metsast saadav puit. See sunnib metsaomanikke rakendama sääraseid metsa majandamise võtteid, mis ei kahjusta kõrvalsaaduste varusid. Kõrvalkasutus võib kujuneda metsaomanikule oluliseks sissetulekuallikaks, sest teatud tingimustel võib ta selle eest tasu nõuda (vt. metsaseaduse §32 lõige 2). 5. Puude diferentseerumine ja metsa isehõrenemine, kasvuklassid. 7 Jälgides metsa moodustavaid puid, mis kuuluvad ühte liiki ja on ühevanuselised, märkame nende vahel suuri erinevusi. Need ilmnevad puude kõrguses, tüve diameetris, võra suuruses, tüve kujus ja vormis, okste asetuses ja suuruses. Erinevused puude vahel paistavad silma nende kõikides tunnustes. Seda nähtust nimetatakse puude diferentseerumiseks. Puude diferentseerumisel metsas on kaks põhjust:
annaabi.ee 
