Ilmastikutingimuste mõju talirapsi saagikusele selle erinevates kasvufaasides Ranno Vaarikmäe Andres Talts Abstrakt ilmastikutingimuste mõju: Uuriti Rapsi seemne saagikusele. Rapsi seemne õlikontsentratsioonile. Seemne kogusele 1 peal. 1000 seemne kaalule. Katsed viidi läbi 34-s erinevas keskkonnas, mida sümboliseerivad erinevad mulla omadused ja kliimatingimused. Katsete koht – Saksamaa Katsete aeg – 2006 – 2011 Metoodikad
kiiresti jõuda juurtesse ja vastupidi; - mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2- 5 cm sügavusele mulda. Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures; - tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis. Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Herbitsiidid Pestitsiidide tagajärg Kui vabanevad keskkonda: jäävad sinna pikaks ajaks püsima kontsentratsioon keskkonnas tõuseb aja jooksul Nende omaduste tõttu võivad ained keskkonda sattudes kahjustada ökosüsteeme ja ka inimest. Pestitsiidide hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Pestitsiidid ..... tagajärjed Õhu saastumine Looduse häving
5. mullasisesed ehk tärkamiseelsed herbitsiidid mõjuvad hävitavalt tärkavatele umbrohtudele ja toimivad pikaajaliselt. Nad pritsitakse mullapinnale ja segatakse 2-5 cm sügavusele mulda. Mullasiseste herbitsiidide efekt on suur küllaldase mullaniiskuse ja soojuse (15 oC) juures; 6. tärkamisjärgsed herbitsiidid toimivad tärganud umbrohtudele ning neid tuleb kasutada umbrohtude idulehtede ja esimeste pärislehtede faasis. Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Üldhävitava toimega herbitsiidid: Teravilja herbitsiidid Rapsi herbitsiidid Muud herbitsiidid ja taimekaitsevahendid Herbitsiid Insektitsiidid kahjurputukate tõrjevahendid Kahjurputukate levik ja arvukus erineb aastate lõikes ja sõltub ilmastikust. Tavaliselt esineb kahjureid rohkem keskmisest soojematel kasvuperioodidel, eriti kui
5 15 aastane ajaline perspektiiv 3 7 aastane ajaline perspektiiv Normaalset tekib lisaraha (lisakapitali) vajadus nn revolutsioonilise Konservatiivne kasv Üle 35 50% kasv (integreeritud näitajates) arenguga ehk kasvufaasides (nt käivitamine, laienemine jms) ehk Sagedased maksed, väiksemad summad Ühekordne tehing, suuremad summad projektide teostamiseks. Tulevikukasum ei huvita, huvitab lojaalne klient Investeeringu väärtuse kasv Juhtimises mitteosalemine Otsene osalus juhtimises
· täielik pühendumine, töökus, enesedistsipliin, · äri strateegia, · hea tervis; · ettevõtja isiklikud (st isiksuse) omadused. · määramatuse aktsepteerimine; Väikeettevõtjate isiksusel suur tähtsus, eriti varastes kasvufaasides. · algatusvõime ja loovus, Strateegia teostamine (strateegiline juhtimine) väikeettevõttes · kavandamis- ja organiseerimisvõime. Kandev roll omanikest tegevjuhtidel, oluline on nende sõnade ja tegude Näiteks 400 eduka Briti ettevõtja nn koondportree: ühtsus. Lisaks: · vanus 27 33 aastat, 95% heteroseksuaalsed mehed; ..
Kui taim on janus, lehed kiletunneliga vajuvad alla poole Harilik sibul 2-3 aastane Soojustnõuded on erinevad Sobivad kerged ja keskmise Tippsibulad, istikud, või Sibul tõuseb mullast välja, Saagi koristusest annab Lauguline eri kasvufaasides raskusega saviliivmullad sibula seeme otse peenrale vajuta tagasi märku lehtede Ilma peajuureta Lehestik talub kuni -7 Huumusrikkad ja nõrgalt Tipp alates mai 20. Umbrohuvaba lamendumine ja kuivamine
3. Mullaharimisel tuleb kinni pidada agrotehnilistest nõuetest: - korralikult ümberkeeratud künniviil loob juurumbrohtude puhtama külviaseme - intensiivne kõrrekoorimine risoome ja roomjuuri tükeldavate tööorganitega - mulla tihenemise vältimine 4. Äestamiste ja vaheltharimiste optimaalne kasutamine: - võimalikult umbrohtude nooremas arengujärgus - õige mullaniiskuse juures - sobivates (talumiskindlates) kultuuride kasvufaasides - äestamisega ei tohiks tekitada kultuurtaimedele lisastressi (tugeva põua ja öökülmade korral) - 5. Leegitamine: - kui teised meetmed tulemusi ei anna - enne külvi seemneumbrohtude tõrjeks - rühvelkultuuridel - mitte põletada, vaid surmata umbrohutaimed 6. Muud meetmed: - allakülvid - pinnase multsimine Printsiip, et võimalikult palju umbrohtusid enne külvi kahjutuks teha, on üks oluline põhitõde. Kui
3. Taimede kasvu- ja arengutegurid- valgus, soojus, vesi, õhk, muld ja keskkonna reaktsioon Soojus Taimede kasvuks ja arenguks on vaja piisavalt soojust. Idanemiseks vajatav soojus sõltub taime liigist madalamaid temperatuure armastavad liigid idanevad hästi 13-18°C juures, soojalembesed taimed idanevad paremini18-24°C juures. Taimede aktiivne kasv toimub põhiliselt temperatuuril 0-45°C. Intensiivseim taimede kasv toimub temperatuuril 15-25°C. Soojanõudlus erinevates kasvufaasides pole ühesugune. Kõige paremini kasvavad taimed, kui päevane temperatuur on öisest 5-8°C kõrgem. Vesi on vajalik taime toitainete vastuvõtuks, nende kudedesse toimetamiseks ja mulla ning taime temperatuuri ühtlustamiseks. Päeval võtab vesi vastu päikeseenergiat ja soojeneb ning öösiti vabastab seda soojust. Taimede veetarve on suur: ühe kaaluühiku kuivaine tekkeks kulub vett 200 1000 või veelgi enam korda rohkem. Vee üleküllus ega puudus mullas ei soosi taime arengut
sisalduse kui hinna alusel. · Söötmise edukus sõltub mitte ainult piisavast söötade olemasolust, vaid ka sellest, kuivõrd osatakse arvestada lehma bioloogiliste vajadustega. · Söödavajaduse määravad organismis toimuvad ainevahetusprotsessid. · Organismi füsioloogiline toitainete vajadus on seotud kasvu, laktatsiooni, reproduktsiooni, tervisliku seisundi, keskkonnatingimuste jm faktoritega · Erinevates kasvufaasides ja laktatsiooni etappidel toitainete vajadus muutub. · Vasikate puhul tuleb eelkõige arvestada juurdekasvuga, mullikatel juurdekasvu ja tiinusega ning lehmadel tiinuse, laktatsioonistaadiumi ja toodanguga. · Mida kõrgem on lehma toodang, seda suurem on toitainete vajadus. · Söötmisega kinnisperioodil (nn avanss-söötmine) luuakse lehmal laktatsiooni alguseks teatud energiavaru, mida kasutatakse intensiivsema piimaloome perioodil täiendava
annaabi.ee 
