TALLNNA ÜLIKOOL Referaat Eesti pärismaised puud-põõsad toiduks, raviks, mürgiks Tarmo Vaarmets KUTTB-1kõ 2013 2 1. Sisukord 1. Sisukord.........................................................................................................................2 2. Eessõna.........................................................................................................................3 2.1. Eesti pärismaised puud.................................................................................................3 2.2. Eesti pärismaised põõsad..............................................................................................3 3. Eesti pärismaiste puuliikide nimestik............................................................................4 3.1. Eesti ...
Aluspõhja moodustavad Siluri ajastul tekkinud mitmesuguste lademete lubjakivid, merglid ja dolomiidid, mis paljanduvad pankadel, loodudel ning rohketes murdudes. Saaremaa tõuseb merest umbes 1,52,5 mm aastas (põhjaosa kiiremini, lõunaosa aeglasemalt). Pinnakatte moodustab enamasti rähkmoreen, klibu ning mere- ja tuiskliiv; umbes 7 % Saaremaa Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist), sealhulgas edendamised haruldasi liike nagu saaremaa robirohi, jugapuu, luuderohi, tuhkpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets. Gertu Põldmaa 9. klass
Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid eriti antibiootikumid. Sõltuvus Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad meeldivaid psüühilisi elamusi, näiteks rahustid, uinutid ja valuvaigistid. Ravimtaimed Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntumad on teekummel, harilik leesikas, nõmmeliivatee ja piparmünt. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravim koosneb toimainest aine, mille pärast ravimit kasutatakse. Reeglina on seda väga vähe, eriti tugevatoimeliste ainete puhul. abiainest annab ravimile vajaliku vormi, muudab selle maitset ja välimust huvitavamaks ning aitab toimeainel mõju avaldada (tärklis, glükoos,
Seened inimese tervise ja elukeskkonna ohustajatena Koostaja: Külli Stroo Seened ohustavad inimese tervist nii: seenemürgistus mükotoksikoos seenhaigused Seenemürgitus Eestis kasvavaist (u.4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürgituste põhjuseks võib olla: seente muutunud välimus, vaesus, mis paneb korjama mida iganes mõnuainenahallutsinatsioonide esilekutsujana kasutatavate seente üledoseering. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Valge ja roheline kärbseseen ning mõned sirmiku liigid sisaldavad
Saaremaal. Tema absoluutne kõrgus on 54.6 m. Võrreldes Suure-Munamäe absoluutse kõrgusega 318 m. võib väita, et saartel eriti märkimisväärseid mägesid ei ole. Tähelepanuväärsemate pinnavormide hulka kuulub kindlasti mööda Saaremaa põhjarannikut kulgev pankrannik. Selle maksimaalne kõrgus on 21.3 m. TAIMESTIK Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saarte taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80 % Eestis kasvavaist). Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuu-lood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km², valdavalt kasvab saarel okaspuumets. Saarte liigirikas floora sisaldab arvukalt taimharuldusi. Praegu Eestis riiklikult kaitstavast 185 soontaimeliigist leiame Saaremaalt ja tema lähisaartelt 122 liiki, seejuures neist 17 kasvab ainult siin. Kaitstavatest liikidest on osa reliktid, mis pärinevad ajast, mil
Ravimiallergiat võivad põhjustada kõik ravimid, kuid eriti antibiootikumid. Ravimid võivad veel põhjustada ka sõltuvust. Kiiremini põhjustavad sõltuvust need ravimid ,mis tekitavad meeldivaid psüühilisi elumisi, näiteks rahustid, uinutid ja valuvaigistid. Ravimina kasutatakse ka ravimtaimi. Taimede abil on valu vaigistatud juba iidseist ajast. Olenevalt sellest milline osa mingil taimel kõige rohkem toimeaineid sisaldab, kogutakse kas lehti, õisi, koort, vilju või juuri. Eestis kasvavaist ravimtaimedest kõige tuntum on teekummel, harilik leesikas, nõmme- liivatee, piparmünt. Harilikult leidub kõige rohkem toimeaineid taime lehtedes ja õites, juurtes ja muidugi viljades. Iga taimeosa korjamiseks on ettenähtud aeg. Tänapäevalgi on 40% tarvitavatest ravimitest taimse päritoluga. Ravimina kasutatakse ka ravimuda. Seda leidub veekogude põhjast. Mudaga raviti haigeid juba vanas egiptuses. Peamiselt kasutatakse mudaravi närvipõletike luu- ja liigesteraviks.
tervenisti Läänemeres asuvatest saartest seitsmendal kohal. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul on pankrannik. Saaremaal on umbes 80 järve ja nendest ilusaimaks peetakse karujärve, mille pindala on 3,3 km². Merelise kliima ja mullastiku mitmekesisuse tõttu on saare taimestik väga rikkalik: leidub üle 900 taimeliigi (umbes 80% Eestis kasvavaist), sealhulgas haruldasi liike nagu, jugapuu, luuderohi, tuhlpihlakas. Saaremaale on iseloomulikud kadaka- ja sarapuulood, liigirikkad puisniidud ning allikasood. Metsamaad on saarel umbes 1200 km². Valdavalt kasvab saarel okaspuumets. 2.Kihelkonna kihelkond Kihelkonna kihelkond (saksa keeles Kielkond) on Saaremaa ja ühtlasi kogu Eesti läänepoolseim kihelkond. Seda piirab läänes ja loodes meri. Maa poolt on naabriteks Anseküla, Kärla ja Mustjala kihelkonnad. Kihelkonna pindala on
maha jahtuda. Mitte kõigile isegi ei jagunud voodikohti, vaid magati riides olles palja põranda peal. Ning see, mida nimetati voodiks oli paljalt kas määrdunud kaltsupundar või sületäis laaste. Dr. Hunter, kes muretses laste pärast, sõnas: Me ei tea, kuidas tuldi lastega toime enne praegust epohhi (ajajärk), kus vaesed on tihedasti kokku kuhjatud; kuid julge oleks see prohvet, kes kuulutaks ette, mida võib oodata praegu sellel maal ennekuulmatuis tingimustes kasvavaist lastest, kes, istudes poole ööni üleval igas vanuses joodikute, häbitute ja tülinorijate inimeste seltsis, saavad ettevalmistuse selleks, et tulevikus olla orjalike klasside liikmed. Üks peamisi probleeme, mis töölisklassi ohustab on pauperismi oht. Tekstis on antud sellele sõnale järgmine tähendus: töölisklassi osa, kes on ilma jäänud oma olemasolutingimustest, tööjõu müügivõimalustest ja vegeteerib ühiskondliku almuse varal.
Lõuna-Eestis sagedasem. Levinud juulist oktoobrini.Seen on noorelt erkkollane, vanemana hallikaskollane. Kübara läbimõõt on 5...10 cm. Kübar on alguses kumer, hiljem lame ja nõgus. Jalg on kõva, noorelt valge, mõnikord kollakas.Viljaliha on valge, seistes muutub kollakaks, seejärel halliks.Kollast pilvikut võib süüa ilma kupatamata. Seent võib külmutada või kuivatada. Pilviku sordid: Kirbe pilvik,ere pilvik ,kase pilvik,mahe pilvik,kollane pilvik. Seenemürgitus Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt. Seenemürkide toimeaeg ehk mürgituse avaldumise aeg võib olla erinev. Kindlasti on toime käes vähemalt tunni jooksul jumalikke nägemusi ootaval punase kärbseseene tarvitajal. Sama kiirelt võivad iiveldust ja oksendamist ning vaevavat kõhulahtisust põhjustada mõned pilviku ja heiniku liigid
Rõngata kärbseseente hulgast ka kollakaspruuni kärbseseent. Tänastel andmetel põhjustavad need aga mao- ja soolenähtudega piirduvaid seenemürgistusi. Needki võivad osutuda eluohtlikeks, eriti lastele. Inimesele kahjulikke ühendeid sisaldavad ka kollane ja pruun kärbseseen. Vaid roosa ja rõngata kärbseseen kaotavad kupatamisel oma mürgisuse. 10 SEENEMÜRGITUS Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Oleme kogenud seenetundjad ja käitume arukalt, võtame metsast kaasa vaid kindlalt tuntud seene ja siiski võime saada mürgitatud. Miks? Siin on põhjuseks seente muutunud välimus, muteerumine. On väga keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noored seened) arusampinjonist või kitsemampslist. Seega võivad seenemürgituste põhjuseks olla:
Kanepist saadava marihuaana suits on iseloomuliku magusa lõhnaga. 25 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kanepist saadakse ka hasisit, mille suits on ebameeldiva lõhnaga. Kokaiin ei kuulu opiaatide hulka ja selle pulbrit kas hingatakse sisse või süstitakse lahust. Tablettide, kapslite või närimispaberite kujul on tavaliselt sünteetilised uimastid LSD, Ecstasy, amfetamiin. 15.5. SEENEMÜRGITUS Eestis kasvavaist (~4000) seeneliikidest on ligikaudu 150 liiki mürgised. Tapvalt mürgised on neist meie jaoks kaks: valge (roheline) kärbseseen ja punane narmasnutt.Oleme kogenud seenetundjad ja käitume arukalt, võtame metsast kaasa vaid kindlalt tuntud seene ja siiski võime saada mürgitatud. Miks? Siin on põhjuseks seente muutunud välimus, muteerumine. On väga keeruline eristada valget kärbseseent (eriti noored seened) arusampinjonist või kitsemampelist.
annaabi.ee 
