kasvatuses tähtsaimaks küsimust "kuidas toetada lapse arengut koolieas." Eva Lootsari arvates oli viljaka kasvatustöö peatingimuseks lapse psüühilise tegevuse õigeks mõistmine. Kõik peab algama lihtsatest asjadest: last peab ümbritsema kord, puhtus, ilu ja hubasus, esiplaanil peaks olema ka loovuse arendamine eelkoolieas- siis tekib ka lapsel endal soov midagi ilusat luua. Lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. See jäävat tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta laste enda tehtud mänguasju. Samuti arvas ta, et laste mäng ja töö on tihedalt seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. 4 Tuntumad teosed Eva Lootsari poole sajandi pikkune pedagoogiline tegevus on andnud talle rohkesti
ühiskond või inimene, seda rohkem loodab ta imdele. Ärakuulamisoskus on sotisaalse intelikentsi põhitunnuseid. Kui me saa ega oska üksteist vastastikku ära kuulata, siis tekivad pooltõed, mis omakorda võivad viia: · Lahutuseni · Lapsed kaugenevad vanematest · Süvenevad põlvakondade vahelised konfliktid · Võivad tekkida lahkolud usulahkude vahel · Tekivad vastuolud rahvuste ja rahvus riikide vahel. Waldorfi pedagoogika on lugude jutustamine. Ja eriti oluliseks kasvatusvahendiks peetakse muinasjuttude jutustamist. Rudolf Steineri sõnul vahendatakse muinasjutude abil inimteunnetust nii nagu seda mingil muul viisil teha ei saa. Kui laps ei kuule muinasjuttu, kujuneb tal välja emotsionaalselt vaene sõnavara. . 3-6 aastane laps võtab maailma nii nagu ta seda näeb. Siis lapse arusaadavalt mingit korda luues, tasub kasutada vastandavust. Nt: ilus-inetu, hea-halb, tark-rumal Ajalooliselt vanemate muinasjutude tegelased on just sellised must-valged.
ümbritsegu last kord, puhtus, ilu ja hubasus; eelkoolieas olgu esiplaanil loovuse arendamine et lapses tekiks soov ise ilu luua. Lootsar propageeris väsimatult ka valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt, et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju. Samuti ütles ta, et laste mäng ja töö on lahutamatult seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. 2 EVA LOOTSARE ELUKÄIK Elulugu Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas.
ümbritsegu last kord, puhtus, ilu ja hubasus; eelkoolieas olgu esiplaanil loovuse arendamine – et lapses tekiks soov ise ilu luua. Lootsar propageeris väsimatult ka valiktegevusi, mis arvestab lapse iseseisvust ning initsiatiivi. Ta oli seda meelt, et lapse loovuse areng sõltub täiskasvanu/kasvataja/õpetaja loomingulisusest ning lapse loovuse tegevuslikuks väljenduseks on mäng. Lootsar on väitnud, et mäng oli, on ja jääb tähtsaimaks kasvatusvahendiks. Eriti väärtustas ta ehitusmängu ning laste isetehtud mänguasju. Samuti ütles ta, et laste mäng ja töö on lahutamatult seotud, sest jõukohane töö eelkoolieas aitab lapses kujundada arusaamist töö vajalikkusest ning kasulikkusest. EVA LOOTSARE ELUKÄIK Elulugu 3 Eva Lootsar (neiuna Merjam) sündis 31 märtsil 1907 aastal Virumaal Aaspere vallas.
patsiendid. [1] Rollimängu olemust, teket, arengut, tähtsust ning õpetamise vajalikkust on uurijad hinnanud erinevalt. Sotsiaalkultuurilise teooria looja L.Võgotski ja tema koolkond nimetavad 3.-7.a. laste rollimängu juhtivaks praktiliseks tegevuseks, mis nimetatud 7 arengutasemel domineerib ning lapse arengut enim mõjutab. Seetõttu on mängu peetud ka universaalseks kasvatusvahendiks, mille käigus arenevad eelkõige lapse suhtlemisoskus, tahte- ja tundevald, motivatsioonide sfäär, isikuomadused, tajud, mõtlemine jm. [5] Rollimängud on selles eas tavalised ning näitavad, et mina on saavutanud sellise stabiilsuse, et laps naljapärast teeskleb, nagu oleks ta keegi teine.[6] Sotsiaalne külg: sotsiaalse draamamängu vaatlemine osutab, et sotsiaalsete rollide osas toimub palju läbirääkimist. Müramismängu vaatlus näitab, et selles kasutatakse
Kunder peab oluliseks lastekirjanduse vajadust ning teeb vahet laste ja noorte kirjanduse vahel. Rajas eesti lastekirjanduse teoreetilised alused. 6. Eesti lastekirjandus 20. ja 21. sajandil 20. sajand andis eeskätt teaduse ja tehnika saavutuste tõttu inimkonna arengule sellise kiirenduse, mida varem ei tuntud. Lastekirjandus oli nüüd omaette haruna olemas ja perioodika kaudu avalikkusele teadvustatud. Käesoleva sajandi alguses peeti lastekirjandust eelkõige kasvatusvahendiks, mille kaudu sai kõige muu kõrval sisendada ka jumalakartlikkust, alandlikkust ja keisritruudust. Lastekirjanduse pedagoogiline töökord oli tõenäoliselt oluliseks põhjuseks, miks selles kirjandusharus tegutsesid peamiselt koolmeistrid ja vaimulikud, kes oma ameti kaudu olid seotud lastega. Neil inimestel jätkus küll head tahet, aga mitte alati piisavalt võimeid kunstiväärtusliku kirjanduse loomiseks ja nii kujuneski välja tarbekirjandus, mille
aukoodeksile. Bushido on jaapani feodaalse rüütelkonna- samuraide- elu ja võitluseetika. See on traditsioonide, keeldude, käskude ning õpetuste kogum, mis kujundas tervet sõdalase elu. Aukoodeksi hulka kuulus õiglus, julgus , halastus, viisakus, ausus ja siirus, au, ustavus, enesevalitsus, enesetapp ja kättemaks, mõõka suhtumine, samurai hing, samurai kasvatus ja ettevalmistus. Vanemad kasvatasid oma lapsi karmide, julmade meetoditega. Efektiivseks kasvatusvahendiks peeti näiteks ootamatut nälga või pikaajalist külma talumist. Lapsi sunniti hukkamisi pealt vaatama. See pidi kasvatama neis külmaverelist rahu ning kontrolli oma tunnete- hirmu ja viha üle. Et kasvatada halastust, oli noorte meeste nõutavaks ja armastatud harrastuseks musitseerimine. Eesmärgiks oli kasvatada hingehellust, rahustada sõjakust ning viia mõtted verest, vägivallast ja lahingust kaugemale. Luuletamine oli samuti kasvatusvahend.
sõnastada tõde meid ümbritseva reaalsuse,tegelikkuse kohta. Harmooniline totaalsus kunstiteos peab pakkuma terviklikku, täiuslikku, tüüpilist pilti tegelikkusest, ütlema tegelikkuse kohta välja tõe. · Kunst aktiivselt peegeldab, sekkub ja kunstist saab ideoloogilise võtiluse relv, mille abil kasvatatakse inimesi ja pestakse nende ajusid, et teha neist kommunismi ehitajad. · See viibki olulise märksõnani jällegi: marksistlik esteetika pidas kunsti kasvatusvahendiks. Esteetiline kasvatud tähendas, et see aitab kaasa pol, ideoloogilisele inimeste arenemisele ja et sellel kasvatusel on klassiiseloom ehk sallimatu ollakse nende minevikku vajunud ühiskondlike klasside ja esteetiliste produktide vastu ja õige ja hea oli lihtrahva klassi poolt loodu, sest see kujutas tegelikkust õigesti, adekvaatselt. · Esteetiline kasvatus oli seotud 3 aspektiga: töökasvatus NL kus valitses sotsialistlik kord, tegeles kunst palju töö teemaga
tõenäosus kvoodina. Õigusnormide järgimisele avaldab mõju nii öelda üldsuse surve, mis ühelt poolt toimib kui motivatsioon normi järgida ja teiselt poolt on see surve reaktsioon normi mitte järgimisele. Motiiv selleks, et normi päraselt käituda tuleneb tema arvates aga teiste ühiskonna liikmete normipärasest käitumisest. Igasugune sotsiaalne norm on üksikisiku jaoks kasvatusvahendiks, kui keegi normi rikub, hakkab toimima vastumotiiv, so saada oma käitumise pärast teiste poolt isoleerituks. Ainuüksi ettekujutus repressioonist äratab isikus normikuulekuse. Ühiskonna elu toimimiseks normipäraselt, on oluline see, et üks teaks, mida teised teevad, et saaks kohaldada oma käitumise teiste inimeste käitumisele. Õiguskuulekat käitumist aitab tagada: Kui seadused on vormilt ja sõnastuselt selged, kui haldusorganite kompetents on selgelt piiritletud
annaabi.ee 
