See on minuarust tähtis punkt tänapäeval mida väga ei täideta. Pigem antakse paljudes olukordades nii probleem ette, kui ka tööriistad selle lahendamiseks. Nii jääb paljudel noortel puudu hiljemas elus probleemide lahendamise oskusest. Järgmine tähtis peatükk autori arust on noori seksuaalelu kohta harida, kuid seda vastupidiselt tema eelmistele meetodile. Just seda peaks vanem ise rääkima oma kasvandikule siis, kui ta selleks valmis on, mitte lasta tal ise harida end. Sellist viisi rakendatakse tänapäeval pooleldi. Haritakse asjade kohta juba enne kui tavaliselt noored valmis on, mis on kindlasti vajalik, sest tihti ei pea olema valmis millekski, kui see juhtuda võib. Tema järgmises etapis mainib ta, et kasvandik peab seltskonna heade ja halbade omaduste üle õppima otsustama. See on väide, mis tänapäeval on pigem unustatud. Vanemad tihti enam ei
Aga meelte vallas peab noor inimene olema mitmekülgne, seda ala peab ta meisterlikult valdama. Kõik see peab sündima ühenduses mänguga, võimlemise ja meelte harjutamisega, kuid ikka vabatahtlikult, mida tuleb juhtida ainult kerge, nägematu käega. Sel teel loome samal ajal mõtleva ja tegutseva inimese. 5) Vaatlus! Kõlab esimene metoodiline käsk. 6) Isetegevus! Kõlab teine metoodiline käsk. 7) Terviklus! Kõlab kolmas metoodiline käsk. 8) Mitte teadmisi ei pea me pakkuma kasvandikule, vaid arendama vaimujõudu, mis võimaldab tunnetuse: valgust, rõõmu, elavat jõudu. Mitte tõdesid ei pea me pakkuma; me tahame talle ainult näidata, kuidas igal asjal tõtt leida. Mitte teadmistest pole siin jutt, vaid võimistest. Tahtekasvatus 1) Esimene aste Émile peab parem paluvalt ütlema ,,Tehke seda!" kui käskivalt paluma ,,Ma palun teid!". 2) Teine aste Kadugu ,,sa pead!", ,,sa peaksid!". Sõnad ,,sõnakuulmine", ,,käskimine" ja
Vaatlus ja isetegevus tulevad siduda teineteisega. See sünnib sel teel, et kõik tööriistad ja õppevahendid, mida laps vajab, leiutab ja valmistab ta ise. Kolmas käsk: terviklus! Iga üksik asi peab teisi kaasa haarama. Tähtis didaktiline abinõu on õigesti käsitletud küsimus ning sellega elustatud järelemõtlemine, probleemide püstitamine ning lahendamine. Mitte teadmisi ei pea me pakkuma kasvandikule, vaid arendama vaimujõudu, mis võimaldab tunnetuse: valgust, rõõmu, elavat jõudu. Mitte tõdesid ei pea me pakkuma; me tahame talle ainult näidata, kuidas igal asjal tõtt leida. Mitte teadmistest pole siin jutt, vaid võimistest. II. Tahtekasvatus Esimene aste Émile peab parem paluvalt ütlema ,,Tehke seda!" kui käskivalt paluma ,,Ma palun teid!" Mis kord on keelatud, peab selleks ka jääma.Teine aste Kadugu ,,sa pead!", ,,sa peaksid!"
Seal võtsid üks tantsija ja hambemeajaja, kaks ilmsete homoerootiliste kalduvustega meest, poisi kohe omaks. Need tema kõige varasemad lapsepõlvekogemused mõjutasid oluliselt Nero hilisemat arengut. Agrippina võttis eesmärgiks upitada oma poeg troonile ning seetõttu abiellus ta ka tollase keisri Claudiusega, et kindlustada oma pojale keisritroon. Kui Nero oli kaheteistkümnene sai ta õpetajaks Seneca, keda ta aksepteeris kui usaldusisikut. Seneca palkas oma kasvandikule kooliharidust andma kaks õpetajat: Chairemoni Alexandriast ja makedoonlase Alexanderi Aegaest. Tänu nendele kasvas Nero Zenoni ja Aristotelese otsese mõju all ning tundub, et kreeka filosoofia, kunst ja elulaad jätsid ta lühikesele elule sügava jälje. Kuueteistaastaselt abiellus Nero oma ema soovil kolmeteistkümneaastase kasuõe Octaviaga. Nero sai troonile juba seitsmeteistaastasena ning suhtus talle pakutavasse võimu pigem vastumeelselt
9 Kasvatustahe Kui rõhutada kasvatuse erijoonena interaktsiooni ja protsessis osalejate subjeksust, võib piir kasvataja ja kasvandiku vahel kergesti hägustuda. Kumb inimesest on kasvataja? Harva (1963, 37) lahendab selle küsimuse nii, et omistab tegelikule kasvatajale kasvatustahte ning tõdeb, et kasvatuslik mõjutus on alati suunatud kasvatajalt kasvandikule. Kasvataja kavatsused ja plaanid Kasvatustahte väljendamiseks võime pidada kavatsust. Igal kasvatajal on mingi rohkem või vähem teadvustatud plaan, mida ta kavatseb teostada. Kasvatus kui protsess või kui tulemus Kasvatus kui protsess Protsess on sündmus või sündmuste seeria. Oma "Kasvatusteoorias" ja paljudes teisteski kirjutistes iseloomustab J. A. Hollo (1885-1967) kasvatust teatud protsessina:
Eluvaade on ka mõneti materjalistlik. See on ka teatav rahvuslik omadus. Teadmishimu on silmatorkav ja usutakse inimmõistuse jõusse.Locke'i vaadetes on oluline rõhk kasvatusel. Kasvatusel ongi tal essee haridusest, kus ta sellest räägib. See ongi naljakas vaade kirjanikuks olemise kohta. Rajab selle oma õpetuse kogemusele ja tunnetusele. J. L: ,,Kasvataja peab hästi tundma maailma, oma aja , kuid eriti oma maa kombeid , tavasid, eksimusi, veidrusi ja puudusi. Ta peab oskama neid oma kasvandikule näidata. Peab õpetama teda inimestest aru saama, neilt rebima maskid, mida nad kannavad oma ameti või teeskleva hoiaku tõttu,oskama eristada välise koore all peituvat olemust.Ta peab oma kasvandikule õpetama niipalju kui see on võimalik õige arusaama inimestest, nende tunnuste alusel, mis näitavad, millega või kellega on parasjagu tegemist..." Esteetiga J. L ei tegele. See pole tema huviala, sest ta on raskelt materjalist. Ta ei pea kirjandust millekski
Kolchises külastab Iasonit tundmatu daam, kes ka juba on jõudnud Iasonile kaksikud kinkida. Vägilane Herakles on sügavas mures oma pealiku pärast. - Ateena kuningas Aigeus, Medeia kunagine armastatu, püüab asjatult Medeia südant tagasi võita. Saabub Hypsipyle läkitatud Orestes, et uurida, kuhu on kadunud Lemnose kuninganna armas abikaas Iason. Aigeuse kokutavalt teenrilt Demolt kuuleb ta Iasoni uutest armuseiklustest. - Medeia vana amm Delfa andis oma kasvandikule nõu abielluda Iasoniga, säästmaks lapsi vallaslaste saatusest. Medeia avaldab Iasonile saladuse, et tema, Kolchise kuninganna, ongi olnud Iasoni öine külaline. Iason ja Medeia kinnitavad vastastikku oma armastust. - Lemnose saarel on vahepeal puhkenud revolutsioon ja Hypsipyle tuleb põgenikuna Kolchisesse, lootes leida Iasonit. - Medeia loitsib oma võlukambris. Põrguvaim Volano annab Medeiale sõrmuse, mis peaks Iasoni endise kangelasjõu taastama. Teine vaatus
vabadus. Peeter Põllu enda kokkuvõte kõlbeliste väärtuste kohta on aga järgmine: Tarvis on loomusundisid heita enese alla, mõistuse käsu alla (enesevalitsus, puhtus, sisemine vabadus), tarvis on sisemist kooskõla iseendaga, oma aadetega (tõde või tõelikkus), tarvis on teistele lubada, mida eneselegi (õiglus), tarvis on teiste õnnest ja rõõmust rõõmu tunda (heatahtlikkus). Kõlbelises kasvatuses tuleb seega kasvandikule omaseks teha need väärtused, milleni inimkond on jõudnud läbi oma arengutee alates antiikajast. Usulised väärtused annavad elule mõtte. Neid ei ole kerge mõistetesse valada ja sõnades väljendada. Usuline tunnetus ei ole mõistusest tuletatav; seletada usulist tunnetust on niisama raske kui vastata küsimusele, kuidas on keel ja mõistus tekkinud. Paul Sabatier ütleb: ma olen usklik sellepärast, et olen inimene.
annaabi.ee 
