Täisealine vend ja õde, kelle varaline seisund seda võimaldab, on kohustatud ülal pidama oma alaealist venda ja õde, kui neil ei ole vanemaid, vanavanemaid või kui nendelt ei ole võimalik ülalpidamist saada. 2.4. Võõrasvanema ja kasuvanema ülalpidamine Täisealine võõras- või kasulaps on kohustatud ülal pidama abi vajavat töövõimetut võõrasvanemat või kasuvanemat, kes on teda vähemalt 10 aastat kasvatanud ja ülal pidanud, kui võõrasvanemal või kasuvanemal ei ole täisealist töövõimelist last ega abikaasat või kui neilt ei ole võimalik ülalpidamist saada. Võõrasvanem on lapse vanemaga abielus olev isik, kes ei ole selle lapse vanem. Kasuvanem on isik, kes last tegelikult kasvatab, kuid ei ole selle lapse vanem ega võõrasvanem. 2.5. Elatis teistele perekonnaliikmetele Kui käesoleva seaduse § -des 65-68 nimetatud isik ei täida teise perekonnaliikme
sõltumata motiividest. Printsiibi esemelise kaitseala piiritlemine eeldab kahtlemata ka selle täpsustamist, keda lugeda lähedaseks. Väga täpseid kriteeriume ei ole võimalik määrata ja suuresti on tegemist õiguspoliitilisekokkuleppega alanejal ja ülenejal sugulasel; õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; lapsendajal ja lapsendatul; abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või eelnevalt loetletud isikuid. 11. Erapooletuse, sõltumatuse ja kompetentsuse printsiip Erapooletus tähendab seda, et kohus, prokuratuur ja
tavahooldamise asju see vanem. Hooldusõiguseta vanemal on otsustusõigus, kui laps viibib tema juures teise vanema või muu hooldusõigusega isiku nõusolekul või kohtulahendi alusel. Lapse huvides võib kohus hooldusõiguseta vanema otsustusõigust piirata. Last hooldava isiku otsustusõigus Kui laps elab pikemat aega kasuperekonnas, siis on last tegelikult hooldaval ja kasvataval isikul õigus otsustada lapse tavahooldamise asju ning õigus neis asjades last esindada. Kasuvanemal ei ole sellist õigust, kui hooldusõigusega isik vaidleb sellele vastu või kui kohus on käesoleva paragrahvi lõikest 1 tulenevat otsustusõigust piiranud või selle välistanud. Kui laps viibib kohtulahendi alusel kolmanda isiku juures, võib tema lõikes 1 nimetatud otsustusõigust piirata või välistada ainult kohus. Kasutatud allikas: Perekonnaseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13330603 Kasutatud allikad: 1.
vanemate kooselu korral kehtib ühine otsustusõigus või otsustusõigus on antud ühele vanemale; 2) hooldusõiguslike vanemate lahuselu korral kehtib ühine oluliste asjade otsustusõigus ning ainuotsustusõigus igapäevaelu asjades, otsustusõigus võib olla antud ka ühele vanemale; 3) ainuhooldusõiguse korral kehtib ainuhooldusõigusliku vanema ainuotsustusõigus, hooldusõiguseta vanema igapäevaelu asjade otsustamise õigus suhtlemise ajal; 4) lapse kasuperekonnas elamise korral on kasuvanemal otsustusõigus igapäevaeluasjades, vanemate nõusolekul on otsustusõigus antud kasuvanemale. Esindusõigus-õigus esindada last seadusliku esindajana suhetes kolmandate isikutega. Kuuluvus: 1) ühise hooldusõiguse korral on ühine esindusõigus; 2) ainuotsustusõiguse korral on ainuesindusõigus; 3) ainuhooldusõiguse korral on ainuesindusõigus; 4) lapse kasuperes elamise korral on kasuvanemal esindusõigus igapäevaeluasjades
isikut, kes oma füüsilise või psüühilise puude tõttu ei ole võimeline õigesti tajuma asjas tähtsust omavaid asjaolusid või andma nende kohta tõepäraseid ütlusi. Tunnistaja õigus keelduda ütluste andmisest (1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on hageja või kostja: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus hageja või kostja õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul; 5) abikaasal, elukaaslasel ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. (2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut. (3) Tunnistajal on õigus keelduda ütluste andmisest asjaolu kohta, mille suhtes kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust
Taotluse rahuldamata jätmine vormistatakse määrusega, mille koopia edastatakse taotlejale. Ütluste andmisest keeldumine 1) isiklikel põhjustel * Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul; 5) abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. * Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: 1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või temaga lähedalt seotud isikuid; 2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud. 2) kutse- või muu tegevuse tõttu
3) muud isikut, kellele on tema ameti või kutse või majandustegevuse tõttu usaldatud teavet, mille saladuses hoidmine on talle seaduse kohaselt kohustuslik. Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on hageja või kostja: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus hageja või kostja õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võõras või kasuvanemal, võõras või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul; 5) abikaasal, elukaaslasel ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. Pool, kes ei ole suutnud muude tõenditega tõendada tema poolt tõendamist vajavat asjaolu või kes ei ole muid tõendeid esitanud, võib asjaolu tõendamiseks taotleda vastaspoole või kolmanda isiku vande all ülekuulamist. Juriidilise isiku puhul võib vande all üle kuulata selle seadusliku esindaja.
§ 71. ÜTLUSTE ANDMISEST KEELDUMINE ISIKLIKEL PÕHJUSTEL (1) Õigus keelduda tunnistajana ütluste andmisest on kahtlustatava või süüdistatava: 1) alanejal ja ülenejal sugulasel; 2) õel, poolõel, vennal, poolvennal või isikul, kes on või on olnud abielus kahtlustatava või süüdistatava õe, poolõe, venna või poolvennaga; 3) võõras- või kasuvanemal, võõras- või kasulapsel; 4) lapsendajal ja lapsendatul; 5) abikaasal, püsivas kooselus oleval isikul ja tema vanemal, sealhulgas pärast abielu või püsiva kooselu lõppemist. (2) Tunnistaja võib keelduda ütluste andmisest ka siis, kui: 1) ütlused võivad kuriteo või väärteo toimepanemises süüstada teda ennast või käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud isikuid; 2) ta on kaastäideviijana või osavõtjana samas kuriteos süüdi või õigeks mõistetud. § 75
annaabi.ee 
