olema samuti oluline, kuna puisniidud on Eestis kõige liigirikkama kooslusega. Matsalu rahvusparki on kasutatud palju matkaradade võrgustikuna, teid tuleks regulaarselt hooldata ning ka reguleerida turismireiside hulka loodushoiu eesmärgil. Joonis 5 . Puisniit 11. Loodusressursid ja nende kasutuspotentsiaal Peamisteks maavaradeks võib pidada dolomiiti ja lubjakivi, mida leidub palju ning mis asub sisuliselt maapinnal. Ka turvast on antud alal rohkesti, kuid uusi alasid kasutusele võtta ei saa, sest seadusega on kaevandusmahud piiratud ning enamus puutumata rabasid asub looduskaitsealadel. Maavaradest leiavad kasutust ka kruus ja liiv ning meremuda. Põhjavee kogus Läänemaal nagu ka kogu Eestiski probleeme ei tekita, sest vett on küllaga. Põhjavett kasutatakse joogiveeks
metsanduse alused loodi Saksamaal nagu juba öeldud- 300 aastat tagasi Hans Carl von Carlowitzi poolt 1713.aastal. Töödeldud puidutooted, innovatiivsed ehitusmeetodid ja kõrgkvaliteetne tehnika puidu töötlemiseks ja viimistlemiseks on nõutud kogu maailmas ning kvaliteedimärk 'made in Germany' (tehtud Saksamaal) on kõrgelt hinnatud. Oma 3,4 miljardi m3 on Saksamaa koduks suurimale puiduvarule Euroopas. Neli kõige olulisemat puitu on kuusk, mänd, pöök ja tamm. Igaastane puidu kasutuspotentsiaal on umbes 80 miljonit m3, millest reaalselt kasutatakse ära umbes 50-70 miljonit m3. Enamus Saksa metsaaladest on sertifitseeritud vastavalt rahvusvahelistele süsteemidele nagu PEFC või FC. 25 miljoni m3, millest umbes 24 miljonit m3 on saetud ja hööveldatud puit, on Saksa saetööstus suurim tootja Euroopa majandusruumis. Umbes 30% Saksamaa saetud puidust eksporditakse ülemaailmselt ning see on kasvavaks trendiks.
Ehitus. Meretekkelised Ranna- ja põhjasetted. Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks. Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). 6. Mandrijäätekkelised ja mandrijää sulavete tekkelised pinnavormid Jäätekkelised pinnavormid jagunevad kulutusvormideks (jääkriimud, silekaljud, kaljuvoored ning kulutusnõod ja vagumused), kuhjevormideks (moreentasandikud, otsamoreenid ja moreenkünkad) ning kulutus-kuhjevormideks (voored). Glatsiofluviaalsed pinnavormid jagunevad
Levinuimaks kvaternaari ajastu settetüübiks on moreen, mis kujutab endast mandrijääst välja sulanud kivimmaterjali. Selle peamiseks koostisosaks on liivakas ja savikas aines. Lõuna-Eestile iseloomulikud liivakividel tekkinud punakaspruunid moreenid, milles lubjakivide osatähtsus on väike. Põhja-Eestis esineb aga hall lubjarikas moreen. 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veerežiim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. Klimaatilised tingimused koos pinnaehitusega määravad ära veerežiimi, taimkatte ja muldkatte üldised iseärasused. Pinnaehituse mõju veerežiimi kujunemisele: Mitmekesisus on tingitud noorest ja veel ujunemisjärgus olevast jääajajärgsest reljeefist. Pinnaehituse mõju muldade kujunemisele: Ühtaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt
Tuuletekkelised liivaaladel. Järvetekkelised orgaanilised, karbonaatsed, terrigeensed. Ravimudad. Järvelubi ja kriit, mis sobivad happeliste muldade lupjamiseks. Jõetekkelised, deluviaalsetted, gravitatsioonilised setted, põhjaveetekkelised, eluviaalsed, elutekkelised ning inimtekkelised 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all. N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine paks settelasund künklik reljeef Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse
delluviaalsed e ajutise vooluvee tekkel (uhtesetted künka jalamil), gravitatsioonilised e raskusjõutekkel (rusukalded), biogeensed e elutekkel (turvas), tehnogeensed e inimetekkel (aheraine puistangud). Pinnakatte setted leiavad kasutamist maavaradena: ehitusliiv ja kruus, mere- ja järvemuda jne. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 13 Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Tuuletekkelised: luited, tuulevirred; tuiskliiva hanged; vall-luited; parabool e mõrdluited (peipsi põhjarannik); parhaanluited (tõstamaal); suurimad ranniku lutealad Narva-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Nõva, Häädemeeste, saaremaa.
6. segametsade vööndile omane mullastik, taimestik ja taimkate, samuti loomastik (flooras ja faunas esineb võrdlemisi palju lääne päritoluga liike); 7. inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisel. 3. Iseloomusta Eestis levinud pinnakatte setteid (pinnakatte setete liigitus tekke järgi, sisestruktuur, kasutamine, levimus Eestis jne). 4. Analüüsi pinnaehituse (reljeefivorm + settematerjal) mõju Eesti maastikulistele erisuste (veereziim, muld- ja taimkate, kasutuspotentsiaal) kujunemisele. 5. Pinnavormide liigitus tekke järgi (levimus Eestis, näited). Aluspõhjalised kõrgendikud meie nüüdisreljeefi kõrgendike all. N: Haanja all aluspõhjaline kõrgendik +160m aluspõhjalised kõrgendikud irdjääväljade moodustumine paks settelasund künklik reljeef Aluspõhja liigestavad sügavad ürgorud: laius 1-2(5)km N: Põhja-Eesti jõed suubusid Ürg Neevasse, Lõuna-Eesti jõed Ürg Daugavasse
asustuse ja linnadega (asustuse analüüsid, miljööpiirkondade analüüsid). Maastikuanalüüs on oluline osa mistahes planeeringutes ja projektides. Analüüsi meetod sõltub eelkõige konkreetsetest vajadustest. Väljundid: kultuurmaastike analüüs, maastikuhoolduskavade koostamine; haljasalade analüüs ja inventeerimine; linnaruumi ja asulate rohestruktuuride ning miljööväärtuste analüüs; selgitatakse maastike väärtused, nende kasutuspotentsiaal, tegevuskavad, hooldused jne. Selleks, et teada saada, missugune muutused on toimunud maastikus sealhulgas tegevuste planeerimine (nt puhkealade) erinevatele loodusaladele, ka kaitsealadele. Leitakse ala koormustaluvus, servaalad, puhke ja liikumisvõimalused, mis probleemid alal valitsevad, kuidas neid lahendad, missugused nõuded sellel alal peaksid kehtima, missugune kasutusfunktsioon peaks alal olema jne. 182. Maastikulise liigestatuse indikaatorid
annaabi.ee 
