inimesed(homo sapiensid) U9500a eKr. Arvatavasti pole Eestis ahviinimesi ega neandertallasi kunagi elanud. Kiviaeg on enne metallitöötlemise leiutamist, mil inimesed valmistasid tööriistu (parema tehnika puudumisel) enamasti kivist. Pronksiaeg kesti Eestis U 1800-500a eKr Pronksiaeg on esiaja keskmine põhiaeg kiviaja ja rauaaja vahel. Pronksiajal oli tähtsaim tööriistamaterjal pronks. Kuigi Eestis pronksi ei leitud kasutati kivi tööristu edasi. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg kestis Eesis U 500a eKr-1227a pKr Raua laialdase kasutamisega kaasnes maaviljeluse, loomapidamise, käsitöö, ehituse, liiklusvahendite ja relvastuse edenemine. Elavnes kaubavahetus, hakati kasutama münte. Järk-järgult lagunes ürgkogukondlik kord ja kujunes klassiühiskond. Tekkisid riigid ja hakati tegema kirjalikke ülestähendusi. Kasutatud materjal Vikipeedia Muinasaeg Eestis Vanaaeg 1osa
maaviljeluse areng ja selle levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid ning arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Aina enam maeti surnuid kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal surnuid põletati. Hilisel pronksiajal hakkas stepialadele sugenema rändkarjakasvatus. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Pronksiaeg Eestis Pronksiaeg kestis Eestis 1800 kuni 500. aastani e. Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma, pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivissaarelt leitud sirpi. Eestlased olid sunnitud pronksi vahetama nahkade ning teravilja vastu Skandinaaviamaadest või Ida-Preisist. Meil ju puudusid pronksiks vajalikud vask ja inglistina.
Muinasaja lõpul hakati senise kaheväljasüsteemi kõrval kasutama ka kolmeväljasüsteemi. Põlluharimise kõrval tegeldi veel loomakasvatusega (veised, hobused, lambad, kitsed, sead). Kõrvalelatusallikateks olid küttimine, kalastamine ja metsmesindus. Omaette käsitööerialadeks olid kujunenud raua tootmine ja töötlemine (n rauatootmiskeskused Virumaal ja Saaremaal) ning koos potikedra kasutuseletulekuga 11.saj savinõude valmistamine. Aktiviseerusid kaubanduslikud suhted naabermaade hõimude ja riikidega. Kauplemine toimus peamiselt vahetuskaubandusena (kaup kauba vastu). Kasutades Eesti soodsat asendit Venemaa ja Lä-Eur vahel tegeleti vahenduskaubandusega, müües vene päritolu kaupu (karusnahad, vaha jm) edasi saksa kaupmeestele või viidi ise Põ- ja Lä-Eur turgudele. Haldusjaotus muinasaja lõpul: teatud piirkonna külad moodustasid enesekaitse eesmärgil
Konvendihooneile on iseloomulik korrapärasus, rangus, suletus, tugevasti kindlustatud sissepääs. Kuressaare linnus jäi Saare-Lääne piiskoppide residentsiks Liivi sõja alguseni. XIV saj. lõpust kuni XV saj. alguseni rajati lisaks XIII saj. pärinevale ringmüürile uus, võimas 625 meetri pikkune ja 7 meetri kõrgune eelringmüür. Seda tingis vajadus tugevdada linnuse kaitsevõimet seoses tulirelvade kasutuseletulekuga. Müüri osad on hilisemate vallide ja bastionide kavas säilinud tänaseni. Sajandi keskel kõrgendati müüri ja rajati suurtükitornid. Võimsaim neist, põhjabastionil paiknev 1971. 1972. a. restaureeritud suurtükitorn pärineb 1470. aastaist. Suurtükitorn Keskaja lõpus (1559. a.) müüs jõuetuks muutunud piiskop Johannes V Münchhausen oma valduse Saare- ja Kuramaal (s.h. ka linnuse) taanlastele
kolmeväljasüsteem...põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili ja kolmas oli kesaks. käsitöö areng ja meistrite väljakujunemine...kujunesid välja ka oma ala meistrid///eraldi käsitööaladena käsitleti raua tootmist ja töötlemist.///enamik tööriistu valmistatigi just seppade poolt./ Kujunesid välja rauatootmiskeskused ja relvaseppad(viimaste toodang oli eriti silmapaistev) spetsialiseeruti vastavalt pronksehetele ja hõbeehetele...Putikedra kasutuseletulekuga kujunes savinõude valmistamisest eraldi käsitööala... vahetuskaubandus...kaup vahetatakse kauba vastu/anamjaolt kaubeldi luksuskaupadega... vahenduskaubandus...st. kaupa ei ostetud ainult enda tarbeks,vaid ka edasimüügiks/seda tänu soosale asendile. rehielamu...nii elu-kui tootmishoone sumbkülad...keset põlde tihedalt koos/Ida-Eesti voortel rajati talud ridastikku(ridakülad)/hajakülades asusid talud üksteisest kaugemal(hajali).
Kr. Umbes kolm ja pool tuhat aastat tagasi õppisid eestlased teiste rahvaste kaudu pronksi tundma. Pronks on vase ja inglistina sulam. Vanimate pronksesemetena tuntakse Muhust saadud odaotsa ja Võrtsjärve lähedalt Kivisaarelt leitud sirpi. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. Rauaaeg jagatakse vanemaks, keskmiseks ja nooremaks. Vanemal rauaajal (1. kuni 5. sajandini) tõusis Eestis esikohale põlluharimine. Keskmisel rauaajal (5.-8. sajandini) oli Eestis rahutum, ehitati linnuseid jne. Noorem rauaaeg(9.-13. sajand) oli eestlaste elus eriline tõusuaeg, rahvaarv kasvas ja asustus levis üle kogu maa. Pronksiaeg 1500.-500. e.Kr. Elatusalad Pronksiajal muutus peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Inimesed veendusid, et
musta, pruune lambanaturaaltoone. Muinasaja lõpus ei värvitud kangast, vaid lõnga või veelgi sagedamini villa. Selleks kasutati taimseid värve, mis seadis mõningad piirid värvigammale. Eri tooni villa kokkuketramine andis võimaluse seda gammat laiendada. Haualeidude põhjal võib arvata, et kõige hinnatumad värvid olid sinine, enamik siniseid sõbasid kuulus arvatavalt jõukamatele naistele ja punane. Suurem värvikirevus tekstiilidesse saabus aniliinvärvide kasutuseletulekuga 19. sajandi II poolel. Läbi aegade on eestlaste jaoks olnud maagiline kaitse- ja ravivärv punane kui vere värv ja elu, nooruse ja rõõmu sümbol. Arvati, et punase lõngaga piiratud alale ei pääse kurjad vaimud ja see takitab ka haiguste levikut. Saarte tikandites oli tumesinine, roheline ja kollane leinamärgiks. Eesti rahvapärimustes on olulisemateks sümboolseid tähendusi omavateks värvideks valge, must, punane ja sinine, hiljem ka kollane, roheline ja hall.
tööriistamaterjal pronks. Pronksiajal jätkus maaviljeluse areng ja levimine, koos sellega muutus asustus paiksemaks ja rajati kindlustatud asulaid. Arenes kaubitsemine. Võeti kasutusele uusi tööriistu (putkkirves), relvi (mõõk) ja ehteid (sõlg). Rohkenes matmine kääbaskalmistuisse, nooremal pronksiajal surnute põletamine. Hilisel pronksiajal hakkas stepialadele sugenema rändkarjakasvatus. Arenenumates piirkondades oli juba tekkinud või tekkimas riik. Pronksiaeg lõppes raua kasutuseletulekuga. KASUTATUD KIRJANDUS: http://et.wikipedia.org http://www.miksike.ee http://ornament.dragon.ee/muinasesemed/pronksiaeg/pronks.html http://www.arheo.ut.ee/EA3.htm http://www.avita.ee/pdf/eestiajalugu18-21.pdf http://plaasi.blogspot.com/2008/03/pronksiaeg-vo-klas.html Eesti ajalugu I. Muinasajast 19. sajandi lõpuni (Ain Mäesalu, Ursula Vent, Mati Laur, Tõnu Tannberg)
aastal võttis Yale ülikooli neljane kasutusele libiseva pingi. Pink oli tuharate järgi tehtud puidust plaat, mis libises paadis 7 vastavates soontes. Neid sooni määriti rasva või õliga, et pink seal paremini libiseks. 1878. võttis inglane J. Taylor kasutusele veereva pingi. See pink ongi otseseks eelkäiaks tänapäeval sõudmises kasutuses olevatele pinkidele. Rataste puhul vähenes hõõrdetegur minimaalseks. Tänu pingi kasutuseletulekuga pikenes tõmme tunduvalt. Sõudmist hakkas segama tulli ehitus, neid oli vaja muuta. 1880. aastal tulid kasutusele esimesed pöörduvad tullid. Selle tulemusena olid paadil pikemad siinid ning suuremad aerulabad. Nii sai sõudepaat lõpuks sellise kuju, nagu tänapäeval seda tuntakse. Sõudepaati arendatakse ikka edasi. Materjal väheneb, kuid paadi ehitus on jäänud suures plaanis samaks. Kuni 1959. aastani sõuti nn. klassikaliste aerudega. 1959
annaabi.ee 
