korteriomand, on õigus nõuda korteriomandi ainukasutamise eest hüvitist teiselt abikaasalt, kes jäi eluaset üksi edasi kasutama. Kaasomanikul oli õigus saada nii oma osale vastav osa ühise asja viljast kui ka kastutuseelistest. Kuna OKS reguleerimata küsimustes tuli AÕS § 70 lg 6 järgi kohaldada kaasomandi sätteid, leiab kolleegium, et eelmärgitu kehtib ka ühisomandi puhul. Seega kuulus ka asja ühisomanikele õigus saada asja vilju ja kasutuseeliseid, kuid erinevalt kaasomandist, kus kaasomanike osad olid määratud ja kaasomanikul oli õigus saada oma osale vastav osa ühise asja viljast ja kasutuseelistest, olid abikaasade osad ühises asjas määramata ja sellest tulenevalt oli ka abikaasadel ühine õigus saada asja vilja ja kasutuseeliseid. Eeltoodut arvestades kuulus abikaasadele kui ühisomanikele ühine õigus ühist asja kasutada ning ühine õigus saada asjalt kasutuseeliseid.
taganemisõigus tähendab sellist õigust, mis on poolte vahel kokku lepitud ja ei põhine nendel alustel, mida seadus ettenäeb. NT tasuline taganemisõigus jms. VÕS § 191 kommmm 4.5!! RKTKo 3-2-1-60-09 kasutuseelised kuuluvad hüvitamisele TsÜS § 62 lg 1 tähenduses o Kasutuseelised: Saadav kasu on viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised – vilja mõiste ei hõlma kasutuseeliseid. RKTKo 3-2-1-29-06 p 27: Seega saab hageja müügilepingust taganemise kehtivuse korral nõuda müüjalt tagastamata osas müügihinna (ja VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause järgi ka intressi) tagastamist VÕS § 189 lg 1 alusel, arvestades nõudest maha auto kasutusest saadud kasutuseelise (nt autoga sõidetud kilomentraaž) 3
Kinnisasjade puhul on üleandmise kohustuse täitmiseks vajalik ostjaomanikuna kinnistusraamatusse kandmine ja selle eeldusena asjaõigusliku lepingu sõlmimine. Peale asja faktilise üleandmise ja omandi üleandmise kohustus lasub müüjal ka rida kõrvalkohustusi. Esmalt on müüja kohustatud andma ostjale üle kogu müüdud asjaga seotud dokumentatsiooni. Müüdud asja üleandmisel tekkivate veokohustuste kandmist reguleerib VÕS § 215 lg 2,3. Asjast saadav kasu hõlmab ka vilju ja kasutuseeliseid. Üldpõhimõtte kohaselt kuuluvad enne müüdud asja üleandmist müüjale v.a juhul kui vilja saamist võis mõistlikult oodata pärast kokkulepitud üleandmise tähtaega. Ostja kohustused: 1. on kohustatud müüjale tasuma ostuhinna. 2. Ostja kohustub müüdud asja vastu võtma Ostuhind tuleb tasuda lepingus kokkulepitud ajal, kohas ja viisil. MÜÜGILEPINGU RIKKUMINE Lepingu mittetäitmine kui müüja jätab asja üleandmata või ostja ei saa valdust
hüpoteegi pidaja) kokkulepet. Päraldis ei pea kuuluma peaasja omanikule (TSÜS §57 lg 3). Põllumajandusliku kinnisasja päraldiseks on muuhulgas selle majandamiseks kasutatav inventar, masinad ja kariloomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini (vt TSÜS §60). Kasu ja viljad. Kasu hõlmab vilja kõrval ka eseme kasutamisest saadavaid eeliseid, st kasutuseeliseid (vt TSÜS §62 lg 1). Asjaõigusseaduses eristatakse asja- ja õigusvilju. Asjavili – asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 2). Õigusvili – tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 3). Asjast vastavalt tema otsarbele saadavaid vilju (piim, kartulid,
omanik ja hüpoteegi pidaja) kokkulepet. Päraldis ei pea kuuluma peaasja omanikule (TSÜS §57 lg 3). Põllumajandusliku kinnisasja päraldiseks on muuhulgas selle majandamiseks kasutatav inventar, masinad ja kariloomad, samuti maatüki saadused, mis on vajalikud majandamise jätkamiseks järgmise saagini (vt TSÜS §60). Kasu ja viljad. Kasu hõlmab vilja kõrval ka eseme kasutamisest saadavaid eeliseid, st kasutuseeliseid (vt TSÜS §62 lg 1). Asjaõigusseaduses eristatakse asja- ja õigusvilju. Asjavili asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused, samuti tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 2). Õigusvili tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle otstarbele, samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (vt TSÜS §62 lg 3). Asjast vastavalt tema otsarbele saadavaid vilju
RK: “Taganemisega muutub lepingujärgne võlasuhe tagasitäitmise võlasuhteks, st lepingu pooled peavad saadu vastastikku välja andma või hüvitama” RKTKo 3-2-1-136-05, p 26-27, 33 (kasutuseelis elamu kasutamisest) Asjaolud: Dimitri Kukðinovi hagi Riina Ojasoolt 6500 krooni väljamõistmiseks ning Riina Ojasoolt ja Margus Rebaselt solidaarselt 30 355 krooni väljamõistmiseks. Õiguslik probleem: RK: „Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. Vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel tühise tehingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi või nt lepingust taganemisel saab nõuded lugeda vastastikku
Kelle omad asjad ei oma tühise tehingu tagasitäitmisel VÕS § 1032 lg 2 järgi tähtsust. Tähtis on see, kas need anti tühise tehingu järgi üle ning kas need saab tagastada või tuleb hüvitada, samuti kas asju või hüvitise nõudmise õigust ei antud üle M. Rebasele Eelduslikult laienevad peaasjaga seotud õigused ja kohustused ka päraldistele Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (nt üüritulu) Vastastikuste rahaliste nõuete lahendamisel tühise tehingu tagasitäitmisel alusetu rikastumise sätete järgi või nt lepingust taganemisel saab nõuded lugeda vastastikku tasaarvestatuks (n-ö saldeerida), ei ole vaja eraldi avaldust Uue omaniku ja ostja vahel on vindikatsiooni suhe AÕS § 80 järgi. Rebane saab valduse välja nõuda. Soorituskondiktsiooni suhe
hariliku väärtuse hüvitamist, kui selle väljaandmine natuuras ei ole võimalik. Selliseks kasuks võivad TsÜS § 62 lg 1 järgi olla ka asja kasutamisest saadavad eelised (nn kasutuseelised). Jättes hüvitise saamise nõude rahuldamata, leidsid kohtud sisuliselt, et hageja ei saanud ehitiste kasutamisest mingit kasu ega hoidnud ka midagi kokku. Kolleegium sellise põhjendusega ei nõustu. Võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, muu hulgas hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid. Esmajoones on see ilmne elamute puhul. Kinnisasja (aga ka ehitiste kui vallasasjade) kasutuseeliste arvestamisel saab aluseks võtta eeldatava üüritulu, mida omanik oleks saanud asja välja üürides, arvestades ka kulutusi, mida üürileandjana tulnuks teha. Kuigi tõendamiskoormis on siin hagejal (praegusel juhul R. Ojasool), kes peab kasutuseeliste väärtuse
annaabi.ee 
