finantseerimisallikates võime Kvantitatiivses tähenduses – Likviidsete (kiiresti realiseeritavate) vahendite 4.Milliste lühiajaliste majanduslike eesmärkide saavutamise eest ja lühiajaliste kohustiste suhe vastutab vastutuspõhise kuluarvestuse puhul kasumikeskuse juht? juht vastutab oma üksuse poolt teenitava kasumi eest võttes arvesse nii 5.Milliste majanduslike eesmärkide saavutamise eest vastutab üksuse poolt teenitava kulu kui ka müüdud kaupadele tehtud kulud. vastutuspõhise kuluarvestuse puhul investeeringukeskuse juht? Juht vastutab investeeringu kasumlikkuse eest. Investeeringukeskuse juht 5.Mis on reaalinvesteeringud
allüksuse väljaminekute eest (nt. lennuliiklusteeninduse AS organisatsioonistruktuur) tulukeskus – org. allüksus, mille juht on vastutav ja aruendekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt otsustavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid (nt. lennujuhtimisosakond) kasumikeskus – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest. Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt otsustava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. Kasumikeskusena võib käsitleda ka organisatsiooni osa, kes osutab teenuseid/müüb kaupu organisatsiooni sisse. Investeeringukeskused – juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. (nt. tallinna sadam ja lennujaam).
(esmatasandi juhid) Tulukeskus – organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutatavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid. (kesktaseme juhid) Kasumikeskus – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest. Kuna kasum = tulu – kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt osutatava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. (tippjuhid) Investeeringu- (investeerimis-) keskused – Organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st ka tulude ja kulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest. Investeeringukeskus koosneb kulu-, tulu ja
allüksuse väljaminekute eest Tulukeskus organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse sissetulekute eest, kuid ta ei kontrolli täielikult antud allüksuse poolt osutavate teenuste/müüdavate kaupade kulusid Kasumikeskus - organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi eest - kuna kasum=tulu-kulu, siis on kasumikeskuse juht ühtlasi vastutav ka talle alluva allüksuse poolt osutatava teenuse/müüdavate kaupade tulude ja kulude, järelikult ka hinnaarvutluse (hinnakalkuleerimise) eest. - kasumikeskusena võib käsitleda ka organisatsiooni osa, kes osutab teenuseid/müüb kaupu organisatsiooni sisse. Investeeringu- (investeerimis-) keskused - organisatsiooni allüksus, mille juht on vastutav ja aruandekohustuslik talle alluva allüksuse kasumi (st kulude ja tulude) ning investeeritud kapitali tootluse eest.
Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. tulukeskused Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3. kasumikeskus Kasumikeskus on ettevõtte osa, mis on vastutav nii tulude kui ka kulude, järelikult ka saadava kasumi eest. Üldjuhul on kasumikeskuse juhtidel rohkem iseseisvust kui tulu- ja kulukeskuste juhtidel. 4. investeeringukeskus Investeeringukeskus on vastutav investeeringute ehk antud vastutuskeskusse investeeritud kapitalilt nõutava tulumäära saavutamise eest. Investeeringukeskus omab suuremat vabadust, kuna tal on õigus langetada iseseisvaid otsuseid Üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides erinevate investeerimisprojektide vahel. KULUDE KONTROLL VASTUTUSKESKUSTE LÕIKES
Reeglina eristatakse kulukeskusi tootmistegevuses, kus sisendeid (otsene materjal, otsene töötasu) saab igale väljundile suhteliselt täpselt määrata. 2. Tulukeskused - Tulukeskus on vastutav toodangu müügi ja turustustegevuse eest. Tulukeskusena käsitletakse tavaliselt turustusosakonda, mis vastutab temale kinnitatud müügiplaani täitmise eest. 3. Kasumikeskus - Kasumikeskus on ettevõtte osa, mis on vastutav nii tulude kui ka kulude, järelikult ka saadava kasumi eest. Üldjuhul on kasumikeskuse juhtidel rohkem iseseisvust kui tulu- ja kulukeskuste juhtidel. 4. Investeeringukeskus - Investeeringukeskus on vastutav investeeringute ehk antud vastutuskeskusse investeeritud kapitalilt nõutava tulumäära saavutamise eest. Investeeringukeskus omab suuremat vabadust, kuna tal on õigus langetada iseseisvaid otsuseid Üksuse kasutuses oleva kapitali paigutuse kohta, valides erinevate investeerimisprojektide vahel. 16. Vastutuspõhine arvestussüsteem, selle eelised ja puudused
kuludeks. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 23 Lisa 1 ARVESTUSE PÕHIMÕISTED Vara - raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; b) mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasumikeskuse tekitamisel (mitte äriühingutest raamatu- pidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel); c) mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev väärtus on usaldusväärselt määratletav. Kohustus - raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, a) mis on tekkinud minevus toimunud sündmuste tagajärjel; b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist; c) mille soetusmaksumus või muu bilansis kajastamisel aluseks olev
mitterutiinsete otsuste langetamisele. 8. Otsuste langetamisõiguse jagunemine suurema arvu isikute vahel jätab rohkem aega otsuste optimeerimiseks. Detsentraliseerimise negatiivsed küljed: 1. Detsentraliseeritud organisatsioonides töötavad juhid lähtuvad otsuste langetamisel sageli oma allüksuse huvidest (nii-öelda “oma mätta otsast”), mitte aga ettevõtte kui terviku huvidest. Toimingud, mis suurendavad kasumikeskuse kasumit, võivad vähendada firma kui terviku kasumit. Detsentraliseerimine kätkeb potentsiaalset konflikti allüksuste ja keskuse vahel ning allüksuste endi vahel. 2. Autonoomsete allüksuste juhid kalduvad ületähtsustama lühiajalist efekti. 3. Autonoomsete allüksuste juhid (eriti kasumikeskuste juhid) alahindavad mitterahalisi eesmärke. 4. Otsustamise delegeerimisega väheneb mingil määral tippjuhtkonna mõjuvõim (kontroll),
Kulukeskuste arvu määramine sõltub kulu-eeliste arvestusest kas väikeste kulukeskuste eelised (planeerimiseks, kontrolliks ja hindamiseks) ületavad aruandluse koostamisele tehtavad kõrged kulud? Tüüpilised kulukeskused: raamatupidamise osak, haldusosakond ja lõpetamata tsükliga tootmisüksus Tulukeskus: vastutusüksus, kuhu koonduvad tulud ja mille juht vastutab üksnes selle allüksuse tulude eest nt müügiosakond. Kasumikeskuse juhid vastutavad nii tulude kui ka kulude st kasumi eest. Tüüpilised: lõpetatud tsükliga tootmisüksused, müügipiirkonnad, toote või kliendigrupid jt kasumit andvad allüksused, mille juhtidel pole õigus teha investeerimisotsuseid. Investeerimiskeskuste juhid vastutavad lisaks kuludele ja tuludele ka investeeringute efektiivsuse eest,
annaabi.ee 
