Põhivalem: Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul – väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi põhiskeem: Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks,
Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvestatakse raha tegeliku liikumisega (erinevus kasumiaruandest). Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit. Rahavoogudes kajastub nii klientidelt saadud kui ka riigile makstud käibemaks,
Põhivalem: raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul väljaminekud perioodi jooksul = raha perioodi lõpul. Ei tohi olla negatiivne. Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastatavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit.
lähe. Rahavoogude prognoos: põhivalem Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit.
lähe. Rahavoogude prognoos: põhivalem Raha perioodi algul + laekumised perioodi jooksul - väljaminekud perioodi jooksul Raha perioodi lõpul (ei tohi olla negatiivne) Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit.
Prognoosi koostamise eesmärgiks on tagada ettevõtte likviidsus. Rahavoogude prognoosi koostades arvesta raha tegeliku liikumisega, rahavoogude prognoos ei ole sama, mis kasumiaruanne Rahavoogude prognoosi erinevus kasumiaruandest: · Laenu saamine ega tagasimaksmine kasumiaruandes ei kajastu (erinevalt rahavoogude prognoosist), seal kajastub ainult laenuintresside tasumine. · Osa rahavoogudes kajastavaid väljaminekuid kajastuvad kuludena alles tulevaste perioodide kasumiaruannetes. Nt edasimüügiks ostetud, seni müümata kaup. · Osa kulusid kajastuvad kasumiaruandes vastavalt tekkepõhisele raamatupidamisele varem, kui tegelik väljamakse toimub (nt palk ja sotsiaalmaks). · Põhivara ost kajastub rahavoogudes täies mahus ja korraga (kui selle eest nii tasutakse), kasumiaruandes jagatakse vastav kulu rea aastate peale (kulum). Rahavoogudes ei ole omakorda kulumit.
laekunud või välja makstud. Sellist arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks, mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Kasumiaruandes toodud arvud ei näita raha tegelikku laekumist ja väljaminekuid. Tavaliselt ettevõttes koostatakse kasumiaruanne iga kuu kohta. Summeerides üksikute kuude kasumiaruannetes toodud arvnäitajad, saame kasumiaruande aasta töötulemuste kohta. Eesti raamatupidamise seaduse paragrahv 20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel (väljaarvatud krediidiasutused ja kindlustusseltsid) lubatud kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist. Erinevus nende kahe skeemi puhul seisneb ärikulude klassifitseerimises. · Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne).
Selgitatakse välja algdokumentide alusel tulude ja kulude arvestus kasumiaruande . Kui dokumentidest ei saa piisavalt informatsiooni, küsib töö autor täiendavalt ettevõtte algdokumentide ning tulude ja kulude kajastamise printsiipide kohta. 7 Lõputöö koosneb kolmest osast. Töö esimeses osas kirjeldatakse teooriast põhinevat tulude ja kulude liigitust ning nende olemust ja antakse ülevaade tulude ja kulude kajastamisest ja analüüsist kasumiaruannetes. Kirjeldatakse erinevate tulu- ja kulukirjete teoreetilist osa ning nende arvestusest kasumiaruandes. Töö teises osas kirjeldatakse metoodikat, mida rakendatakse uurimistöös. Töö kolmandas osas antakse lühiülevaade ettevõttest, kus uurimus läbi viiakse. Kirjeldatakse ja analüüsitakse toetudes teooriale ettevõttes kasutatavaid kasumiaruande kirjeid ning analüüsitakse kasumiaruannet erinevate analüüsimeetoditega. Uurimustöös on kasutatud 32
laekunud või välja makstud. Sellist arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks, mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Kasumiaruandes toodud arvud ei näita raha tegelikku laekumist ja väljaminekuid. Tavaliselt ettevõttes koostatakse kasumiaruanne iga kuu kohta. Summeerides üksikute kuude kasumiaruannetes toodud arvnäitajad, saame kasumiaruande aasta töötulemuste kohta. Eesti raamatupidamise seaduse paragrahv 20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel (väljaarvatud krediidiasutused ja kindlustusseltsid) lubatud kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist. Erinevus nende kahe skeemi puhul seisneb ärikulude klassifitseerimises. · Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne).
laekunud või välja makstud. Sellist arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks, mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Kasumiaruandes toodud arvud ei näita raha tegelikku laekumist ja väljaminekuid. Tavaliselt ettevõttes koostatakse kasumiaruanne iga kuu kohta. Summeerides üksikute kuude kasumiaruannetes toodud arvnäitajad, saame kasumiaruande aasta töötulemuste kohta. Eesti raamatupidamise seaduse paragrahv 20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel (väljaarvatud krediidiasutused ja kindlustusseltsid) lubatud kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist. Erinevus nende kahe skeemi puhul seisneb ärikulude klassifitseerimises. · Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne).
laekunud või välja makstud. Sellist arvestusprintsiipi nimetatakse tekkepõhiseks arvestusprintsiibiks, mis on kooskõlas raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Kasumiaruande koostamisel püütakse vastavusse viia ettevõtte tulud teatud aruande perioodil ja nende saavutamiseks tehtud kulud. Kasumiaruandes toodud arvud ei näita raha tegelikku laekumist ja väljaminekuid. Tavaliselt ettevõttes koostatakse kasumiaruanne iga kuu kohta. Summeerides üksikute kuude kasumiaruannetes toodud arvnäitajad, saame kasumiaruande aasta töötulemuste kohta. Eesti raamatupidamise seaduse paragrahv 20 (1) kohaselt on Eesti ettevõtetel (väljaarvatud krediidiasutused ja kindlustusseltsid) lubatud kasutada ühte kahest seaduses ettenähtud kasumiaruande skeemist. Erinevus nende kahe skeemi puhul seisneb ärikulude klassifitseerimises. · Skeem 1 jagab kulud gruppidesse nende iseloomu järgi ( tööjõukulud, amortisatsioon jne).
annaabi.ee 
