................................................................. 3 Teosed. .............................................................................................. 5 ,,Kaks tõepiitsa- inkvisitsioon ja jesuiitide selts".............................. 6 Reformatsioon, katoliku reaktsioon ja janseism. ............................. 6 ,,Eriline ketserlus", õnnistus ja tahtevabadus. .................................. 8 Kasuistika, probabilism ja kõlblus. .................................................. 10 Kokkuvõte ......................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus .......................................................................... 13 2
Moraaliprintsiipide autoriteet rajaneb seega jumala ülimusel. Järjekindlus käitumises tähendab usaldusväärsust ja püsivust tegevuses, mis põhineb samadel mõtte- või tegevusprintsiipidel; väidete loogiline järjepidevus tähendab, et väited on üksteisega kooskõlas ja puuduvad vastuolud. Kaasasündinud ideed teadmine, mis on väidetavalt meile sündides kaasa antud ja millest on võimalik teadlikuks saada näiteks introspektsiooni ( sisekaemuse) või intuitsiooni vahendusel. Kasuistika konkreetsete juhtumite analüüsil põhinev lähenemine moraalireeglite tõlgendamisele. Kasuistika lähtekohaks on paradigmaatilised olukorrad, kus on selge, kuidas tuleb reeglit rakendada. Seejärel asutakse vaagima analoogilisi, kuid mõnevõrra erinevaid juhtumeid, kus reegli rakendamine on ebaselgem (nt kas tõerääkimisreegel kehtib ka olukorras, kus ainult valetamine võimaldaks preestril pihisaladust säilitada). Selliste
moraalireeglid, ent rõhutab, et enamasti on moraalne käitumine kasulik. Riigimeheliku tarkuse rõhutamine, mis seisneb oskuses laveerida vastavalt vajadusele õigluse ja kasulikkuse vahel. Otsustamine 1. Valitsejakoolituse teooria ja praktika varauusajal Aadli funktsioon riigis muutus, sõdimise asemel valitsemine ja kohtupidamine. Rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlikele, kus õpetati valitsemiskunsti. Üldised valitsemiseesmärgid ja -printsiibid; kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla; nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine; nõupidamisformaatide harjutamine. 4 2. "Consultatio" ja "pro et contra" nõupidamisformaatide eripärad Consultatio: · propositio: eesistuja esitab lahendust vajava küsimuse · consilia/ vota: nõukogu liikmed edastavad oma arvamuse
Otsuste eesmärk: ,,ühishüve" tagamine (erahuvide vältimine). Valitseja kompetentsist ei piisa, vaja kaasata nõunikke. Samas: nõunikel on kõigil ka oma erahuvid (valitseja puhul vaieldav). Lahendusteed: rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlile. Taust: aadli funktsiooni muutumine riigis. Sõdimine valitsemine, kohtupidamine. Haridusvajadus. Mida õpetati? ,,Prudentia gubernatoria" e valitsemiskunst: - Üldised valitsemiseesmärgid ja printsiibid - Kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla. - Keskne oskus: kuidas teha otsuseid? Nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine. - Nõupidamisformaatide harjutamine. Peamised formaadid: ,,consultatio" ja ,,pro et contra" 2) ,,Consultatio" ja ,,pro et contra" nõupidamisformaatide eripärad ,,Consultatio" 3 astet: 1) propositio: eesistuja esitab lahendust vajava küsimuse 2) consilia/vota: nõukogu liikmed edastavad oma arvamuse (vanuse, ametijärgnevuse vm korras)
loomine inim- või kodaniku õiguste kaitseks paljudes riikides. Loomuõigusliku mõtte taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus [Jõgi 1997, lk 51]. 18 Lon L. Fuller (1902-1978) määratles kaheksa kõige rängemat viga seadusandluses, mis on õiguse sisemise moraalsuse negatiivseks väljenduseks [Jõgi 1997, lk 54]: 1) üldnormide puudumine, puhas kasuistika, 2) õigusnormide salastatus, 3) tagasiulatuvad muudatused seadusandluses, 4) normide mitmemõttelisus või mõistetamatus, 5) sisemised vastuolud normide sees ja vahel, 6) normid, mida võimatu täita, 7) normide pidev muutmine, 8) õigusemõistmisel ei järgita alati kehtestatud norme. Kui mõne riigi seadusandlust iseloomustab pidevalt kasvõi üks neist apsudest, on Fulleri järgi
Rüütliakadeemiad: humanistlikud õppeasutused aadlile Taust: aadli funktsiooni muutumine riigis. Sõdimine -> valitsemine ja kohtupidamine. Haridusvajadus Nt TÜ asutaja Johan Skytte õppis Kasselis Collegium Mauritianum'is, paljud Rootsi riigimehed Tübingeni Collegium Illustre's Ka ülikoolides retoorikaõpetus Mida õpetati? "Prudentia gubernatoria" e. valitsemiskunst: Üldised valitsemiseesmärgid ja -printsiibid Kasuistika: õpetus, kuidas teatud olukordadega toime tulla. Kõike pole võimalik ette näha, mistõttu... Keskne oskus: kuidas teha otsuseid? Nõunike valimine, nõupidamiste korraldamine ja otsuste langetamine Nõupidamisformaatide harjutamine. Peamised formaadid: `consultatio' ja `pro et contra' 2.consultatio ja pro et contra nõupidamisformaatide eripärad Consultatio 3 astet: 1)propositio: eesistuja esitab lahendust vajava küsimuse
raamatuks: isiku- asja- ja kohustuseõigus. Sõnastustelt lühike ja tuumakas. Naise ja laste seisund jäetinõrgaks. Kindel põhi eraomandiõigusele ja lepinguvabadusele . Järgnesid tsiviilprotsessikoodeks 1806,kaubanduskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1810.Code Civil võeti omaks Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Hispaanias, Kreekas … Austria tsiviilseadustikaastast 1811 lähtub samuti Code Civil’st ja loomuõigusest. Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võittavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele.Valgustusaja kodifikatsioonid: a)Prantsusmaal: “Code civile”(1804), “Tsiviilprotsessi koodeks”(1806),“Kaubanduskoodeks”(1807), “Kriminaalkoodeks”(1810),b)Austr ias: “Tsiviilseadustik”(1811). Selle eeskujuks oli Napoleon’i tsiviilkoodeks. 38. Valgustuse mõjutused kriminaalõiguse ajaloolises arengus.Kaasaegne
Sõnastustelt lühike ja tuumakas. Naise ja laste seisund jäeti nõrgaks. Kindel põhi eraomandiõigusele ja lepinguvabadusele. Järgnesid tsiviilprotsessikoodeks 1806, kaubanduskoodeks 1807, kriminaalkoodeks 1810. Code Civile võeti omaks Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Hispaanias, Kreekas ... Austria tsiviilseadustik aastast 1811 lähtub samuti Code Civile'st ja loomuõigusest. Arenes legislatiivtehnika, Mandri-Euroopa seadusandlusest hakkas kaduma kasuistika. Kirjutatud õiguse võit tavaõiguse üle. Taotleti lüngatust. Alus konstitutsioonilisele mõtlemisele. Valgustusaja kodifikatsioonid: a) Prantsusmaal: "Code civile"(1804), "Tsiviilprotsessi koodeks"(1806), "Kaubanduskoodeks"(1807), "Kriminaalkoodeks"(1810), b) Austrias: "Tsiviilseadustik"(1811). Selle eeskujuks oli Napoleon'i tsiviilkoodeks. -- Õiguspositivism ja positivismi ajastu kodifikatsioonid
annaabi.ee 
