Jutuke Kõige lõpp on alles algus V arjudeis näod kattunud mure halliga, kastene muru hauaküngaste leinavas udus sünge varjualune inimese elukihkavale hingele, ainus tagala neetuile, kes eales rahus puhkavate sekka kuuluda ei saa. Iga vaikne sekund, saadetud tuule ulguvast kajast, neelab nähtamatu pisara meespõlve soost: armsama lahkumine on valu, piinav rebend südames, mida kogu elu endaga kanda. Kuid inimeste tunded, ka kibedamad neist, on privileegia, surelikkuse magusaim toon.
mille puhul meid alandab kinkija auahnus"(lk85) Wetrher ja loodus Milline oli Wertheri suhe loodusesse? Wertherile meeldis väga loodus. Talle meeldis seda väga täpselt kirjeldada. Loodus võrdles oma eluga. Tema meeleolu muutus palju paremaks kui ta sai looduses viibida. Tema lemmik paik oli kaevu ääres, kus asus allikas. Näited: ,,Linn ise pole kuigi õdus, ümbruse loodus aga on kirjeldamatult kaunis."(lk8) ,,Oli oivaline päikesetõus. Ümberringi kastene mets ja värskenenud põld!"(lk40) ,, .. siis pean ma ära saama, looduse rüppe, ja siis uitan ma mööda kaugeid paiku, siis pakub mulle rõõmu järsu mäe otsa ronimine, raha tegemine läbi teetu metsa, läbi põõsastiku, mis mind kriimustab, läbi kibuvitsatihniku, mille okkad mind torgivad. Siis hakkab mul veidi parem" (lk 86) ,,Kuulama koobastest kostvat vaimudeägamist, mis mattub mägedest voolava kärestikulise jõe kohinasse,
maad nagu elusat, hella." (,,Lihtsad asjad") Debora Vaarandi on kirjutanud luuletuse "Lihtsad asjad", mis on ühtlasi tema kogumiku nimi. Poetess kirjeldab rahulikkust, mis kõikide asjadega kaasneb ning kujutlusvõimet , kui ta räägib kaugete tähtede lõputu valguse rahuna voolamisest tema peale. Sõnum selle luuletusega oleks, et me ümberringi vaatama ning piisab ainult natukesest ringivaatamisest ja sa mõistad seda. Epiteet lihtsate, kaugete, lõputu, rahuna, pahiseb, neelavad, kastene, elusat, hella Metafoor laineterändu Isikustamine neelavad leegid Võrdlus tunda maad nagu elusat Tunnustused · 1957 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1965 Esimene Juhan Liivi luuleauhind · 1971 Eesti NSV rahvakirjanik · 1998 Valgetähe III klassi teenetemärk Kokkuvõte Debora Vaarandi on olnud oma aja üks parimaid Eesti naiskirjanikke. Tänu oma heale
Debora Vaarandi on kirjutanud luuletuse "Lihtsad asjad" ning see on ka ühtlasi tema kogumiku nimi. Poetess kirjeldab rahulikkust, mis kõikide asjadega kaasneb ning kujutlusvõime lennukust, kui ta räägib kaugete tähtede lõputu valguse rahuna voolamisest tema peale. Sõnum selle luuletusega oleks, et meie ümber on kõik elus ning piisab ainult natukesest ringivaatamisest ja sa saad sellest aru. Epiteet lihtsate, kaugete, lõputu, rahuna, pahiseb, neelavad, kastene, elusat, hella Võrdlus tunda maad nagu elusat Isikustamine neelavad leegid 9 Metafoor laineterändu Kasutatud kirjandus 1) http://www.elks.ee/index.php? id=912&nid=144&PHPSESSID=07423d26ffe4c 5758a91ab26c846d689 2) http://www.epl.ee/kultuur/392200 3) http://et.wikipedia.org/wiki/Debora_Vaarandi 4) http://miksike.com/docs/lisakogud/kirjandus/vaar
katelok, kompvek, tadžikk, usbekk, piknik, niknäk, liliput, krakovjakk, hopakk, kotlet, pankrot, sigaret, eskalopp, kušett, TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendis kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata. Probleemiks on põhiliselt kaashäälikuühendi õigekiri, kus kirjutatakse tähti sageli kahekordsena: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, kausjas, monarh, harf, revanš, borš Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt): a) Rõhuliite gi ja ki ees: linngi, tammgi, pallgi, seppki, sokkki, ehkki, tuttki, värsski, krahhki, šeffki, tušški, luukki, saakki; TÄHEORTOGRAAFIA Häälikuühendid Häälikuühendi reegli ERANDID, (tähed topelt):
demokraatia, looka, kõike; kahe- või enamasilbilise sõna lõpul, kui viimane silp pole pea-rõhuline: sinep, piiskop, salat, kotlet, ahelik, mäestik, kompvek, händikäp, kabinet, katelok. Pearõhulises silbis kirjutatakse kaks tähte: galopp, kvartett, ballett, saslõkk, hopakk. Häälikuühendid Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss, purssima, ressurss; aga värske, varsti, farslik.
Liit ja kommunistlik valitsus oma vägivaldse võimuga. Või hirmsat Hitleri Saksamaad, kus inimesed tegid jubedusi, jälestavaid tegusid, mida ükski (normaalne) inimene tegelikult ei teeks. Kuid siiski nõnda juhtus ja ühiskond pöörati tagurpidi: juute tapeti, maa hävitati, sõda jne. Varielu Patiche ´a la Chamisso Mul keha ei ole, kuid hommikul tõuseb mu vari. Tema tumedad sõõrmed kobavad ust. Ta puhtaks küürib rohu kastene hari, kuid valgeks vari ei saa. Ta ikka on tohutu must. Siis pikapeale kaob kastese hommiku uudus ja piidleb mu varju päikese põletav pilk. Nüüd närbub mu vari kui taim, kellel veest on puudus, või vaevleb kui lootsikus siputav silk. Ent õhtul, kui kraavides krooksuvad konnad kooris, mu vari saab juurde jõudu ja reipust uut. Siis aga, kui orud on päikeseloojaku looris, asub mu vari kartmatult ootama kuud.
jääval temperatuuril ühesuguse arvu molekule (Loschmidti arv); vee molekulkaal on väiksem kui õhu molekulkaal. · Milles seisneb "kasvuhoone efekt" ? Vihjed: kasvuhoone klaas laseb läbi päikesevalgust; päikesevalguse energia muundub soojusenergiaks; klaas laseb soojuskiirgust halvasti läbi; atmosfääris olev süsihappegaas ja veeaur toimivad sarnaselt kasvuhoone klaasile. · Miks selged ööd on külmad? · Miks selge öö järel tuleb suvel kastene hommik ja reeglina ilus , päikeseline päev? Vihje: õhus olev veeaur kondenseerub külmal pinnal. · Miks talvel on tuulise ilmaga külmem kui vaikse ilmaga, aga kõrbes tuul hoopis kõrvetab, aga ei jahuta? Vihjed: sooja või külma aisting on seotud õhu temperatuuriga naha kohal; soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale. · Kuidas tekivad briisid, st miks päeval puhub tuul merelt maale ja öösel vastupidi?
ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide -ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult -ja): müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija. Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors; poeg, laul, liuda, pael, pea, sõudma, seisev (vrd juhtumid, kus ei ole diftong, vaid kaks silpi: poeem, oaas, rituaal, viiul, müüa). Erand l, m, n, r järel olev pikk s kirjutatakse kahe tähega, kui ei järgne kaashäälikut: valss, simss, avanss, ekstrasenss, reveranss, seanss, balansseerima, kirss, kurss,
annaabi.ee 
