suurnike linnused aga olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus. Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel. Pruudiga kaasnes ka kaasavara, mida ajati sageli just kõige rohkem taga. Rüütlikirjandus
Suurnike linnused seevastu kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Peatorni või hoone ümber rajati ringmüür koos väiksemate tornidega. Suurt tähelepanu pöörati sissepääsude kaitsele ja sinna rajati tugevad väravatornid. Kogu linnust piiras sageli vallikraav, millest viis üle tõstesild. Pealinnuse ette või selle ümber rajati vahel veel eeslinnus. Selliseid linnuseid võis ühe suurniku valduses olla mitu, nende etteotsa määras ta lossiülemad ehk kastellaanid. Rüütliturniirid olid kõrgema seltskonna armastatud ajaviide, kus rüütlid oma võimeid näitasid. Neid peeti mõne feodaallossi läheduses ning sinna kogunes tuhandeid pealtvaatajaid. Rüütlite jõuproovid kestist tavaliselt mitu päeva: esimesel võisteldi ratsa, teisel jalgsi, kolmandal grupikaupa. Ühiskonna suhtumine turniiridesse oli mõneti vastakas. Ühelt poolt äratasid need suurt tähelepanu ja meelitasid kokku hulgaliselt pealtvaatajaid. Rüütlitele andis
olid suured kindluskompleksid. Rajati looduslikult kaitstud paikadesse. Linnuse keskmes oli peatorn, selle külge võis olla ehitatud peahoone. Linnustel oli palju eelkindlustusi, mis olid eraldatud vallikraavidega. Linnuste tugev kaitse tekitas ka piiramistehnika arengu. Bilda ehk vastukaalukatapult. Väga täpsed heitemasinad, mille viskehoova otsas oli pikk ling kiviga. Lossiülemad ehk kastellaanid. Turniirid Sageli oli rahu aeg ja oli vajadus enda oskusi näidata. Duell kahe rüütli vahel. Inimestele meeldis säärane meelelahutus . Kirik taunis turniiride korraldamist, eriti suure ohvrite arvu pärast. Abielu Abiellujate isiklikud tunded polnud olulised, eesmärgiks oli soetada seaduslikke järglasi ja luua liite perekondade vahel.
tagavarasid. *Sageli piirati selliseid linnuseid paremaks kaitseks puust taraga. Suurnike linnused seevastu kujunesid ulatuslikeks kivist kindlustuskompleksideks. KINLUSTUSKOMPLEKSID: *Keskset kindlustuselamut piirasid mitmekordsed eelkinlustuste vööndid. *Selliseid linnuseid võis ühe suurniku valduses olla mitu, nende etteotsa määras ta lossiülemad ehk kastellaanid. Üha kindlamalt kaitstud linnus sundis pöörama suuremat tähelepanu piiramistehnikale. Ristisõdade ajal võeti õppust isalmiusulistelt, kes olid üle võtnud Rooma ja Bütsantsi sõjatehnilisi võtteid. Õpiti kasutama: kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ehk taraane ja piiramisstotorne. Täiustati kaitserajatisi. Bilda ehk vastukaalukatapult. 4.TURNIIRID Kõige enam tulid rüütli vaprus ja võitluskunst ilmsiks lahingus
sõjavägede ülemjuhataja; rahanduse ja majanduse juht, finantsmeister. Kuninga asetäitjaks Liivimaal oli asehaldur ehk administraator, kelle otseseks ülesandeks oli sõjaväe juhtimine. Administraatori kõrval oli ka teisi ametnikke nagu revidendid, kes koostasid katastri andmeid. President- ehk vojevoodkondade eesotsas olid presidendid ehk vojevoodad, kes täitsid poliitilisi, maksustamise jm ülesandeid. Vojevoodkondade allüksuste ehk kastellaankondade eesotsas olid kastellaanid ehk starostad. Nad olid kohaliku riigivõimu esindajad ja sõjaväelised ülemused. Ülesandeks oli maksude võtmine, riigiasjade haldamine, korra alalhoidmine. Neile allusid veel riigimõisate valitsejad, relva ja suurtüki parandajad, tööülevaatajad ja kupjad. Talupoegadel oli oma esindaja- vardja, kes oli vahemeheks talupoegade ja kõrgema ametkonna vahel. Kohtupidamine. Linnades jäi püsima senine kohtupidamise kord. Igas
Liivimaast saab ka hertsogkond. Antakse välja ka Liivimaa ja Leedu uniooni diplom. Augsburgi usutunnistus pidi Liivimaal jääma. Uniooni diplomi viimane lause näeb ette, et neid tingimusi tuleb täita ainult sel juhul, kui need ei lähe vastu kuningliku majesteedi ülimuslikkuse ja Leedu riigi ülimuslikkusega. Toimub Liivimaa jaotamine, moodustatakse 4 distrikti. Riia, Turaida, Võnnu, Daugavpils. Distriktide etteotsa määratakse kastellaanid. Kasutusele võetakse ka Liivimaa vapp. Poola-Leedu unioon oli personaalunioon. Aga nüüd taheti moodustada reaaluniooni, mis tähendas institutsioonide ühildamist, sellega personaalne side lõppes. Poola- Leedu ühine riik ühise kuninga, ühise seimi ja ühise välispoliitikaga, aga finantsid jäetakse eraldi. Unioon Leeduga lõpetatakse ja seega Liivimaa allub nii Poolale kui Leedule, ehk on Poola-Leedu ühisvaldus. Tulevad üsna kardinaalsed muudatused
Tunnitöö 02.02.2012 Millised muutused olid toimunud inimeste elulaadis keskajal võrreldes vanaajaga? Miks? Karls Suure riigi lagunemise tagajärjel hakkasid feodaalid suuremat tähelepanu pöörama elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused. Puit ehitisi hakati asendama kivist ehitistega. Vaesemad inimesed nagu rüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes, aga suurnike linnused olid kaitstud mitmekordsed kindlustus müürid ja sageli oli neil määratud ka lossiülemad ehk kastellaanid. Kuna Euroopas kadus paljudel sõjameestel nii öeld ,,töö'', hakati korraldama turniire, kus nad said rahvale oma oskusi demonstreerida. Ülikute ja rüütlite meelisharrastuseks oli jahiretkedel käimine. Kirik nõudis abiellumisel mõlema poole nõusolekut ehk oli vastu sunnitud mehelepanekule. Üha enam hakati ka levitama kirjandust, mis jagunesid 3 põhi zanri järgi: Kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule.
· Väeliigid:ratsavägi ja jalavägi · Eesmärk polnud vastase tapmine vaid võta pantvangi sõjames pidi olema treenitud · Ratsutamisoskus ja relvakäsitsemiskunst · Hinnati ausat võitlust · Araablaste ja mongolite sõjavägi oli kiire ja manööverdamisvõimeline · Linnus=elamu +kindlus-kivirajatised · Tornlinnus-eluruumid ülemisel korrustel alumistel korrustel olid sulased ja laod · Kastellaanid ehk lossiülemad · Tugevad kindluslinnused nõudsid head piiramistehnikat= kiviheite masinad, müüripurustajad, piiramistornid,tunnelid · Bilda ehk vastukaalukatapult · Turniirid- rüütlite vahelised võistlused, sõjamängud, · Kangelaseepos: Rolandi laul, ,,Nibelungide laul" ??? 3.Sõjandus varauusaegses Euroopas · Sõda oli põhjendatud kui see oli enesekaitseks, omandi tagasi nõudmine või karistamine
täidetama sakslastega, kuid kui õiget meest ei leitud, siis toodi see tegelikult mujalt. Viimane oli Augsburgi usutunnistuse tunnustamine. Sigismund II August lasi unioonidiplomile panna lõpulause, mille kohaselt lubas neid tingimusi täita juhul, kuui need ei lähe vastu tema enda ja Leedu ülimusõigusega. Hertsogit kohapeal pidi esinama Chodkiewicz. Liivimaa jagati nelja distrikti: Riia, Duraida, Võnnu ja Dragovitsh. Nende eesotsa pidi olema kohalike hulgast nim kastellaanid. Nemad said koha/õiguse Leedu seini tööst osa võtta. Distrikti loomine oli pks esimesi halduslikke samme. Igas distriktis pidi olem amaakohus. Pidid ajama nii tsiviil kui ka kriminaalasju. Pidi rajatama ka kõrgem kohus ( kolleegium), mille moodustavad 4 kastellaani, seda juhtib administraator. Jaotus 4 distrikti jääb püsima kuni 1582 aastani. 1569 peetakse Ljubinis(?) järgmist olulist Poola-Leedu enda tähtsat istungit. 1 juulil
annaabi.ee 
