vastutab omapoolse lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest. Ainuüksi aktsiate väärtusetuks muutumine ei takista müügilepingu täitmist, seega ei oma kostja võimalik teadmine aktsiate väärtusest asjas tähtsust. Hageja nõue hüvitada pooltevahelise lepinguga tekitatud kahju tuleb jätta rahuldamata, sest hagejale ei ole TsK § 222 lg 2 järgi kahju tekkinud. Hageja ise rikkus lepingut ja kannab selle eest vastutust. Asjaosaliste põhjendused 6. Kassatsioonkaebuses palub hageja ringkonnakohtu otsuse tühistada täies ulatuses ja saata asi samale kohtule uueks arutamiseks. Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus TsMS § 95 kui jättis sisuliselt hindamata AS Satwo 29. aprilli 1997. a aktsionäride erakorralise üldkoosoleku protokolli nr 14. Nimetatud üldkoosoleku protokoll tõendab, et aktsiate ostu-müügilepingu sõlmimise ajal oli AS Satwo juba raskes majanduslikus seisus (kahjumis) ning aktsiate väärtus oli nullilähedane
eest nõude täitmist lugeda nõude täitmiseks kostja poolt ja kohtul on õigus hageja kohtukulud kostjalt välja mõista. Kuna kostja vastutas käendajana OÜ Concordia Rahvusvahelise Ülikooli Varahaldus (pankrotis) kohustuse täitmise eest ja kohustus oli muutunud sissenõutavaks, siis oli hageja õigustatud VÕS § 65 lg 1 ja § 145 lg 1 alusel pöörduma kohtusse. Riigilõivu maksmine oli vajalik ja põhjendatud. ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED 10. Kassatsioonkaebuses palub kostja tühistada ringkonnakohtu otsuse temalt riigilõivu väljamõistmise osas ja teha uue otsuse, millega mõistetaks temalt AS Hansapank kasuks välja riigilõiv 1050 krooni. 11. Kassatsioonkaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus vastanud apellatsioonkaebuse väitele, et üks TsMS § 62 lg 2 kohaldamise eeldus on see, et kostja on täitnud hageja nõude vabatahtlikult. Sellega rikkus ringkonnakohus TsMS § 330 lgt 6. Samuti ei ole
viivitamine), leidis ringkonnakohus õigesti, et asjas tuleb VÕS § 119 lg-t 1 kohaldades analüüsida, kas hageja täitmine võis olla takistatud eelkõige põhjusel, et kostja on vastuvõtuviivituses. VÕS § 101 lg 3 järgi ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kassatsioonkaebuses ei ole esitatud vastuväiteid ringkonnakohtu tuvastatule, et hageja on lepingut rikkunud. Küll aga leiab hageja, et ringkonnakohus tõlgendas VÕS § 119 lg-t 1 valesti. Kolleegium nõustub selle väitega. VÕS § 119 lg 1 kohaselt satub võlausaldaja vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu. Eelkõige kohaldub see säte siis, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist
kinnisasja omanik AÕS § 349 lg 1 järgi nõuda hüpoteegipidajalt hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist. Kuivõrd kaasomandis oleva kinnisasja enampakkumisel lõpeb üldjuhul üksnes kaasomand, mitte aga kolmandate isikute õigused müüdavale asjaole, vähendavad koormised üldjuhul kinnisasja müügihinda. o (13) Kolleegium nõustub kostja kassatsioonkaebuses toodud väidetega, et käesolevas asjas ei ole õiglane lõpetada kaasomandit kinnistu avalikule enampakkumisele panemisega. Kaasomandi lõpetamise korral tuleb omandist ilma jäävale kaasomanikule tagada täielik rahaline hüvitis tema omandiõiguse kaotuse eest. Käesoleval juhul aga ei võimaldks tõenäoliselt kinnistu müümine avalikul enampakkumisel kostjale sellist hüvitist.
Kombe oleks elamus elamisega väljendanud tahet võtta vastu A. Kombe pärandvara hulka kuulunud nõudeõigus selle elamu mõttelise osa tagastamisele. 10. Hagejad on rajanud oma haginõude põhiväite nõudeõiguse pärimise osas sellele, et kuna U. Kombe elas tagastatavas majas kuni oma surmani, saab ta lugeda pärandi vastuvõtnuks vara 13. Kassatsioonkaebuses viidatud TsK § 536 lg-t 4 ei saa asja lahendamisel kohaldada, kuna selle valdama asumisega. Sama kehtib hagejate väitel O. Kombe ja M. Kombe kohta, kes omakorda võtsid normi eeldused ei ole täidetud. Normi kohaldamiseks oleks pidanud U. Kombe olema A. Kombe vastu U. Kombe pärandi vara valdamise teel, sest elasid U. Kombega koos. pärandi avanemise ajaks surnud, kuid U. Kombe suri hiljem kui A. Kombe.
segu, peab kostja laki hävimise tõttu hüvitama selle väärtuse. Kahju hüvitamise eesmärgiks on isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui talle poleks kahju tekitatud. AÕS § 29 lg 2 kohaselt on asja harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind. Ringkonnakohus luges põhjendatud ja tõendatud kahjuks PF laki müügihinna AS Tartu Flora kaupluses 1997. a, s.o 34,90 krooni x 10 100 kg = 352 490 krooni. Kostja palus kassatsioonkaebuses apellatsioonikohtu otsuse tühistada materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja protsessiõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Vastuolus TsMS §-ga 242 lg 2 hindas apellatsioonikohus ümber asjaolusid, mis tuvastati jõustunud kohtuotsusega teises tsiviilasjas samade poolte vahel sama hagieseme üle. Tallinna Ringkonnakohtu 19. oktoobri 1995. a otsusega tuvastati, et 1992. a esitatud hagi kohaselt maksis lakk 12 566, 90 krooni. Käesolevas vaidluses tuvastati sama laki jaehind 1997
loobunud. Kassatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse kättetoimetamisest kassaatorile , kuid pärast viie kuu möödumist ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest . Sarnaselt apellatsioonkaebusega esitatava vastuapellatsiooniga on võimalik esitada ka vastukassatsioon, mille läbivaatamine ja esitamise tähtaeg on samuti seatud sõltuvusse kassatsioonkaebuse esitamise ajast ning sellest, kas kassaator loobub oma kaebusest või mitte. Kassatsioonkaebuses esitamisel on nõutav kassatsioonkautsjoni tasumine (TsMS § 140). Kassatsioonkaebus tuleb esitada otse Riigikohtule. Kassatsioonkaebuses tuleb märkida muu hulgas (TsMS § 671): - kaevatava otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ja tsiviilasja number; - kassaatori selgelt väljendatud protsessuaalne nõue, näidates sealjuures ära, millises ulatuses kassaator ringkonnakohtu otsust vaidlustab ning missugust Riigikohtu lahendit kassaator taotleb;
3-4-1-56-13 PS Paragrahv 15 Kohus peab järgima põhiseadust ja jätma põhiõigust rikkuva asjassepuutuva normi kohaldamata ka siis, kui menetlusosaline ei ole esitanud taotlust tema põhiõigust rikkuva kohtumenetluse normi põhiseaduse vastaseks tunnistamiseks ja kohaldamata jätmiseks. Seega, kohaldades tsiviilasjas TsMS § 689 lõiget 6, oli riigikohtul ex officio kohustus kontrollida selle sätte põhiseaduspärasust samamoodi kui juhul, kui hageja oleks kassatsioonkaebuses esitanud TsMS § 689 lõike 6 põhiseadusvastasuse kohta väite. (p 10) Paragrahv 24lg 5 PS § 24 lõige 5 sätestab, et igaühel on õigus tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Sellest sättest ei tulene isikute õigust vaidlustada eranditult kõiki kohtulahendeid ning seadusandja on pädev kohtulahendi olemusest lähtuvalt ja mõistlikele põhjendustele tuginevalt edasikaebeõigust diferentseerima. (p 12)
annaabi.ee 
