alusel, kui: 1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad: (1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme
..................15 Nõustaja, tõkendid ja muud menetlust tagavad sunnivahendid, menetluskulud, isiku väljakutsumine , kutsed, menetlusdokumentide kättetoimetamine............................16 Vahekohus, osaotsus, täiendav otsus...................................................................................17 Vigade parandamine otsuses, kassatsioonimenetlus, määruskaebus Riigikohtus...............18 Teistmine, kassatsioonimenetluse piirid, Riigikohtus menetlustaotluste lahendamine tsiviilasjades...................................................................................................19 Kasutatud kirjandus..............................................................................................................20 Lisa 1 - Riigikohtu lahend 3-2-1-113-05 -2- TSIVIILKOHTUMENETLUS Sissejuhatus
1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad: (1) Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse ringkonnakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul,
1) tema huvides või tema vastu on kasutatud apellatsiooniõigust; 2) ringkonnakohus on maa- või linnakohtu otsust muutnud või on selle tühistanud. (2) Kannatanul ja tsiviilkostjal on kassatsiooniõigus tsiviilhagisse puutuvas osas. (3) Kassatsiooni esitamise õigus on: 1) prokuratuuril; 2) advokaadist kaitsjal; 3) teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. (4) Kassaator on kassatsiooni esitanud või seda Riigikohtu istungil toetav prokurör ja advokaat. (5) Kassatsioonimenetluse pool on kassaator ja prokuratuur. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kassatsiooni esitamise õigusega muu isik on kassatsioonimenetluse pool, kui Riigikohus on pidanud vajalikuks tema osavõttu kohtuistungist. Kui kassatsiooni esitab muu isik, on kassatsioonimenetluse pooleks ka selle süüdistatava kaitsja, keda kassatsioon puudutab. §345 sätestab kassatsiooni tähtajad:
Kantsler Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist. Kantsleril on õigus käsutada ministeeriumi eelarvelisi vahendeid. Valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ja vajadusel lisaeelarve kohta käivad ettepanekud. X KOHUS 121. Kohtuastmed ja –harud Eestis 20 122. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 123. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 124. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest
läbi maa- ja halduskohtu lahendeid. Kolmas aste – kassatsiooni- ehk Riigikohus (Tartu), vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmise ja kohtuvigade parandamise menetluses, samuti täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. 87. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe Apellatsioonikohus võib kogu esimese astme protsessi korrata algusest lõpuni, nt tõendite uuesti hindamine, sh tunnistajate ülekuulamine. Kassatsiooni korras tõendeid uuesti üle ei hinnata, vaid vaadatakse, kas alama astme kohtud on seadusest õigesti aru saanud, seda õigesti ka kohaldanud ning kas on järgitud protseduurireegleid. 88. Erakorralise kohtu keeld PS keelab erakorraliste kohtute moodustamise. Selle sätte võtmine PS-sse on seletatav ajaloolise mäluga
Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus.” Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis 87. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 88. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 89. Mis on erikohus? Erikohus on kohtuorgan, kes arutab üldkohtute pädevusest eritunnuste (kohtualuse isiku,
Selles normis täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning selle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus." Vabariigi Valitsuse määrustega täpsustatakse ja konkretiseeritakse seaduste regulatsioone, et muuta seadused rakendatavaks. Valitsuse määrustele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär (§ 96 lg 3). X KOHUS 86. Kohtuastmed ja -harud Eestis 87. Apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluse vahe APELLATSIOONIMENETLUS - ringkonnakohtusse kaebamine KASSATSIOONIMENETKUS - riigikohtusse kaebamine 88. Erakorralise kohtu keeld Keelatud on erakorraliste kohtute loomine (erakorraline kohus on kohus, mis on moodustatud teatud kindla kohtuasja lahendamiseks üksikjuhtumil, erinevalt erakorralisest kohtust on erikohus oma korralduselt alaline kohus). 23 89. Mis on erikohus?
3-1-1-113-10 Menetluse lõpetamine oportuniteediga: Riigikohtu kriminaalkolleegiumi senises praktikas on asutud seisukohale, et KrMS §-s 385 sisalduvaid edasikaebeõiguse piiranguid ei ole õige vaadata lahus KrMS § 383 lg-s 2 sätestatust. Nende sätete süstemaatilise tõlgendamise pinnalt on alust väita, et KrMS §-s 385 loetletud piiranguid saab hinnata proportsionaalseks muuhulgas põhjusel, et vaidlusküsimust võib vähemalt põhimõtteliselt tõstatada hilisema apellatsiooni- või kassatsioonimenetluse raames (vt RKKKm nr 3-1-1-69-08, p 8 ja nr 3-1-1-117-09, p 10). Nende KrMS §-s 385 loetletud kohtumääruste puhul, mis kujutavad endast kriminaalasjas tehtavat lõplikku lahendit, tuleb aga kaebeõiguse puudumises proportsionaalsuse hindamisel silmas pidada konkreetse lahendi tegemisele seatud nõudeid ja kohtukaebeõiguse piiramise eesmärki. KrMS § 202 alusel tehtav kohtumäärus kujutab endast
Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. Kui määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtusse, piisab määruse edastamisest menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest või edastamisest määruskaebuse esitajale, välja arvatud juhul, kui määruse peale saab edasi kaevata ja seaduses on ette nähtud, et määrus kuulub täitmisele alates jõustumisest. KASSATSIOONIMENETUS, KASSATSIOONIMENETLUSE PIIRID Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kaebuse esitamise õigus on apellatsioonimenetluse apellandil ja vastustajal, kui ringkonnakohus on oluliselt rikkunud menetlusõiguse normi või ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi (TsMS § 668 lg 1). Seega isikutel, kes apellatsioonimenetluses poolteks ei olnud, ei ole kassatsioonkaebuse esitamise õigust. Samuti ei saa esitada kassatsioonkaebust, kui mõlemad
annaabi.ee 
