Oskar (Philipp) Kaldaga. Nad said kokku viis last: Virve Kallas- Päss (1901-1953), Laine Kallas-Poska (1902-1941), Sulev Kallas (1904-1941), Lembit Kallas (1906), Hillar Kallas (1910-1978). Aino ja Oskar Kallas Hiiumaal oma maja trepil Elukohad 1887-1900 Soomes 1900-03 Peterburis 1903-18 Tartus 1919-22 Helsingis 1922-34 Londonis 1934-44 Tallinnas 1944-53 Rootsis 1953-56 Helsingis 1924-38 viibis suviti Hiiumaal Kassaris. Aino Kallase suvitusmaja Kassaris Rasked hetked elus 28.08.1888. suri Aino isa uppudes 1906 suri ja sündis Lembit 06.04.17. ema surm 06.02.41. poja Sulevi enesetapp 16.08.41. tütre Laine surm Oskar Kallas suri 26.01.1946. 07.11.53. tütre Virve surm Krohnide haud Helsingis Aino Kallase surm Tema viimane elukoht oli Mere tänav Helsingis, kust oli kaunis vaade Eestimaa poole Aino Kallas suri Helsingis 9. septembril 1956. aastal. Maetud Helsingisse
14 15 16 Across Down 3. Hiiumaal Käinas sündinud kirjaniku Herman Sergo 1. Mis on Hiiumaalt pärit Eesti humoristi ja ajakirjaniku romaan Reigi rootslastest 18.sajandil. Jaanus Kõrva rahvapärane nimi? 4. Kirjanik, kelle nimelist kirjandusauhinda antakse välja 2. Hiiumaal elava kirjaniku Kiiri Saare esimene Hiiumaal Kassaris. debüütromaan. 5. 2012.aastal ilmunud Tõnu Õnnepalu romaan, mis 7. Millisest Hiiumaa supelrannast leiti surnuna Eesti räägib Metsavahist, kes asub elama nn Kollasesse luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija Ott Arder? majja(eeskujuks Esna mõis) ning hiljem siirdub elama 8. Kes on teose "Üks rohutirts läks kõndima" autor? saareleüksikusse nn Kärbse majja(eeskujuks maja
Käina laht on tähtis kalade (siia, vimma, haugi, tuulehaugi) kudeala. Käina kandis elavad kõre ja- merikotkas ja naaskelnokk. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitse ala. Kassari saar: Kassari on Eesti saartest suuruselt viies. See asub Hiiumaa kaguranniku läheduses. Kassari on Hiiumaaga ühenduses Käina lahe kaudu. Kassaril on Hiiumaaga sarnane kliima, kuigi Hiiumaa kaitseb seda külmade põhjatuulte eest. Kassaris esineb rannaniite, levinud on klibukadastikud. Enam levinud on rähkmullad. Tüüpilisemad taimed on tammed, kased, saared, sanglepad ei puudu ka toomingad ja lillerikkad puisniidud. Haruldasemad taimed, mis Kassaril kasvavad on tuvitähtpead ja valge kukehari. Kasutatud kirjandus: ``Eesti maastikud``, Ivar Arold, 2005 ``Eesti maastikud``, Endel Varep ja Vambola maavara, 1984 ``Emmaste``, Bruno Pao, 2001 ``Kassari``, Uno Kiisa, 1985 ``Saared, inimesed, sillad``, Jan Burian, 2002 http://et
õppejõud, tema siis kiitis selle heaks ja soovitas Eesti Raamatule. Ma ei teagi, kas ma ilma tema toetuse ja tunnustuseta oleksin järgmisi käsikirju kirjutada viitsinud. Teise tõuke aga andis kirjastuse Tänapäev ja Lastekirjanduse Keskuse korraldatud lastejutuvõistlus aastal 2008, kus sain teise koha "Saladusliku päeviku" käsikirjaga. Sel, 2011. aastal ilmuski üks noorteraamat "Kivid, tulnukad ja sekt", Hiiumaal Kassaris asuvatest energeetilistest kividest inspireeritud lugu, kus seiklevad samad tegelased, kes ka raamatus "Mõistatus lossivaremetes." Kevadel ilmus noorte folkloristide uurimuste sarjas Pro Folkloristica 16 ,,Kuldkalake" artikkel "Veebibeebi teine tulemine. Sissevaateid kahte Veebibeebi projekti.", milles võrdlesin aastatel 2005 ja 2010 läbiviidud Veebibeebi projekte, kus kaks naist kirjeldasid samanimelises blogis oma lapseootust. Septembris peaks ilmuma
karjatatakse lambaid vaid Saarnakil, Hanikatsil ja Kaevatsil, mis sellest hoolimata üha enam võsastuvad. Heinlaid on peaaegu täiesti metsa kasvanud. 8 KÄINA VALLAS asub 4 väärtusliku maastikuga ala. Kõige tähtsaim neist on Kassari. Kassari ala hõlmab tervet Kassari saart koos Reigi saare ning osaliselt ka Käina lahega. Kassari on üldiselt tasase reljeefiga. Kassaris on kaks põlisküla Esi- ja Taguküla ning kaks asundust endiste Kassari ja Orjaku mõisa maadel. Väga hästi on säilinud traditsiooniline põldudemuster, kohati on säilinud ka hooldatud rannaniite. Puisniidud on üldiselt metsa kasvanud, kuid on ka metsakooslustena liigirikkad ja huvitavad (Joonis 3, joonis 4). Endised kuiva ja lubjarikka pinnasega liigirikkad rohumaad on enamuses vallutanud tihedad ja kõrged kadastikud ning noored männikud. Leidub ka istutatud männikuid
5.) Under ja Vilde Underil ja Eduard Vildel oli omavahel kirjavahetus. E.Vilde julgustas Underit edasi luuletama ja soovitas ka proosaski proovida. Vildest sai tema varaste värsside esimene kriitik. 6.) Under ja Laikmaa Marie Under kinkis Ants Laikmaale enda kirjutatud saksakeelseid luuletusi. Laikmaa veenis poetessi, et ta kirjutaks eesti keeles. Hedda ehk Underi ühe tütre ristiisaks oli maalikunstnik Ants Laikmaa. 1904. portreerib Laikmaa Kassaris maali Marie Underist. Pildi alla kirjutas Laikmaa ,,MUTTI" 7.) Under ja Antson 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kirjutas kõik Marie Underi luuletused ilukirjas ümber. Adson jumaldas Mariet, ta puistas voodisse talle roosiõisi ja täitis kõik tema soovid. Adson käis igalpool Mariega kaasas, oli tema saatja. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu
km2. Hiiumaad eraldab Kassarist Käina laht. Kassarist läänes on Jausa laht, kirdes Õunaku laht. Kassari rannajoone pikkuseks on ~56 km ning see on väga vähe liigestunud: kirdes on Vesimaa poolsaar, kagus Tagaküla poolsaar, läänes Orjaku, lõunas Piibunina edelas Orjaku säär, mis tipneb ligi 3 kilomeetri pikkuse rannakadastikuga ja kiviklibuse maasääre Sääretirbiga. Taimkattes esineb valdavalt kadastikke, pärisaru- ja rannaniite.Esimest korda on Kassarit mainitud 1564. Kassaris asus Kassari mõis, mis oli tuntud oma õunaaia pool, mis on tänaseni säilinud. Kassaris on neli küla: Esiküla, Kassari, Orjaku, Taguküla ning saarel elab kolmsada inimest. Järgmiseks peatuseks on Orjaku sadam, mis asub Kassari saare läänerannikul. Sadamat hakati ehitama juba 1912. aastal Tsaari-Venemaa merejõudude vahenditega, eesmärgiga luua sinna Läänemere miinilaevastiku baas, kuid sõja puhkemise ajaks jõuti valmis vaid kaks kividest kaitsemuuli. Läbi
((Joonis: Läänemeres elavaid kalu. Lest, lõhe, kilu, forell, räim, tuulehaug.)) Mõisted riimvesi valgla ehk valgala Küsimused 1. Millisteks piirkondadeks jagatakse Läänemeri? 2. Millised on Läänemere suuremad lahed? Iseloomusta neid. 3. Milline on Läänemere veereziimi omapära? 4. Kuidas mõjutab riimveelisus Läänemere ökosüsteemi ja elustikku? Too näiteid. --- 68 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ((Foto: Sääretirp Hiiumaal Kassaris on madalasse merre sirutuv maasäär, mis kasvab hoovusega toodud materjali kuhjumise tulemusena.)) Tuletame meelde Rannik on maismaa ja suure veekogu kokkupuuteala, mille piires on kujunenud meretekkelised pinnavormid. Ranniku alla kuuluvad ka naabruses olev maismaa ja saared. Rand on suurt veekogu ääristav maismaaosa, mida mõjutab lainetus. Rannajoon on maismaa ja mere vaheline piir. Läänemere rannikute mitmekesist rannajoont on suuremas osas kujundanud jääajajärgsed
looduse ja ühiskonna süvakäsitlus. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. Marie Underi lapsepõlv möödus Tallinna agulikorterites, ühe vaestekooli katuse all, kus ta isa oli õpetaja, ning hiljem invaliididekodu trööstitus naabruses. Tallinna agulimiljööle vastandusid suved Hiiumaal Kassaris, täis suvist rõõmu ja looduselamusi. Oma lapsepõlvest on luuletaja meenutanud varast lugemiskirge ning sisemist vajadust "mõelda rütmis". Õpingud saksakeelses tütarlaste elementaarkoolis süvendasid Underis huvi kirjanduse vastu. Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles, saades innustust kirjandusõpetajalt ning Goethe ja Schilleri loomingust. Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa
temaga satuvad ründe alla Ain Kaalep ja Ellen Niit.), 64 a „Kivist viiulid“ (Maailmas väga suured optimistid, kosmoseajastu, väga romantiline luulekogu. Luule valdavalt intellektuaalne), 66 a „Lauljad laevavööridel“, 69 a „Vihm teeb toredaid asju“. Oli kolm korda abielus. Esimest korda enne Siberisse saatmist, teise asumisel ja siis leidis Ellen Niidu. Ta oli kolmekordne Nobeli preemia kandidaat. Tal oli suvekodu Hiiumaal Kassaris. Oli suure lugemusega gümnasist, kes osales paljudel kõnevõistlustel. Ta valiti ka Riigikokku. 1993 astus omal soovil Riigikogust välja. Kross on maetud Metsakalmistule. Kross on oma tegelaste puhul nii prokurör kui advokaat (süüdistab ja kaitseb). Iseloomulik ajaloolistele romaanidele. Rasked valikud, kompromissid. Ärkamisaega käsitleb kolmes teoses. „Pöördtoolitund“. J.V.Jannseni poja Eugeni monoloog. Õigustab oma isa kokkulepet saksa aadliga (Kuidas Jannsen C.R
süvakäsitlus. Underi luulet iseloomustab tundlik ja sõnavaralt rikas keelekasutus. Ta arendas edasi luule vormi (sonett, ballaad, legend). Tõlkis saksa, vene, prantsuse, rootsi jm kirjandust. Marie Underi lapsepõlv möödus Tallinna agulikorterites, ühe vaestekooli katuse all, kus ta isa oli õpetaja, ning hiljem invaliididekodu trööstitus naabruses. Tallinna agulimiljööle vastandusid suved Hiiumaal Kassaris, täis suvist rõõmu ja looduselamusi. Oma lapsepõlvest on luuletaja meenutanud varast lugemiskirge ning sisemist vajadust "mõelda rütmis". Õpingud saksakeelses tütarlaste elementaarkoolis süvendasid Underis huvi kirjanduse vastu. Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles, saades innustust kirjandusõpetajalt ning Goethe ja Schilleri loomingust. Underi tõid luulesse kaks eesti kultuuri suurkuju: Eduard Vilde ja Ants Laikmaa. Vilde oli
annaabi.ee 
