Kas tuleviku leppimise ja hea kooselu nimel võib mineviku unustada? (1)

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Uurimustöö "Eestlane, Eurooplane, kui maailmakodanik"

unustama, kust on pärit meie juured. Nüüd, kus piirid on avatud, on kiirenenud erinevate rahvuste segunemine. Meie, eestlased, olles väike ja palju kannatanud rahvas, peaksime hoidma ühte, säilitama oma keelt ja kultuuri ülimalt hoolikalt, sest meid on ainult pisut üle miljoni ning meie väike ja üpris abitu rahvus ei püsi kaua, kui me sama tempoga seguneme. Tiina Leemets ütleb ajakirja ,,Oma Keel" 2001.aasta kevadel välja antud artiklis: ,,Peaaegu igal kuul võib Eesti ühiskonna keelekasutuses märgata mõnd uut inglise päritoluga sõna." See väide pole sugugi mitte vale. Kuid kas võime end pidada ka sadade aastate pärast eestlasteks, kui me ei räägi enam oma emakeeles, vaid oleme praktiliselt üle võtnud teised keeled ning unustanud oma rahvuse ja päritolu? Selles uurimustöös vastame küsimustele ,,Kes on eestlane" ja ,,Mida tähendab olla Eurooplane." Lisaks uurime, millised on klassikaaslaste seas läbi viidud küsitluste tulemused

Ühiskonnaõpetus

15

doc

Tänu kellele pole meil kodusõda

siiski liiga emotsionaalseks muutunud valitsusvastase meeleavaldusega, mitte sammuga etnilise kodusõja poole. See ei tähenda, et oleksin ennast Tallinna kesklinnas hästi tundnud: kui ma paar tundi enne seda, kui Dmitri Ganin surma sai, pidin samalt tänavalt ära jooksma, sest natsisümboolikat riietel kandnud inimeste rühmast visati minu poole ilmselgelt midagi Molotovi kokteili laadset (ja oli selge, et politseid sellele tänavale niipea ei jõua), siis leidsin, et info nimel surma saada vaja ei ole. Koju jõudes nägin veel Kanal 2 erisaate lõppu, kus saatejuht avaldas arvamust, et järgmine päev võib ehk kaasa tuua isegi valitsuse tagasiastumise. Mida oleks saanud teha? Ei toonud ­ ehkki valitsus oli kogu "pronkssõduri saaga" juures teinud ilmseid vigu. Hakatuseks: kõigile pidi olema ilmselge, et Eestis leidub inimesi, kes tahavad pronkssõdurit näha Tõnismäel. Demokraatlik mõtteviis ­ ja ka lihtsalt terve mõistus ­ ütleb, et kui mingil ideel on

Ajalugu

34

docx

Ühiskonna majandamine

–Keskkonnajulgeolek – Looduskeskkonna säilitamine, ressursside mõistlik kasutamine –*subjektiivne oht – oht on see, mida ohuna tajutakse (võime näha tonti seal, kus teiste jaoks tonti pole) Too välja rahvusvaheliste suhete toimijad (3tk). Too iga kohta mõni näide. •Rahvusvaheliste toimijate omavaheline suhtlus. Pole ühest eesmärki. Sõltub olukorrast. Tasub defineerida läbi suhtlejate endi •Ka spordivõistlust võib näha mõneski mõttes rahvusvahelise suhtlusena (Holsti) •Üldtunnustatud rahvusvahelise suhtluse normid: –Hoiduda jõu kasutamisest/sellega ähvardamisest –Rahumeelne tülide lahendamine –Austada riikide iseseisvust ning territoriaalset terviklikkust –Mitte sekkuda teise riigi siseasjadesse –Inimõiguste kaitsmine –Riikidevahelise koostöö edendamine –Rahvusvaheliste normide järgimine •Regionaalne/globaalne julgeolek –NATO, OSCE

Ühiskond

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Eesti asend Geograafiline asend peegeldab geograafilise subjekti (riigi, regiooni või asula) asukohast tulenevaid suhtlemisvõimalusi temast väljapoole jäävate, ent subjekti jaoks oluliste geograafiliste nähtustega. Subjekt peab kuskil Maa peal asuma ja olenevalt asukohast on ta suhtlemisvõimalused soodsamad või ebasoodsamad. Subjektiks on meie juhul Eesti ühiskond. Seda võib vaadelda suhtes oma asukoha loodusnähtustega (loodusgeograafiline asend), suhtes oma majanduslike partneritega (majandusgeograafiline asend) ja teiste ühiskondade ning riikidega (poliitgeograafiline asend). Loodusgeograafiline asend Eesti asub kõrgetel laiuskraadidel. See tingib suhteliselt jaheda, majandustegevuseks mitte just eriti soodsa kliima, mis tänu Põhja-Atlandi hoovusele on siiski soodsam, kui sellisel laiuskraadil tavaline

Ühiskonnageograafia

11

odt

Euroopa riigid pärast II maailmasõda

katastroofi kui ka välispoliitilist segadust. H. Kohlile omistati aga teenete eest ühtse Euroopa väljakujundamisel Euroopa Liidu Viini tippkohtumisel 11.XII 1998.a. Euroopa aukodaniku tiitel. Schröderi võimule asudes vallandus aga aastaid vindunud parteisisene võimuvõitlus, mis jõudis kulminatsiooni Saksamaa rahandusministri O. Lafontaine tagasiastumisega nii ministri kui ka SDP-i esimehe kohalt. Seda sammu võib hinnata kui kantsler Schröderi ja moodsate sotsiaaldemokraatide võitu vanameelsete üle. Schröder sattus kohe oma valitsuse algul ägedate rünnakute alla, sest pole sugugi kerge antud lubadusi täita. Schröderil on olnud raskusi Saksamaa immigratsiooni, tuumaenergia ja maksusüsteemi probleemide lahendamisega. Nii Saksamaal kui ka Euroopas on mureliku pilguga jälgitud puna-rohelise koalitsiooni ettevõtmisi. On ju saksa rahvus Euroopas määrava tähtsusega, seda enam, et 1999. a

20. sajandi euroopa ajalugu

62

docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri.

Ühiskonnaõpetus

60

doc

Rahvusvahelised organisatsioonid - konspekt

o tõlgendus laiemas tähenduses – Clive Archer, RV org-i saab tõlgendada realistlikult; tema enda termin on revisjonism/reformism – väidab, et nii on  täiesti võimalik analüüsida ühe või teise RV org-i olemasolu; autor on selles valdkonnas kõige mõjukam RV organisatsiooni määratlused ja klassifitseerimised Kuidas RV org. võiks määratleda?  4 erinevat võimalust, kuidas üht RV org-i võib määratleda: o aluseks võetakse RV org. kui institutsioon – sellele suunale on kõige rohkem mõju avaldanud Maurice Duverger (tuntud rohkem kui erakondade uurija); RV org. on seaduse või tavade alusel kujunenud sots. organisatsiooni vorm või struktuur o organisatsioon kui protsess – rõhutatakse tegevuse aspekti; org. tegeleb millegagi; James Hawdon arvab, et tänapäevased RV org-id on määratletavad

Õiguse kujunemine

44

doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Identiteet ­ samastumine, ühtekuuluvustunne, mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. Identiteet kujuneb ühiste väärtuste pinnal. Ühiskondlikud väärtused on meie arusaamad sellest, mis on väärtuslik ja mis mitte. Ühtemoodi mõtlevate inimeste

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (1)