2 Atoopiline dermatiit (AD) on intensiivse nahasügelemisega krooniline nahahaigus, mis tekib tavaliselt imiku või lapseeas, kuid võib püsida või tekkida ka täiskasvanul (Nahahaigused i.a). Atoopia on pärilik naha ja limaskestade muutunud reaktiivsus väliskeskkonnas leiduvatele ainetele, mis seostub tõusnud IgE antikehade tekkimisega ja/või suurenenud hulgal põletikku vallandavate ainete vabanemisega (Karvonen jt 2010). 2. ETIOLOOGIA Atoopiline dermatiit tekib inimestel, kellel on vastav geneetiline eelsoodumus. Umbes 70% Atoopilise dermatiidi haigetest on allergiahaigusti ka lähisugulastel. Geenilistest faktoritest tingituna on atoopilise dermatiidi haige nahabarjäär ebatäiuslik: suurenenud on transepidermaalne veekaotus ja lipiidide sisalduse langus nahas (Nahahaigused i.a). Pere koosseis: Erinevates uuringutes on leitud, et sünnijärjekord ning laste arv peres võib
Kui liikumist on õigesti suunatud ja lapse arenguga arvestatud, siis ei ole raske kuue- ja seitsmeaastaste motiveerimisega liikuma. Laps ei ole loodud kohapeal istuma, seega kohustuslik istumine tunni ajal võib energilisele lapsele olla väga pikk aeg. Õpetajad peavad arvestama laste liikumisvajadusega ja võimaldama neile päeva jooksul piisavalt palju liikumist. Oleks huvitav ja praktiline, kui liikumise abil saaks õppetunde mitmekesisemaks muuta. (Karvonen, 2003). Olen sellega väga nõus. Läbisin ise liikumismängude koolituse ja korraldan lastele päeva jooksul kas siis õues või saalis mõned mängud. Lastele see väga meeldib. Vale oleks arvata, et kehaline tegevus mõjutab ainult lihaseid ja luustikku. Nende mõju inimorganismile on palju mitmekülgsem. Kehalise tegevuse tulemusel täiustub inimese organismis rida füsioloogilisi, biokeemilisi, psüühilisi jt. protsesse. Need omakorda kutsuvad esile vastavad muutused motoorses ja
toimub närvisüsteemi põhiline areng. Enne murdeiga on poisid füüsiliselt aktiivsemad kui tüdrukud, seetõttu tuleb luua neile võimalused ülekeevast energiast vabanemiseks: näiteks liikumis- ja võistlusmängude abil (P. Numminen, I. Välimäki , 1998). Lapse kehalisele arengule mõjub ka liikumiskeskkonna mitmekülgsus, millele tuleks nii koolis kui lasteaias pöörata suurt tähelepanu. Kitsad liikumistingimused ei tohiks olla liikumiskasvatuse läbiviimisele takistuseks ( P. Karvonen, 2003). Ka meie lasteaias olid väga pikka aega raskendatud liikumistingimused. Õuealal ei olnud sellist kohta, kus viia läbi liikumistunde. Pidime kasutama kooli staadionit ja rahvamaja suurt saali. Selleks tuli väga palju aega varuda, et õigeks ajaks kohal olla. Lasteaeda tagasi minek oli samuti raskendatud, kuna lapsed olid väsinud ja mängimiseks õuesoleku aega peaaegu ei jäänud, sest nende riided olid võimlemisest märjad. Nüüd on see mure õnneks lahendatud
nii mõtlemist – ta sorteerib, otsustab, leiab erinevusi ja paigutab, kui ka meeli – kuulmist nägemist, haistmist, kompimist. Tähelepanu ja keskendumisele aitavad kaasa täpsust nõudvad tegevused, näiteks puistamine ja pulgaga porile kirjutamine. Liigutuste suund vasakult paremale valmistab last ette lugemiseks ja kirjutamiseks. Peenmotoorika arendamine toetab kõne- ja lugemisoskust, sest peenmotoorika- ja kõnekeskus asuvad ajus kõrvuti. (Karvonen, 2007) 5-aastaselt on välja arenenud täielikult küps kõnnimuster. Sammu pikkus suureneb lineaarselt 1.–5. eluaastani. Sammu sagedus tavalisel kõnnil aga väheneb. Viieaastaselt on laps suuteline kõndima mööda joont. Omandatud on aktiivne ja oskuslik ronimine. Laps ronib meelsasti mööda redelit ja puu otsa, liigub rütmikalt muusika saatel, hüppab vahelduvalt mõlemal jalal, seisab ühel jalal juba kindlalt 10 sek. Seistes saab ta põlvi kõverdamata ette painutada, et
Pronks: Joseph HAAS Sveits Sapporo 1972 Kuld: Paal TYLDUM Norra Hõbe: Magne MYRMO Norra Pronks: Vyacheslav VEDENIN USSR Innsbruck 1976 Kuld: Ivar FORMO Norra Hõbe: Gerd-Dietmar KLAUSE Saksa Demakraatlik Vabariik Pronks: Benny SÖDERGREN Rootsi Lake Placid 1980 Kuld: Nikolay ZIMYATOV USSR Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aleksandr ZAVYALOV USSR Sarajevo 1984 Kuld: Thomas WASSBERG Rootsi Hõbe: Gunde Anders SVAN Rootsi Pronks: Aki KARVONEN Soome Calgary 1988 Kuld: Gunde Anders SVAN Rootsi Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Andi GRÜNENFELDER Sveits Albertville 1992 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Maurilio DE ZOLT Itaalia Pronks: Giorgio VANZETTA Itaalia Lillehammer 1994 Kuld: Vladimir SMIRNOV Kasahstan Hõbe: Mika MYLLYLAE Soome Pronks: Sture SIVERTSEN Norra Nagano 1998 Kuld: Björn DAEHLIE Norra Hõbe: Niklas JONSSON Rootsi Pronks: Christian HOFFMANN Austria Salt Lake City 2002
nakatunud riiete pesemise või hävitamisega Samuti on oluline hügieeni eest hoolitsemine Kasutatud kirjandus http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/nahahaigused/? NAHAHAIGUSED:PARASITAARSED_NAHAHAIGUSED :T%E4it%F5bi http://www.nahakliinik.ee/nahahaigus/probleemid/nahaloobed/ http://www.hiv.ee/et/Seksuaalsel-teel-levivad- nakkused/kubemetaid Nahahaigused. 2010. / Toim Sirje Kaur. Tartu Ülikooli Kirjastus Nahahaigused. 2010. / Toim M. Hannuksela, J. Karvonen, T. Reunala, R. Suhonen, H. Silm. Tallinn: AS Medicina Infektsioonhaigused. 2000. / Toim J. Eskola, P. Huovinen, V. Valtonen. Tallinn: AS Medicina Aitäh kuulamast!
(1994). Onkoloogia perearstile. Holland: Van Gorcum & Comp. Bogovski, P., Loogna, G., Rahu, M. (1989). Vähk põhjused, levik, profülaktika. Tallinn: Valgus. Eesti Vähiliit. http://www.cancer.ee/ (23.02.2010). Esko, V. (2008). Seedeelundite kasvajad: kuidas vähki ennetada ja vähiilmninguid õigel ajal ära tunda? OÜ Lege Artis. Haagedoorn, E., Oldhoff, J., Bender, W., Clarke, W., Sleijfer, D. (1996). Onkoloogia perearstile. Tallinn: AS Medicina. Hannuksela, M., Reunala, T., Karvonen, J., Suhonen R. (toim.) (2006). Nahahaigused. 22 Tallinn: AS Medicina. Labotkin, R. (2002). Onkoloogia taskuraamat. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda Labotkin, R. (2004). Vähk on avastatav ja ravitav. Tartu Ülikooli Kirjastus. Niin, M. (2009). Melanoom. http://www.kasvaja.net/Melanoom/id/97/ (04.03.2010) Podar, U., Sillastu, V., Truupõld, U. (1988)
ee/jaan/viinamarjad/index.htm. Kaardilt http://ak.rapina.ee/jaan/viinamar- manda-Pöide kandis. Hetkel on Lümandas 0.1 ha katseistandik järg- jad/est/teistesmaades.htm näeme, et viinamarju kasvatatakse meist põhja- miste kolme aasta vanuste sortidega: Zilga Rondo, Hasanski, Jubilei Nov- poolgi, näiteks Juha Karvonen teeb Soomes kohalikest viinamarjadest vei- goroda, Severnõi Rannii. ni. Temaltki ilmus tänavu uus viinamarjaraamat “Viiniköynnöksen kasva- Mul on õnnestunud sel aastal kokku leppida ca 300 kg viinamarjade tus Suomessa”.
Õendusprobleemid: · Inimese halb enesetunne, mis on tingitud haiguse sümptomitest. · Häiritud mugavustunne, mis on tingitud välimuse muutusest. · Infektsioonioht, mis on tingitud dreenist ning pidevast sidumisest. 25 Video: https://www.youtube.com/watch?v=k4Lg3KNhKDk Pilt: Arutelu, küsimused: Kas väiksemat sorti flegmooni on võimalik ka ise nö terveks ravida ? Kasutatud allikad: Hannuksela, M., Reunala, T., Karvonen, J., Suhonen, R. (toim.) (2010). Nahahaigused. Tallinn: AS Medicina. Silm, H., Kaur, S. (1995). Sagedamini esinevad nakkuslikud nahahaigused. Tallinn: Tallinn Raamatutrükikoda. http://inimene.ee/g/gonorroea http://www.ohatis.ee/vootohatis http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B6%C3%B6tohatis http://www.derma.ee/htmlfiles.php?id=1 http://www.psoriaas.ee/index.php/et/ http://www.psoriaasikeskus.ee/psoriaas/Psoriaas.htm http://static.inimene.ee/index.php?disease=f&sisu=disease&did=839 http://inimene
,,Imdz on alalävine, 0,025 sekundi jooksul tekkiv kujutluspilt (kujund,kuvand), mis on iseloomustatav skaalaprofiiliga (Tucker) ning imidzil ei ole sihtrühma, sest alalävised aistilised assotsioonid on universaalsed" (Priimägi 2007) Imidzikujundus kommunikatiivse tegevusena eeldab vähemalt kahte osapoolt: saatjat ja vastuvõtjat. Imidz saatja kommunikatiivne atribuut. Kujutlus vastuvõtja tõlgendus. (Karvonen 2005) IMIDZi (kui kujutluse) omadused: · Mälulisus · Kujundlikkus · Modaalsus · Subjektiivsus · Hinnangulisus · Terviklikkus Leon Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Kognitiivne dissonants e tunnetuslik ebakõla on pingeseisund, mis tuleneb vastuoluliste tajude ja mõtete ühitamisest. ideoloogilisus ta ei saa olla ideoloogiliselt neutraalne, ta peab kandma väärtusi, mis oleksid
annaabi.ee 
