Kubemetäid 9A Indra Arvik Stefani Kask Mis on kubemetäid? Kubemetäid on nööpnõelapea- suurused, pruunikat värvi ning elutsevad karvajuure lähedal. Vahel on hallikaskollaka värvusega, umbes 2-3 mm suurused parasiidid, kes paljunevad munedes. Ta on ümmargune krabisarnane nahatäi. Kus elutsevad? Elab tavaliselt kubemekarvades. Kuid samamoodi võib see elutseda ka kaenlaalustes karvades ja mõnikord harva silmaripsmetel. Nad munevad karvanääpsude juurde ning munadest kooruvad nädala pärast uued täid Sümptomid: Täid tekitavad tugevat sügelust ja võivad määrida aluspesu.
nagu NCAM. Neil kleepuvatel molekulidel arvatakse olevat roll lahutamaks oletatavaid foliikulrakke allesjäänud epidermise rakkudest. · Seejärel epidermise plakoodid vastavad, saates mesenhüümi rakkudesse teate, et nad koonduksid epidermise plakoodide alla. Arvatakse, et see signaal on parakriinsete faktorite seeria, mis sisaldab fibroblasti kasvufaktoreid, Sonic hedgehog'i ja BMP2-e. · Koondununa mesenhüümi rakud moodustavad karvajuure. Juur saadab teise sõnumi epidermisesse, et moodustuks karvaplakood. · Epidermis vastab signaalile vohades veel sügavamale mesenhüümi. Samal ajal saates signaali mesenhüümi, et see koonduks lõpuks karvajuureks, mis ümbritsetakse vohavate epidermise plakoodi rakkudega. Nõnda tekib epidermaalsest plakoodist algne karvatüvik. 7.1 Karvatupe diferentseerumine Järgmistes staadiumites diferentseerub karvatüvik
KARVAD karvanäsa, nahast väljaulatuv osa- tüvik (vars, roots). suguküpsuse * koosneb säsist, mida katavad koor ja koorend saabumisel - kooreosa piklikest sarvestunud rakkudest, mis paiknevad piki karva, sis pigmenditereakesi - koort katab koorend e kutiikula (katusekividena, lamedad sarvestunud rakud) * KASVAB karvasibulast * karvajuure üleminekul tüvikuks foliikul laieneb, sinna avanevad RASUNÄÄRMETE JUHAD * karvanääpsu ümber on põimunud NÄRVIKIUD (retseptoritega) * juuste eluiga 2-4a, kasv kuus u 1 cm, ripsmete iga 4-5 kuud Näärmed higi-, rasu- ja piimanäärmed (funkts.suguelundite all) HIGINÄÄRMED: pärisnaha sügavas kihis, alusnahas
suhtes · osmoretseptorid tundlikud kehavedelike osmootse rõhu suhtes Kehatundlikkuse neli modaalsust: 1. kompimistundlikkus 2. temperatuuritundlikkus 3. valutundlikkus 4. asendi- ja liigutustundlikkus ehk propriotseptsioon Puutetundlikkus Hõlmab puudutuse, surve, vibratsiooni, sügeluse ja kõdiaistingu. Nende aistingute aluseks on puutetundlikud retseptorid (Meissneri kehakesed, karvajuure põimikud, Merkeli rakud, Ruffini kehakesed, Pacini kehakesed ja vabad närvilõpmed) ärritus nahas või selle aluskihis. Surve Sügavamate kudede deformatsioonil tunnetav kestev aisting, laiemal pinnal kui puudutus. Surveaisting tekib Meissneri kehakeste, Merkeli rakkude ja Pacini kehakeste ühisel aktiveerumisel. Sügelus ja kõdi, vibratsioon Vibratsiooniaisting tekib puuteretseptorite tihedast korduvast sensoorsest stimuleerimisest.
Retseptoorsed rakud ja retseptoripotentsiaal- Sensoris muudetakse ärritaja energia sensori membraani permeaabluse muutuse kaudu retseptoripotentsiaaliks(erineb AP'st sellega, et on rohkem lokaalne). Retseptoorsed rakud on mikrohatud, ripsmed, inkapsuleeritud närvilõpmed. Naha ehitus-ERALDI LEHEL Naha funktsioon-mehaaniline kaitse, haavade paranemine, immunoloogiline kaitse, kaitse kuivuse eest, soojusregulatsioon, puute funktsioon Nahaaistingud ja nende sensorid-Närvilõpmed ümber karvajuure, vabad närvilõpmed(külma ja kuuma ning valu sensorid, valu stimuleerivad kahjustunud rakkudest vabanevad ained-pindmine valu on nahakahjustuse korral, süvavalu on algab lihastest,luudest jne, vistseraalne valu ehk siseelundi valu on raskesti lokaliseeritav), kompimiskehake(paiknevad karvadeta nahas, samuti rinnanibul ja huulte ning keeleotsa limaskestas. Nende asukohaks on epidermisealune sidekoe poolt moodustunud papillid.) Pacini kehakesed, toimivad ainult järskudele mehhaanilistele
Kiudusid, millest igaühe osatähtsus on alla 10% toote massist, võib märkida ühise nimetusega ,,muud kiud"ja nende kokkuliidetud sisaldusega protsentides. 2. NAHK JA SELLE TÖÖTLEMINE, JALATSID Epidermis on naha kõige pealmine, välimine kiht. See kujutab endast mitmekihilist lameepiteelkihti. Epiteelkiht kaitseb organismi vee, keemiliste ainete ja bakterite eest. Derma e. pärisnahk koosneb tihedast sidekoest. Dermas asuvad karvajuure sibulad, näärmete lõpmed, lihased, närvilõpmed ja tihe vere- ning lümfisoonte võrk. Derma on epidermisest eraldatud peenete poolläbipaistvate kollageenkiududega. Rasvkude tekib derma alla kogunenud rasvarakkudest. Erinevatel karuslooma liikidel on see erineva paksusega, mõnedel vaevu märgatav, mõnedel puudub hoopis. Rasvkoe hulgaline esinemine tingib nahkade esmase töötlemise käigus suuremat töö mahtu.
Karva areng Basaalsetest epidermise keratinotsüütidest tekib karvaplakood, mille rakud jagunevad, pikenevad pärisnahka e. dermisesse 42 Karvaplakood indutseerib omakorda dermise fibroblaste moodustama dermaalse papilli (näsa) Dermaalne papill aitab kaasa karvaplakoodi rakkude proliferatsioonile ja suunab keratinotsüüdid moodustuma keratininiseerunud karvatüve (hair shaft) Karvatüvi ümbritseb dermaalse papilli ja moodustub sisemine karvajuure tupp ja välimine karvajuure tupp Karvaalge ühele küljele tekivad kaks epiteliaalset struktuuri, millest arenevad rasunäärmed (toodab rasu) ja struktuur (bulge) kus paiknevad melanotsüütide ja karvafolliikuli tüvirakud Melanotsüütide tüvirakkude populatsioon nn. bulge – piirkonnas saab vananedes otsa - hallipäisus Rinnanäärmete areng Kahe vöödina detekteeritavad ektodermaalsed paksendid (inimesel 6. nädalaselt) . Ing. k „milk line“, annavad aluse rinnanäärmete
Pärast säilitamist hakatakse nahku edasi töötlema. Selleks neid kõigepealt leotatakse, et eemaldada suurem osa sooli jt konservante ja viia nahka küllaldaselt vett. See on järgneva töötluse jaoks vajalik ja siis hakatakse edasi töötlema. Naha struktuur ei tohi olla liiga tihe, siis ei imbu reagendid nahka sisse. Karvade eemaldamine. Ainult erijuhtudel (seanahk) saab karvu eemaldada kuuma veega. Enamasti vähendatakse karva sidet nahaga keemiliste ja biokeemiliste võtetega. Karvajuure valgud lagunevad kõige kergemini leeliste (Ca(OH)2) ja Na2S segu toimel. Võidakse kasutada ka mitmesuguseid oksüdeerijaid ja redutseerijaid. Reagendid ei tohi olla liiga tugevad, et kahjustaksid ka nahka. Enamasti mõjutatakse tsüstiinsidemeid S-S- . Sageli valmistatakse eraldatud karvadest teisi materjale: näiteks saab neist teha vilti. Kõige puhtamalt töötavad ensüümid. Painimine. Et parkaine saaksid korralikult naha sisse, naha struktuuri tungida, peab nahka hõredamaks muutma
Seetõttu tuleb nahkade kuivatamist ja soolamist teha naha alumiste kudede poolt. Nendel karusnahkadel, milledel on rikkalik karvkate, on epidermis väga õhuke. Epidermis on väga hästi arenenud välja väikestel keha piirkondadel, kus karvkate ei ole hästi välja arenenud pea, käppade padjandid, ninapeegel. Epidermise paksus varieerub erinevatel karusloomade liikidel kuid enamasti ei ületa 3 5% kogu nahakihi paksusest. DERMA e. pärisnahk koosneb tihedast sidekoest. Dermas asuvad karvajuure sibulad, näärmete lõpmed, lihased, närvilõpmed ja tihe vere- ning lümfisoonte võrk. Derma on epidermisest eraldatud peenete poolläbipaistvate kollageenkiududega. 99 % dermast koosneb kollageenkiududest. See koostis määrab ka derma peamised omadused. Kollageenkiud on kokkusurutud, lindikujulise välimusega, paksusega 1 - 10µ. Kollageenkiud omakorda koosnevad peenikestest fibrilliniitidest paksusega 0,1 0,5µ, mis omakorda moodustuvad väiksematest osakestest protofibrillidest.