• Paralleelide vahe 60-80o on peaaegu 1,5 korda suurem kui vahemikul 0-20o [1] 10 Joonis 11. Gall`i projektsioon. Milleri (silindriline) projektsioon • Ameerika kartograafi Osborn Maitland Milleri järgi • Galli projektsiooniga sarnanev klassikaline projektsioon, mis on loodud Mercatori projektsiooni modifitseerimise teel sooviga viimase marginaalseid moonutusi vahendada • Paralleelide vahe 60-80° on umbes 1,8 korda suurem kui vahemikul 0-20° [1]
Üheski kirjalikus allikas pole midagi kirjutatud Meegomäe linnamäest, kuid võib oletada, et see oli siiski olemas. Mõnedki ajaloolased on väitnud, et Meegomägi on sellise kuju ja asetusega, et seal võis olla muinaseestlaste linnamägi: järsud, kohati püstloodis nõlvad, ümberringi järved, orud ja muud madalad alad, mis võisid kunagi olla veega täidetud. See oli aga tõhus kaitse vaenlase rünnakute vastu. (Meegomäe küla koduleht). Vanal saksa kartograafi koostatud kaardil on ühe küla nimeks märgitud Megometz. Saksa keeles tähendab metze verist taplust, lahingut. Kas ka külainimesed sellest osa võtsid, ei ole teada, aga küla jäi tükiks ajaks tühjaks ja alepõllud harimata. (Eesti kirjandusmuuseumi materjalid). Meegomäe nime lugu Ürikutes on kirjas, et vanasti valitses Meegomäel mees, kelle nimi oli Meego. Arvatavasti sai tema järgi mäe nimeks Meegomägi ja küla nimeks Meegomäe. Sealsed talupojad aga nimetati
Tänase infoajastu ja digitaliseerimise tulemusena on suuresti kaardiarhiivid asendunud digitaalsete andmekandjatega. Selle peamiseks põhjuseks on digitaalse informatsiooni lihtne käsitlemine, töötlemine ja jagamine. Selle tulemusena tekkinud kaarte on võimalik üha enam kasutada mitmesuguste probleemide ja ülesannete lahendamiseks. (Suurna, Sisas 2012) Käesolevas töös tuuakse välja lühike ülevaade Eesti kartograafia arengust 19. sajandil ning tutvustatakse lähemalt kahte kartograafi - Carl Gottlieb Rückerit ning Johann Heinrich Scmidti, kelle panus Eesti alade kaardistamisse oli märkimisväärne. Tänapäevane kartograafia on suuresti põimitud geoinformaatikaga ja on paljuski geoinfosüsteemide ehk GISide teoreetiliseks ja praktiliseks baasiks. 3 1 Kartograafia kujunemine Eestis Peamised geograafiliste andmete levimise viisid Eesti alade kohta olid sõja- ja ristiretkede kaudu
parandatud andmetele kõik kokku ühel lehel. 1725.aastal, veidi enne oma surma, saatis Peeter Suur teele ekspeditsiooni Beringi juhtimisel uurimaks, kas Ameerika ja Aasia mandrid Kaug-Põhjas ühinevad. Aastast 1719 läks kogu Venemaa kartograafia alane tegevus kartograafia departemangu alluvusse, mida tollal juhtis Ivan Kirillov1. Tema pealekäimisel sai Venemaale kutsutud Joseph Nicole de Lille, kuulsa prantsuse astronoomi ja kartograafi Giome de Lille` vend. Kirillov ja de Lille olid kardinaalselt erinevatel seisukohtadel selles osas, kuidas saaks kaart võimalikult kiiresti koostatud. De Lille` leidis, et pole vaja alustada topograafilistest mõõtetöödest seni, kuni pole loodud tihe astronoomiline võrgustik. Kusjuures Kirillov oli omakorda seisukohal, et de Lille` meetoditega ei ole lihtsalt võimalik lühikese ajaga Venemaa kaarti koostada. Seetõttu otsustas ta alustada tööd Venemaa kaardi koostamise
Magalhaesi ekspeditsiooniga avastati Vaikne ookean ja tõestati lõplikult, et Maa on kerakujuline ja Maa mõõtmed on varemarvatust hulga suuremad. WILLEM JANZOON Willem Janszoon Blaeu oli hollandi kartograaf ja kirjastaja. Ta õppis taani astronoomi Tycho Brahe (15461601) juures astronoomiat ja kartograafiat. Tema esimesed tööd ilmusid Guilielmo (Willem) Janszooni nime all. Et vältida enda seostamist samal perioodil Amsterdamis tegutsenud kartograafi Johannes Janssoniusega (15881664), lisas ta 1619. a. lisanime Blaeu ning tema järgnevad tööd kandsid nime Willem Jansz. Blaeu. JAMES COOK Briti meresõitja, kartograaf ja maadeavastaja. James Cooki tuntus põhineb kolmel ümbermaailmareisil, mille ta sooritas aastatel 17681779. Cook uuris põhiliselt Vaikse ookeani saari (Hawaii, Uus-Meremaa ja paljusid teisi Polüneesia saari), Põhja-Ameerika rannikut, Austraalia idarannikut jne.
1427 - Claudius Clavius - esimene uus kaart Põhja-Euroopa kohta 1439 või 1457 - Nikolaus Cusanus koostas uue kaardi Saksamaa kohta, sellel oli ka Liivimaa, originaal ei ole säilinud, kuid alles on koopiaid. Allikad Liivimaa osas pole teada (1439 või 1457). 1477 trükiti Bolognas Ptolemaiose kaart. 1529 esimene teadaolev Liivimaa kaart. Alexander Sculteti 1539 Olaus Magnuse Põhjamaade kaart 1554 ilmus Duisburgis flaami kartograafi Gerhard Mercatori Euroopa kaart, mille aluseks oli Baltimaade osas Olaus Magnuse kaart. Mercator võttis kasutusele uue projektsiooni, mis kannab tema nime. Atlas 1595 1555 Kaspar Hennenbergeri esimene Liivimaa trükikaart 1582 Renneri kroonika sisaldab 4 kaarti Lm eri osade kohta 1589 - Strubuczi Leedu, Liivimaa ja Venemaa kaart 1573 Johannes Portantiuse Liivimaa kaart, kõige suurem saavutus, teadaolevalt vanim säilinud. Ilmus Antverpenis Abraham Orteliuse atlases "Theatrum Orbis terrarum
Kuidas poliitikud nägid sotsialismi taotlemise teid. Sotsiaaldemokraatia 19. sajandi lõpul jõudis Venemaale ja Riiga, Tartu Ülikooli kaudu (üliõpilased) ja Tallinnas eliidi ja tööliskonna hulgas (Saksa-Austria variant, mis reformistlik, muudatused reformide teel). Andres Saal (1861-1931) kooliõpetaja ja fotograaf, populaarteaduslike jutustuste autor, kelle teosed olid antifeodaalse suunitlusega. Hollandi kolooniates (Jaaval) kartograaf. Klaas kirjutanud Saali kartograafi perioodist. Klaas õpetas Aafrika aineid, sellepärast oli Olav Klaas huvitunud Saali elukäigust. Ajalooteosed eesti talurahva olukorrast, oma tõlgendus sellele (antifeodaalne) ,,Päris ja prii. Eesti rahva pärisorjuse ajalugu" I ja II 1891-1893 ilmusid. I osas pärisorjuse kujunemine, rahva rõhumisest, pärisorjuse kadumisest. II osas kuidas talurahva elu kujunes peale pärisorjust. Saal püüdis anda ülevaatliku teavet. Saal
Loogika on vajalik, nii nagu väljaõppinud sõduril on tegelikes lahingutes ka drillist kasu. Ent sellest ei piisa. Ryle kirjutas: ,,Kuid on ilmne, et võitlemist ei saa taandada drillile, kartograafiat geomeetriale ega kauplemist arvete tasakaalustamisele. [---] Filosoof teeb tahes-tahtmata seda, mida võiks nimetada ,,mitteformaalseks loogikaks", ja mõte, et tema probleeme, tulemusi või meetodeid tuleks või saaks formaliseerida, on sama ekslik kui vastav mõte sõduri, kartograafi või kaupmehe kohta."1 Jääb vaid lisada, et sellist mitteformaalset ehk informaalset loogikat vajab lisaks filosoofile iga inimene, kes püüdleb tulemusliku praktilise argumentatsiooni poole. Formaalse loogika valdamine ei taga tulemuslikku arutlust ning see näib paljudele olevat piisav õigustus loogika halvustamiseks. Dialoogides on väga palju aspekte, mille kohta loogika saab anda üksnes juhtnööre, mitte ettekirjutusi. Formaalne loogika pole nt võimeline:
annaabi.ee 
