meel (Voltaire, Rousseau, Diderot), mille tõttu hiljem tekkis arvestatav huvi Revolutsiooni tegemistesse sekkuda. Kunstihuviline noor Jacques andis juba varakult oma tädile teada, et 3 teda ei huvitanud ei arhitektuur, meditsiin, õigus, ega kunst, vaid ainult maalimine. Noorpõlves vigastas David vehklemisõnnetuses oma põske. Vigastus ei paranenud korralikult 1 Lindsay 1960: 13 2 Kartna 1991: 143 3 Lindsay 1960: 14 3 ja tekitas tema põske kasvaja, mille järgi hiljem tema rojalistidest vastased teda mõnitavalt „Pakspõseks“ kutsusid.4 Kunstielu kujundas Davidi noorpõlve ajal täielikult Kuninglik Maali ja Skulptuuri Akadeemia, mis oli kindlustanud oma diktaatori positsiooni. Akadeemias valitses lisaks kindel hierarhia. Kõrgemas klassis olid hääleõigust omavad rektor, direktor ja kaksteist korralist professorit
"Pitsikuduja" u.16651670 Krael ja käte all on näha värvitäppe. "Tütarlaps pärlkõrvarõngaga" u.16601665 Kuulsaim maal, mida on nimetatud ka "Madalmaade Mona Lisaks" Caravaggiolik kontrastsus. Siniste ja kollaste toonide kasutamine, mis on iseloomulik paljudele tema maalidele. Kasutatudkirjandus Krausse, Anna-Carola; "Maalikunsti ajalugu" Koolibri, 2006. lk. 40 Kartna, A. ; Lumiste, M. ; Pihlak E. ; "Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini" 1978. lk. 165-173 Möller Ingrid; "Majakanali ääres" Leipzig1977. lk. 237- 239; lk. 215- 219 http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Barokk/html/Delft/sisu.ht ml
Nad elasid maksejõuetute võlgnikena Amsterdami vaesemais linnaosas. Sel ajal hakkas Rembrandtil kuulsus tagasi tulema, kuid see ei kestnud kaua. Tema maalid läksid aina süngemaks. Käes oli tema eluaja lõpp. Sel ajal ta tegigi oma kuulsaimad tööd, kuid tol ajal need ei paistnud silma. Pärast poja ja naise surma heitis ka Rembrandt hinge. Ta maeti vaeste surnuaeda. Kasutatud allikad ´´Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini´´ Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak ´´Kunstiajalugu'' M. V. Alpatov Ajaloo õpik en.wikipedia.org/wiki/Rembrandt ENE Lisa Barokk on kunstistiil mis väljendus esmakordselt Euroopas 16. sajandi alguses ning lõppes umbes 1750. aastatel. Barokki iseloomustab liikuvus, rahutus, tundelisus ja teatraalne efektsus. Selle aja kuulsamad maalikunstnikud olid flaamlased P. P. Rubens, a. van Dyck, ja J. Jordaensi, hispaanlased B. Murillo, F. de Zurbarani, J. de Ribera ja D. Velazqueze ning
Audentese Spordigümnaasium Nimi Madalmaade kunst 15. Sajandil Referaat Juhendaja: Nimi Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. HUBERT van EYCK ja JAN van EYCK 3. JAN van EYCK 4. ROGIER van der WEYDEN 5. HANS MEMLING 6. HIERONYMUS BOSCH 7. PIETER BRUEGEL Kasutatud kirjandus: Pealkiri: Madalmaade maalikunst XV-XVII sajandini Autor(id): Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak Kujundaja: Marje Üksine, Rein Mägar http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/15saj_madalmaade_kunst_leilalille.htm http://www.annaabi.com/materjal-53555-kunst-15-sajandil-ja-17-sajandi- %C3%BCldiseloomustus http://www.slideshare.net/jpg12b/madalmaade-kunst-15 Sissejuhatus: 15. sajandil taandub ka põhja pool Alpe asuvates maades gooti kunstilaad realismi ees. Realism areneb Euroopa põhjapoolsetes maades välja iseseisvalt ja hoopis teistsuguses suunas kui Itaalias
olla tähelepanelikum ja kannatlikum vaatleja. Ja veel võib öelda, et olen saanud endale juurde ühe lemmiku kunsti vallas. 7. Kasutatud allikad *http://i270.photobucket.com/albums/jj97/zoyd_2009/fmc663971b.jpg *http://www.jim3dlong.com/1433_Jan_van_Eyck_Man_in_a_Red_Turban- wl400.jpg *http://commons.wikimedia.org/wiki/Jan_van_Eyck *http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Eych/index.html * R. Cumming ,,Teejuht maailma: kunst. Maailmakuulsate maalide taustast" *A. Kartna, M. Lumiste, E. Pihlak ,,Madalmaade maalikunst 15.-17. sajandini"
Tema tööd on väga mitmekesised nii ainestikult kui teostuselt. Läbi aastate on näha tohutut arengut. Tänu tema väga mitmetele autoportreedele saame hea kujutluse temast endast. Rembrandt on kujutanud ennast väga erinevates situatsioonides ja rollides ning tõetruult. 4. Kasutatud kirjandus 1. Melissa Ricketts, Rembrandt. Tarian Invest OÜ 2006. 2. D.M. Field, Rembrandt. Sinisukk 2007. 3. Maalikunsti ajalugu, renessansist tänapäevani. Koolibri 2006. 42-42 lk 4. Aino Kartna, Mai Lumiste, Evi Pihlak, madalmaade maalikunst XV-XII sajandini. Kirjastus ,,Kunst" 1978. 140 lk 5. Annus Raud, 21 maailmakuulsat kunstnikku. Odamees OÜ 2005.68 lk 5. Lisad Joonis 1. ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" http://www.uni-heidelberg.de/institute/fak5/igm/g47/batulp.jpg Joonis 2. ,,Danae" http://cache.eb.com/eb/image?id=84828&rendTypeId=4 Joonis 3. ,,Iisaki ohverdamine" http://www.jesuswalk.com/abraham/images/rembrandt_sacrifice401x600.jpg Joonis 4
Lombo Tanning. OÜ Infotrükk, Tallinn 2008 · Maailma reisipass: Prantsusmaa. Tõlkinud Vahur Raid. World Trade Press. Tallinn 1999 · 100 vaaramisväärsust. Peatoimetaja: Dr. Manfred Leier. Trak Pen OÜ, 2004 · Kultuuridevahelised erinevused. Kuidas edukalt ületada kultuuribarjääre. Richard D. Lewis. Tea kirjastus, Tallinn. 2007 · Maailma äri ja kultuuri käsiraamat I. Terri Morrison. Tea kirjastus, Tallinn 2002 · Ptantsuse maalikunst. Aino Kartna. Kirjastus Kunst, Tallinn. 1991 · http://et.wikipedia.org/wiki/Prantsusmaa · http://europa.eu/abc/maps/members/france_en.htm · http://www.scribd.com/doc/13891166/Klassitsism-Prantsusmaa-ja-KeskEuroopa- kunst-18saj · http://et.wikipedia.org/wiki/Impressionism · http://www.koolielu.ee/files/konspekt.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/Notre-Dame · http://en.wikipedia.org/wiki/French_fashion
· Kastikesed · Peeglikapslid · Jne o Vaibakudumiskunst Keskus Pariis Kirjandus 1. V. Vaga, Üldine kunstiajalugu või H.W. Janson, History of Art /väga paljudes keeltes/ Või W. Tjashelow, Kunst des Mittelalters. Dresden-Moskau /paralleelväljaanne saksa ja vene keeles; viimane on sarjas 'Malaja istorija iskusstv/ või Knaurs Stilkunde I vastavad osad. 2. A. Kartna, Prantsuse maalikunst IX-XIX sajandini. Tallinn 1991, lk. 7 - 39. Soovitav: M. Camille, Gooti kunst. Tallinn 2001. Ja ülimalt soovitav lugeda G. Duby, Katedraalide aeg. Tallinn 1999 18 Ja 1. Le Goff. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn 2001 (ettevaatust: palju tõlkevigu), ehkki neid eksamil ei küsita.
2.Tõlgendamiseks/hindamiseks 3.Kunstikriitilise teksti mõistmiseks 4.Kunstikriitiliste erimeelsuste lepitamiseks NB! Mõnikord rõhutatakse seoses kunstikogejaga, teisalt seoses kunstikriitikuga. 1. Kunstielamus: Kaks vormi: 1)et kunstiga lävimine oleks elamuslikum. 2)et elamus oleks "õige" (on ta siis parem või mitte). "Õige kunstielamuse allikaks on ikka teos ise, kus maali formaat, iga pintslitõmme ja värvilaik loovad erilise atmosfääri, mida ei vahenda ükski trükipilt." Aino Kartna (1991). 2. Hindamiseks / tõlgendamiseks: "Vanasti oli kombeks, et enne arvustama hakkamist loeti arvustatav raamat läbi, kuulati ära heliteose esiettekanne ja oodati ära, kuni kunstnik maali näitusele esitas. Praegu võtab [---] kritiseerida (ja hinnata!) poolelioleva ehitise arhitektuuri [---], misjuures kriitik pole ka projekti vastu huvi tundnud." Karin Hallas-Murula (2005). 3. Kriitika mõistmiseks: "Märkigem, et kriitiline selgitus soodustab mõistmist, kuid ei asenda
annaabi.ee 
