Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud. 2)Karstialade veekaitse Vastus: Eestis siluri ja ordoviitsiumi avamsualad. On seatud piirangud, et hoida põhjavett puhtana. Esiteks piirangud sõnniku ja mineraalväetiste kasutamisele. Sõnnikuga väetamisel
alati mõni keemiline ühend, mis vett mingil määral reostab. 7.slaid Põhjavesi on meil üks peamisi joogiveeallikaid ning oluline loodusvara, mille kasutamine jätkub ilmselt ka tulevikus, kuna see on kättesaadav üle kogu Eesti. Kuna jätkub põhjavee reostumine, siis tuleb rõhku pöörata maapinnalähedase, kiiresti taastuva põhjavee kasutamisele. Põhjavee kvaliteedi säilitamiseks on oluline veekasutajate ja põllumajandustootjate koostöö veekogu toitealade kasutamisel. Oluline on karstialade ja looduslike allikate säilitamine tulevaste põlvkondade jaoks ning tulevikus on otstarbekas kasutada põhjavett joogivee vajaduste rahuldamiseks.
Kuna piirkonnas on palju karsti, siis kaovad rabast väljuvad veed peagi maa alla (Urge kurisu). Raba servades ja laugaste ümbruses kasvab laiguti jõhvikaid. Raba sügavuseks hinnatakse kuni 6 m, suhteliseks kõrguseks kuni 3 m, seega on turbalasundi paksus kohati üle 8 m. Raba on vähe uuritud. Kaitse alla võeti aastal 1981. Ei ole lubatud vee reguleerimist ja turba tootmist. Raba on tähtis maastikuliselt, ökoloogiliselt ja veesäilitusalana, samuti jõhvikasoona ja karstialade toitealana. Kuid raba seisund on kohati ebarahuldav (kuivenduse ja freesturba pärast). Rabivere maastikukaitseala asub Raplamaa loodeosas, Hagudi ja Hageri küla vahel. Siin asub viie kilomeetri pikkune ning kahe kilomeetri laiune suur soostik. Praegu on Rabivere maastikukaitseala pindala veidi üle 2100 hektari. Kaitsealal asub kaks suurt sood Rabivere ja Kõnnu ehk Seli raba. Nende vahel asuvad väiksesed madalsoo- ja siirdesoolaigud. Kaitsealast põhja pool asub turbakaevandus, mis
meenutas tõde, et Harjumaal on vaja uusi karjääre avada, sest muidu võib tekkida mõne aasta jooksul tõsine killustikupõud. Samuti märkis ta, et looduskaitseseaduses on kirjas punkt, mis lubab kohalikel omavalitsustel luua kaitsealasid, kuid see pole mõeldud karjääride blokeerimise kohta. Tamkivi leidis kogu olukorras vastuolu, kus keskkonnaministeerium peab ühelt poolt loodust ja loodusvarasid kaitsma ning teiselt poolt kaevanduslube väljastama (Käärt 2008) Kaitsealade loomine Karstialade kaitseks on neli valda üritanud juba mitu aastat kaitsealasid luua. Kohila vald moodustas aastal 2010 planeeritud paekarjääri piirkonda Pahkla maastikukaitseala, kus kavatseb kaevandama hakata Kiirkandur, kes vaidlustas otsuse kohtus. Kohila valla keskkonnanõunik Ingrid Võrno rääkis, et Pahkla maastikukaitseala eesmärk on karstiala veereziimi, looduslike ja poollooduslike koosluste ning ohustatud liikide elupaikade säilitamine.
suured põhjavee varud. Kuid see ei pruugi jääda nii, sest põhjavee säästlik kasutamine nõuab pidevat hoolt. Juba praegu võib välja tuua Eesti probleemid seoses põhjaveega. Üks nendest on see, et oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega, mis on toonud kaasa põhjavee reostumist suurtel aladel ning Kirde- Eesti tööstuspiirkonnas on põhjavee seisund juba halvenenud. Üldiselt on Eesti veekaitsemeetmed ja allikate, karstialade kaitse ebapiisav, mis on ohtlik Pandivere veekaitsealal, sest just seal asub suur osa Eesti põhjaveest. Eesti keskkonnastrateegias on esile toodud põhjaveega seonduvalt järgmised probleemid: 1. Oluline osa Eesti territooriumist on läbi kaevandatud, reostatud või kaetud jäätmete ja aherainega see on toonud kaasa põhjavee reostumise suurtel aladel 2. Jääkreostuskolded ohustavad senini inimese tervist ja põhjavett; 3
nurmkana). Võib öelda, et talvel on linde võrreldes varemate aastatega vähemaks jäänud. Peamised liigid, kes lindude söögimaja külastavad, on varblased, vahel ka paar tihast. Looduskaitse Järsil asub tiik, mille pindala viimasel aastatel aktiivse kinnikasvamise tõttu väheneb. Tegu on karstijärvega. Karstinähtuse inimestele tutvustamiseks on Võhmuta naaberkülla, Järsile, loodud Puhta vee teemapark, mille eesmärk on väärtustada puhta vee kättesaadavust ja karstialade kaitsmist. Elukeskkonna seisundi analüüs Prügivedu on meil hästi korraldatud ja lähedal olemas jäätmejaam, seega on jäätmete ladustamisega olukord normis. Biolagunevad jäätmed on meie küla elanikel tavaks koguda aeda hunniksse (või mõnel isegi spetsiaalsesse konterinerisse) ja kasutada oma enda aiamaal kompostina. Keskkonnaseisundi analüüs: Võhmuta küla Põllumajandus
· veekaitsemeetmed on ebapiisavad Pandivere veekaitsealal, kus moodustub suur osa Eesti põhjaveest; · ei ole selge kõigi seni kasutatavate põhjaveekihtide vee joogiveeallikana · kasutamise ohutus tervisele, vee puhastamise teostatavus ja majanduslik otstarbekus; · jätkub põhjavee reostamine ohtlike ainete lohaka hoidmise, pinnasesse juhitava reovee ebapiisava puhastamise ja keskkonnanõuetele mittevastava silo- ja sünnikukäitluse tõttu; · allikate ja karstialade kaitse on korraldamata Põhjavee seire Põhjavee riiklik seire on ellu kutsutud Eesti põhjaveevarude määramiseks ning põhjavee kvaliteedi hindamiseks Samuti võimaldavad seireprogrammi raames läbiviidavad uuringud kindlaks teha reostuskoldeid, hinnata reostatud ja reostusohtlike piirkondade põhjavee seisundit ning vastavalt tulemustele planeerida kaitsemeetmete rakendamist. Põhjaveeseire riiklik tugivõrk
pisikesi imballikaid, kuid ka suuri tõusuallikaid, millest tuntumad on Oostriku, Võllingi ja Kiigumõisa. 18 Foto 3 Kiigumõisa allikas Suuremaid allikaalasid ja allikalisi märgalasid on ümber Pandivere kõrgustiku vähemalt 60. Enamus Pandivere allikatest on senini looduslikus seisundis ja väärivad kaitset. Karstialade ja allikate säilitamiseks tuleb nende ümbruses vältida: looduslike allikate ja karstilehtrite ümberkujundamist kaevetöödega; karstilehtrite täitmist; järelemõtlematut veekogude süvendamist või paisutamist; reostunud vee sattumist karstilehtrisse või allikasse; erinevaid põhjaveekihte ühendavate kaevude rajamist. Järelemõtlematu tegevusega võib allika või karstiala rikkuda igaveseks. Karstialasid on rikutud neid kivide ja pinnasega täita püüdes
liikumine kivimimassiivis vertikaalsuunas. Eesti suurimad karstialad asuvad Kostiveres, Katal, Kivimetsas ja Uhakul. Maailma suurim karstikoobas asub Põhja-Ameerikas Kentucky osariigis. Sealsel Mammutikoopal on viis ,,korrust" ja ligi 288 kilomeetrit käike. Suurim saal on 5 kilomeetrit pikk, 90 meetrit lai ja 40 meetrit kõrge. Karstialad on kõige ohtlikumad saastumisalad, kuna lõhede ja koobaste kaudu võivad reostusained sattuda otse põhjavette. Karstialade kaudu saab kõige paremini juhtida põhjavett. 3.2 Vitsamehed Vistsamehed ehk põhjaveesoonte uuraid otsivad veekanaleid, teevad põhjavee uuringuid ja projekteerivad puurkaeve. Enamasti neil on kindel puuoks kuid saab ka alumiinium traadiga kindlaks teha või mõne kõrg tehnoloogilise pendliga, kus on suuremad vee sooned. Veesooni otsitakse küll enamasti puurkaevude rajamiseks, kuid neid otsitakse ka muudel põhjustel,
põlevkivikaevanduste köhal sisse varisenud samalaadsed kurisud (antropogeenne karst) käsitlust leidnud kui keskkonna genotsiid. Kahjud ja ohud Eesti põlevkivikaevanduste poolt keskkonnale tekitatud kahjude hulka tuleb lugeda ka maapinna vajumisest tekitatud kahjud, mis on enamuses seotud haritava maa kaotamisega, metsade hävimisega jne. Teadaolevaid inimohvreid Eestis pole, kuigi jutte mõne lehma kadumisest on levitatud nii looduslike kui tehislike karstialade kohta. Põlevkivi võib maa-aluselt kaevandada mitmel viisil. Kambriviisiline kaevandamine jätab alles tugisambad, mis toetavad pealmisi kihte - teatud aja jooksul, kuna looduslikud murenemis- ja lahustumisprotsessid viivad ikkagi nende sissevarisemiseni. Teine meetod on lausveega kaevandamine, kus kogu kaevandusesi langetatakse. Sellisel viisil kaevandatud alal järske vajumisi pole ette näha, kuid tihendumine ja ebaühtlane väiksemastaabiline vajumine toimub
· Jõgede pikkuse arvutamine · Laevatatavaid jõgesid väga (Narva ja Emajõgi) · Jõgede veereziim iseloomulik on vooluhulga sesoonne muutumine · Kõige rohkem on jõgesid Peipsi järve ja Narva jõe vesikonnas · Mõjutavad karst, soostumine, maakasutus, läbinimek järvedest. Kevadine suurvesi · Toutumine põhja-, vihma ja lumesulamisveest (igaüks ligikaudu 1/3). · Siiski ka regionaalsed erinevused. Karstialade jõed ja Lõuna Eesti Eesti veebilanss 1/3 hõlmab jõgede ärvool, 2/3 aurub atmosfääri Lang ja pikiprofiili kuju · Kõikide jõgede areng on suunatud pikiproofiili kujus nn. tasakaaluprofiili saavutamisele · Pikiprofiilide kujunemine toimub väga paljude tegurite koosmõjul. · Põhja-Eesti jõgedel kumeramad pikiprofiilid. Lääne-Eesti tasandikulised jõed on ühtlase languga. Lõuna-Eesti kõrgustikelt algavatel jõgedel on välja kujunenud nõgusa kujuga
Vaata ka Lisa 3. Põhja- ja pinnavee kaitsealade maakasutusintensiivsuse vähendamise võimalikud soovitatavad tegevused on näiteks: · metsastamine; · loodusliku rohumaana kasutamine; · ekstensiivselt kasutatava püsirohumaana kasutamine; · talvine taimkate põldudel; · väetise majanduslikust optimumist väiksemas koguses kasutamine. Põllumajandustootja hoolivust näitab veeobjekti ja selle ümbruse korrashoid: · allikad ja allikalised alad; · karstialade ja karstilehtrite ümbrus; · veekaitsealad vastavalt kaitsekorralduskavale; · veekogu kaldad, säng, puistu ja kallasraja hooldus, veekaitseribade loomine ja hooldamine, veeobjektidele juurdepääsu tagamine ja matkaradade hooldus, puhkekohtade hooldus. Joonis 3. Põhjavee loodusliku kaitstuse kategooriad22 3. VEEHOID 3.4 Põhja- ja pinnavee hea seisundi säilitamine 3.4.1 Hea seisundi säilitamine
annaabi.ee 
