FILOSOOFIA Püha Augustinus, Aquino Thomas, Rene Descartes, Pierre Abelard, Francis Bacon, Benedictus Spinoza PÜHA AUGUSTINUS Eluaeg: 45 saj p.Kr Rahvus: Alziirlane Tsitaat: ,,Issand, muuda mind karskeks, kuid mitte kohe" Teosed: Pihtimused; Jumalariigist Fiosoofia olemus: Kõigepealt hakkas ta manih heistiks (ehk prohvet Mani pooldajaks), mille põhisisu oli, et kogu universum on hea ja kurja, valguse ja pimeduse võitlusväli. Mateeria on kuri, vaim on hea, ja iga inimolend on segu mõlemast.
suuda. Kui kodukahjustusega inimene proovib esimest korda alkoholi tekitab see temas tunde, et ta kõlbab siia maailma ning teda armastatakse. See on illusioon millest ei taheta loobuda. Tema jaoks on halb enesetunne pidev ja see moodustab elu põhilise tunde ehki ta ise ei oska seda eritleda. Viin on muutunud ainsaks meeldivaks ravimiks. Alkoholism on täis salakavalaid valesid ja pettusi, silmakirjalikkust, armastuse näitlemist ja erinevaid alandamisi. Karskeks hakanud alkohoolik ei igatse viina kui sellist, ta võib istuda täiesti rahulikult sõbra pool kus tema ümber on vaid viina-ja veinipudelid. Alkohoolikud lausuvad ise sellised sõnad: „ Ükskord alkohoolik, alati alkohoolik!“ See on tegelikult haigus, mille küüsis olnud inimene ei saa mitte kunagi terveks. Ongi vaid võimalused kas juua või mitte juua, vahepealset võimalust mõõdukalt võtta ei eksisteeri. Alkohooliku suurim vaenlane on üksindus,
vastumeelselt endale kuuluva kasutamisse); mõnda peetakse lahkeks ja ohvrimeelseks, mõnda ahneks ja röövimishimuliseks; mõnda julmaks ja halastamatuks, mõnda leebeks ja halastavaks; ühte peetakse sõnamurdlikuks ja salakavalaks, teist jälle usaldusväärseks ja kindlaks; ühte araks ja hellitatuks, teist julgeks ja sõjakaks; ühte lahkeks ja sõbralikuks, teist jälle uhkeks ja upsakaks; ühte peetakse kergemeelseks ja lodevaks, teist karskeks ja kasinaks; ühte ausaks ja avalaks, teist jälle osavaks ja nutikaks; ühte kalgiks ja südametuks, teist leplikuks ja järeleandlikuks; ühte tõsiseks ja väärikaks, teist kerglaseks ja elavaloomuliseks; ühte jumalakartlikuks, teist jumalakartmatuks ja nii edasi. Tean igaüht möönvat, et oleks väga kiiduväärt, kui valitsejal leitaks olevat kõigist eelnimetatud omadustest just need, mida peetakse heaks; et tal aga ei saa olla neid kõiki ega oleks tal võimalik neid ka
kasutamisse); mõnda peetakse lahkeks ja ohvrimeelseks, mõnda ahneks ja röövimishimuliseks; mõnda julmaks ja halastamatuks, mõnda leebeks ja halastavaks; ühte peetakse sõnamurdlikuks ja salakavalaks, teist jälle usaldusväärseks ja kindlaks; ühte araks ja hellitatuks, teist julgeks ja sõjakaks; ühte lahkeks ja sõbralikuks, teist jälle uhkeks ja upsakaks; ühte peetakse kergemeelseks ja lodevaks, teist karskeks ja kasinaks; ühte ausaks ja avalaks, teist jälle osavaks ja nutikaks; ühte kalgiks ja südametuks, teist leplikuks ja järeleandlikuks; ühte tõsiseks ja väärikaks, teist kerglaseks ja elavaloomuliseks; ühte jumalakartlikuks, teist jumalakartmatuks ja nii edasi. Tean igaüht möönvat, et oleks väga kiiduväärt, kui valitsejal leitaks olevat kõigist eelnimetatud omadustest just need, mida peetakse heaks; et tal aga ei
vastumeelselt endale kuuluva kasutamisse); mõnda peetakse lahkeks ja ohvrimeelseks, mõnda ahneks ja röövimishimuliseks; mõnda julmaks ja halastamatuks, mõnda leebeks ja halastavaks; ühte peetakse sõnamurdlikuks ja salakavalaks, teist jälle usaldusväärseks ja kindlaks; ühte araks ja hellitatuks, teist julgeks ja sõjakaks; ühte lahkeks ja sõbralikuks, teist jälle uhkeks ja upsakaks; ühte peetakse kergemeelseks ja lodevaks, teist karskeks ja kasinaks; ühte ausaks ja avalaks, teist jälle osavaks ja nutikaks; ühte kalgiks ja südametuks, teist leplikuks ja järeleandlikuks; ühte tõsiseks ja väärikaks, teist kerglaseks ja elavaloomuliseks; ühte jumalakartlikuks, teist jumalakartmatuks ja nii edasi. Tean igaüht möönvat, et oleks väga kiiduväärt, kui valitsejal leitaks olevat kõigist eelnimetatud omadustest just need, mida peetakse heaks; et tal aga ei saa olla neid kõiki ega oleks tal võimalik neid ka
Sofiel on kütkestav vaim, aga ilma sädeluseta, tema mõistus pole kujunenud raamatute lugemisega,vaid ainult kõnelustest vanematega, tema enese järelemõtlemisest ja vaatlustest teda ümbritsevast maailmast. Loomult on ta lõbus, kuid on muutunud väga tagasihoidlikuks. Sofiel on oma usk, aga mõistlik ja lihtne. Et ta teist olulist usuavaldust peale moraali ei tunne, siis pühendab ta kogu oma elu Jumala teenimisele, mis esineb püüdes teha head. Sofie armastab voorust. Ta jääb karskeks ja kõlbeliseks kuni surmani. Ta ei otsi austajaid, küll aga armastajat. Õnnelik loomus on temale suuremaks abiks, kui palju kunsti. Ta oskab käituda korrektselt, lahkumata viisakuse piiridest, mis talle sobib. Ta teab et mees, keda tema otsib loba ei armasta ja ei kannata seda ka teistelt. Vanemad saatsid Sofie linna tädi juurde et eluseltsiline leida. Tädi viis ta seltskondadesse, lõbustustele- ta laskis tal maailma vaadata. Sofiele ei meeldinud see kärarikas elu sugugi
Mis pettepilt! Mu ema, taeva nimel, petad end kui oma süüd pead minu hulluseks! KUNINGANNA: Oh Hamlet, lõhestad mu südame... HAMLET: Eks viska minema ta mustem pool ja ela puhtalt teise poolega! Head ööd... Kuid ära heida lelle sängi; sa teeskle voorust, kui see puudub sul. Jää täna karskeks. Veelkord siis - head ööd. Osutab Poloniusele. Ma koristan ta siit ja vastutan ta surma eest. Nii. Veel üks kord head ööd. Tahab lahkuda, kuid tuleb tagasi. Üks sõna siiski veel. KUNINGANNA: Mis on, mu poeg? HAMLET: Kõik vastupidi tee, kui käskisin! Las kuningas taas meelitab sind sängi,
Tema silmis ja tema veendumuse kohaselt abistas proua de Chevreuse kuningannat mitte 164 üksnes poliitilistes intriigides, vaid ka armuintriigides, mis teda hoopis rohkem piinasid. Kardinali esimeste sõnade juures selle kohta, et Tours'i välja saadetud proua de Chevreuse, keda usuti seal viibivat, oli tulnud Pariisi, oli politseid ninapidi vedanud ja viis päeva siin veetnud, sattus kuningas hirmsasse vihahoogu. Ise kapriisne ja truudusetu, soovis ta, et teda oleks Louis Õiglaseks ja Louis Karskeks nimetatud. Tulevastel põlvedel on raske mõista seda iseloomu, mida ajalugu seletab ainuüksi faktide ja mitte iialgi mõistlike arutluste abil. Kui kardinal lisas, et pärast proua de Chevreuse'i Pariisi saabumist oli kuninganna temaga ühendusse astunud tol ajal kabalistikaks nimetatud salakirjävahe-tuse teel, ja et just silmapilgul, kui ta paljastas selle intriigi kõige salajasemaid niite ja tõestusmaterjaliga varustatuna tahtis otse kuriteopaigal areteerida kuninganna ja
annaabi.ee 
