nõgusad ja jätketest. Ülemised jätked on ühinenud ogajätkeks. Nende vahele jääb neutraalkanal, kus paikeb seljaaju. Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad külgedel roided. Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, eriti sabaosas. Pelaagilistel ookeanikaladel, kes ujuvad püsivalt pikki maid on punaste
Klass paelussid (Cestoda) Eluviis: 1.) ripsussid: Meres ja magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Näited: Bipalium kewense, Temnocephalidae (vähkidel nugiv sugukond), Convolutriloba longifissura 2.) ainupõlvsed: Parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nonde lõpustel. Hermafrodiidid. Ripsmeline vastne. Peremeeste vahetust pole. Näiteid: Dactylogyrus sphyrna karplastel, Diplozoon paradoxum karplastel 3.) imiussid: Parasiidid, põlvkondade ja peremeeste vahetusega. Lõpp-peremees on selgroogne, vaheperemees enamasti limune. Mitu vastsejärku, osa neist sigivad partenogeneetiliselt. Näited: Maksakaan (Fasciola hepatica), Diplostomum clavatum, Tetracotyle percae- fluviatilis. 4.) paelussid: Parasiidid, enamasti põlvkondade ja peremehe vahetusega (vaheldumisi selgroogsete sooles ja mõnes selgrootus; vahel mitu vaheperemeest). Näited:
otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala)• (lehtrikujuline – silm) Sabauimede tüübid:• homotserkne ehk võrdhõlmne(enamikul) • samahõlmne ehk isotserkne (tursk) • erihõlmne ehk heterotserkne (hai, tuur) Soomuste tüübid:1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel)2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur)3. Elasmoid- ehk õhiksoomused(kiiruimsetel)– tsükloidsoomused N. karplastel,– ktenoidsoomused N. ahvenlased.4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) Alamklass KÄSIUIMSED kaunis hulkuim, säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala Alamklass: KÕHRLUUSED Atlandi tuur, vene tuur, servjuuga, sterlett • käävja kehakujuga• alaseisune suu• nokis• heterotserkne saba• soomused kadunud või muundunud (ganoidsoomused)• seljakeelik hästi säilunud• selgroolülidel puudub keha• toeses
aeromonoosipuhang esineb reeglina pärast vibrioosipuhangut suve teiel poolel. Haugide lapihaiguse tekitajaks peetakse A. punctata t. Haigusele on iseloomulik soomuste laiguti väljalangemine ja nahanekroos, peas võivad esineda sügavamad haavandid,uimede alused on põletikulised ja abstsessidega. Nakkusallikaks on kalad ,kellest haug toitub, sh karpkala. Mageveekogudes saab haigust diagnoosida sümtomaatiliselt, riimvees esineb paljudel karplastel,ahvenal,kohal,rääbisel,siial. Haugide lapihaigus esineb kudeajal, suremus võib olla väga kõrge. Läänemeres haugi ,lesta jt kalade keha pinal haavanditeesinemist seostatakse A. salmonicida atüüpiliste vormidega. Flavobakterioosid Flavobakterioosid (fleksibakterioosid) on lõhelaste noorjärkudel sagedased bakteriaal haigused, mille tekitajaiks on müksobakterid Flavobacterium psychrophilum ja Flavobacterium columnare. Eelsoodumuseks haigestumisele on vee suur
(vimb, tuur); ülaseisune pinnalt toituvatel kaladel (mudamaim, mudakala); väljasopistuv otsseisune, kuid eesosa väljasirutatav (latikas, karpkala); lehtrikujuline (silm). Soomuste tüübid: 1. Plakoidsoomused (kõhrkaladel) 2. Ganoid- ehk vaapsoomused (vaaphaug, tuur) 3. Elasmoid- ehk õhiksoomused (kiiruimsetel) a. tsükloidsoomused N. karplastel, b. ktenoidsoomused N. ahvenlased. 4. Kosmoidsoomused (latimeerial vihtuimsete klassist) 16.3.4.1. Alamklass käsiuimsed Säilunud 2 perekonda troopilise Aafrika jõgedes. N: niiluse hulkuim, kõrkjakala 16.3.4.2. Alamklass kõhrluused Välimuselt meenutavad hailisi, käävja kehakujuga. Soomused kadunud või paiguti (gainoidsoomused). Enamikul piki keret 5 rida luunaaste
11 Haiguse tekitajaks on haigrute sooltorus parasiteeriva imiussi Posthodiplostomum cuticola metatserkaarid. Nende pikkus on 0,51,5 mm. Metatserkaarid lokaliseeruvad kala nahas ja nahaaluses sidekoes 0,60,9 cm läbimõõduga tsüstides, mida ümbritseb musta pig mendi vöönd. Esineb kõige sagedamini karplastel, harvemini teistel kaladel.Parasiidi munad satuvad koos haigru ekskrementidega vette, kus neist väljuvad miratsiidid, kes invadeerivad vaheperemeheks olevaid tigusid ning arenevad sporo tsüstideks, reediateks ja lõpuks tserkaarideks. Viimased väljuvad vette ja invadeerivad kalu, tungides nende nahasse ja nahaalusesse sidekoesse, entsüsteeruvad siis ning muutuvad metatserkaarideks. Haigrud nakatuvad invadeeritud kalu süües (joonis 53). Juba 12 päeva vanustel
Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond. N: selts kolmehaarmelised piimjas valgelamelane; selts torusoolelised. Kärssussid veidi ripsusside moodi. Lameda ripsmelise kehaga, iseloomulik pikk kärss, mis sissetõmmatuna paikneb paunas. Suu ja pärak eraldi. Kehas lülistuse algmeid. 20. Ainupõlvsed - parasiidid, peremeeste vahetust pole. Peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. N: kaksikuss e. liit-kaheksanaplane (Diplozoon paradoxum)-karplastel, sõrmikketaslane- karpkalalaste uimedel ja nahal, harilik haakketaslane karpkalalaste lõpustel, mitusuulane-nugib konnade kusepõies. Kahepõlvsed e. imiussid - lõpp-peremees selgroogne, vaheperemees limune. N: maksakaan-lambas ja teos, harilik vereimiuss-inimese veresoontes ja vastsena veetigudes. Paelussid põlvkondade ja permehe vahetusega N: laiuss tangud röövkalas, inimese sooles saab täiskasvanuks, linnuroni vageltang elab kalas,
Alumised on kehaosas ühinemata ja neile toetuvad e. külgedel roided. f. Sabaosas on anad ühinenud jättes enda vahele hemaalhanali, kus kulgeb sabaveen. g. Kolju ehk pealuu: · Silmudel pole luid, seega ka koljut ja lõualuid lõuatud; · Haidel kõhrest kolju; · Tuurlastel luustunud kolju; · Luukaladel tõeline kolju. h. Uimede toes. Roodluud karplastel tugevasti arenenud, mitmeharulised ja teravad. i. Lõhelastel, angerjal ja haugil pehmed, hargnemata. j. Suurema osa kalade lihasmassist moodustavad valged lihased. Need on ehituselt k. sobivad kiireteks kontraktsioonideks, kuid väsivad kiiresti. Aeglasema, kuid püsivama t l. jaoks sobivad punased lihased, mis paiknevad uimede tugiluudel ja pikki kala keha külgi, m. eriti sabaosas
annaabi.ee 
