· Nauli - kõhuhingamine. · Eesti tipp radza-joogi oli Gunnar Aarma ning on Holger Oidjärv. · Krya-jooga on hatha-jooga haru. · Hääle-joogas ,,aum" - püha silp. · Bikram-joogat tehakse 40 kraadises toas. Hinduism Hinduism on kogumõiste paljudele väikestele religioonidele Indias, mida ühendab uskumine: · Ümbersündimisse ja hingede rändamisse. Sansaara ratas - sünd ja surm vahelduvad kogu aeg. · Karmasse. Karma - teo-tagajärje seadus. · Moksasse. Moksa - kustumine, sansaara ratta peatumine. · Trimurti süsteemi. Visnu - maailma alalhoidja ja armastuse jumal, kolm püstjoont laubal. Siva - hävitav ja loov jumal, elevandipäine poeg Ganesa. Kali - hävituse ja surma jumalanna, tema auks ohverdatakse elusaid loomi. Saktism - naiselik jõud. · Põletusmatusesse - tuhk visatakse Gangese jõkke. Guru - õpetaja. Hinduismi ja budismi võrdlus Jumalad:
Sikhism hinduismist ja islmamist välja kasvanud. nad usuvad karmasse. ristimine on kõikidele sikhidele kohustuslik rahvus, nahavärv jne pole oluline . sikhism on monoteistlik usk neil on keelatud alkoholi tarbimine ja suitsetamine ja mõnuained. keelatud on ka juuste lõikamine ja liha söömine. kantake turbaneid. Langar'i eesmärk - tava valmistada ja serveerida taimset toitu, tegemata vahet rasside või usutunnistuste vahel, kuigi mehed ja naised istuvad harilikult eraldi. langar toimub pärast igat jumalateenistust. kesksel kohal usk Jumala ainulisusesse.
Asub lähisekvatoriaalses kliimavöötmes Üldine informatsioon India jaguneb 28 osariigiks, 6 liiduterritooriumiks ja Delhi rahvuslikuks pealinnaterritooriumiks Rahvaarv 1,21 miljardit Pindala 3,3 miljonit km² Pealinn on Delhi Ametlikud keeled- inglise ja hindi Usk- hinduism Hinduism Väliselton mõjutanud budism, dzanism Peasuunad- višnuism, šaktism, šivaism Hindu võib kummardada mitut jumalat Kohanev ja salliv usund Usk karmasse ja hingede rändamisse Mokša Tavad ja kombed Templite külastamisel võetakse jalanõud jalast ära Mošeede külastamisel peavad mehed kandma peakatet Toitu süüakse parema käega Jumalateenistus on individuaalne Igal templil on aastapäevapidu Austatakse loodusnähtusi, taimi, loomi Templid Pühakoja seinu kaunistavad skulptuuride read Jumalateenistusi viivad läbi braahmanid Ei ole kohustuslik käia jumalateenistustel
Arvan, et see on üks ilus mõte. Ühe laulu sõnadki ütlevad: ,,Kui näed, et keegi tunneb rõõmu, siis ole rõõmus temaga. Jagatud rõõm on poole suurem. Kui näed, et keegi tunneb valu, siis ära mine temast mööda, vaid vaev võta jagada. See koorem on kerge." Mida ma sellega öelda tahan, on see, et me ei või kunagi teada, millal me vajame kedagi enda kõrvale, seepärast peame kogu aeg olema valvsad kedagi abistama ja aitama. Mina näiteks usun karmasse. Arvan, et kui ma kellelegi midagi head teen, siis see tuleb mulle kunagi tagasi ja keegi kindlasti aitab mind, kui ma hädas olen. Kui ma käitun kellegagi väga halvasti, siis ei jää ka see tasumata ning ma pean lausa topelt kannatama. Mõelda tuleb suurelt, kuid unustada ei tohi pisiasju. Kui sõja ajal ehitab vaenlane nii kõrge ja tugeva müüri, et sellest ei lähe läbi mitte miski, kuid unustab müüri kõrvalt lahti
Siis lähenes minu kolmeteistkümnes sünnipäev, mis sattus olema just 13. kuupäev ning reedene päev. Arvasin kohe et nüüd on kõik - olen elu lõpuni õnnetu. Kuid viis ja pool aastat hiljem ei nimeta ma end üldsegi mitte õnnetuks inimeseks, pigem vastupidi. Praegusel ajal olen väga skeptline ebausu suhtes ning leian, et kergem on sellest kõigest ennast mitte mõjutada lasta. Mõisted jumal ja kurat on mind senimaani üpris külmaks jätnud. Ma ei usu põrgusse ning karmasse ja samuti ei usu ma mingisse pilve ääre peal kükitavasse mehikesse, kes lõi maailma. Jumalikkus tähendab mulle midagi ülimat ning kõikvõimast ning jumal kedagi sellist, keda kõik kuulavad ning kelle reeglite ja tõekspidamiste järgi oma elu seada tuleb. Minu jaoks pole see aga selline uskumus varaint, kuna mulle ei meeldi kellegi teiste tõekspidamisi uksuda ja järgida. Samuti ei meeldi mulle loogika ja ratsionaalsuse puudumine. See aga paraku puudub minu jaoks
ning hing pääseb vabaks Aegade lõpp Usutakse, et iga 432 000 aasta tagant ilmub Vishnu, kes päästab maailma ning kõik hakkab otsast peale. Maailm on selleks ajaks täis viha ja halba. liturgia Jumalateenistus on individuaalne Jumalate kummardamine Surnukehade põletamine Jooga Ohverdamine Palverännak Varanasi Taimetoitlus Loomade austamine Pulmad on väga värvikad Suured pidustused jumalate auks Üleloomulik kogemus Hinduistid usuvad karmasse. Karna on teo ja tagajärje seadus. Karma sõltub inimese tegudest elu ajal. On olemas hea karma ja halb karma. Karma määrab ära selle, kas järgmine surm on eelmisest parem või halvem. Hindud usuvad hingede rändamisse ehk reinkarnatsiooni, teisiti võib öelda ka taassündi. Nad usuvad, et inimesel on aatman sisemine mina, mis läheb taassünni kaudu teistesse kehadesse. Hingede rändamine lõppeb siis, kui sisemine mina ühineb brahmaniga, maailma hingega.
Sama kehtib ka sikhi naiste kohta. Naistesse suhtutakse kui võrdsetesse kogukonnaliikmetesse. Nad saavad võrdsetel alustel osaleda kõikides tseremooniates. Nad ei pea kandma loori. Kaasavara ja lahutus ei ole lubatud. Keha paljastavate riiete kandmist ja lihahimu ärgitavaid mõtteid peetakse häbistavateks. Sikhism on monoteistlik religioon, sikhid usuvad sellesse, et vaid vaimsed olendid suudavad näha kaugemale illusioonist, nad usuvad hingede rändamisse, karmasse ja reinkarnatsiooni. Usk on suunatud praktilisele elule, rõhutatakse inimkonna teenimise vajadust, sallivust ja vennalikku armastust kõige olemasoleva vastu. Sikhide gurud ei pooldanud maailmast eraldumist selleks, et saavutada lunastus. Selleni võib jõuda igaüks, kes elab ausat ja normaalset elu. Rõhutatakse optimislikku ellusuhtumist. Pühad raamatud On kaks peamist allikad pühakiri jaoks Sikhs: The Guru Granth Sahib ja Dasam Granth.
Budalase eesmärk on nirvaana (valgustus, kannatustest vabanemine, elu ja surma tsüklist väljumine). Buddha õpetuste üks põhilisi ideid on arusaam püsiva ,,ise" ehk ,,mina" puudumisest. Budistliku nägemuse järgi on ,,ise" meelepete/illusioon (maya) ning inimese iseloom ja kalduvused sõltuvad põhjustest ja tingimustest ning on sama loogika järgi püsimatud tänu sellele on võimalik kõrvaldada kõik meeleplekid ning jõuda virgumisse. Budistid usuvad karmasse ehk teo ja tagajärje üldisele seadusele (tegu võib olla mõtteline, sõnaline või füüsiline). Usutakse, et inimese teod määravad tema surmaeelse teadvusseisundi ja ühtlasi selle, kas järgmine sünd on eelmisega võrreldes halvem või parem. Karma on vääramatu - igavene õiglus. Virgumistee budismis algab oma olukorra hindamisest ja karma seaduse mõistmisest. 1.2.1. Tripitaka Tripitaka on budistliku pühakirja, Seadmuse, kolm osa. Siia kuuluvad raamatud, mis
mõtlusasendis. Neist leidudest on järeldatud, et mõtlus ja sellega tegelemine pärineb täiesti kindlalt Induse oru tsivilisatsioonist. Aarjalaste veedade järgi toonitas Induse oru religioon loobumist, mis oli vaimse elu eesmärgiks, loobuti järglaste saamisest. Loobumist perekonnast, eelistades auväärsemat ränderaku elu, tegeldi mõtluse ehk vaimse keskendumisega, usuti läbi paljude elude kestvat taassündi ja põhjuse ja tagajärje seadusesse ehk karmasse (käesolevast elust kaugemale ulatuv vaimne vastutus) Religioosse elu eesmärgiks oli vabanemine. Kui aarjalased Indiasse jõudsid, valitses nende seas täiesti ilmalik usk, millest võis leida arvukalt jumalaid, kes olid loodusnähtuste isikustatud kehastused (võrreldav kreeka usundiga). Näiteks Indra oli jumal, kellena oli isikustatud pikse ja kõe vägi. Aarja usund pani rõhku käesolevale elule, ainelisele heaolule, rikkusele, võimule, kuulsusele ja
ümberkehastu hindud peavad täitma elu erinevate vabanemist Rigveda tuuakse sed (Krina ja aatman hing etappide, perekonna ja oma (vanimad ande Rama) seisusega seotud kohustusi (ema usutakse kirjapandud sansaara kohustus laste ees jne) karmasse tekstid; hümnide Vinu lõputute perekond peab osalema sünni, abielu kogumik, maailma ümbersündide ja surmaga seotud riitustel; ei sööda kastisüstee kirjutatud hoidja ahel liha; püha lehm, samskara - algab m sanskriti keeles) , (kehastused: enne sündi ja lõppeb surnukeha (Bhagavadi Samaveda,
Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: konfutsianism, taoism ja budism. Kuulsamateks mõtteteadlasteks, kelle teadmised ja arvamused on mõjutanud maailma religioone, olid Konfutsius ja Laoze. Budism Budism sai alguse Indias umbes 600 aastat enne Kristust. Selle rajajaks oli Siddharta Gautama, Buddha (pilt1). Budismi pühakirjaks on "Tipitaka". Algses budismis ei olnud jumalaid, kuid ühtseks usujuhiks kujunes Dalailaama (pilt2). Budistid usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning eesmärk on vabaneda ümbersündidest ja jõuda nirvaanasse ehk hinge kõrgemasse kannatustevabasse seisundisse. Selleks tuli loobuda elujanust ehk soovidest, tahtmistest, himudest, mõelda õigesti ja elada vägivallavaba elu. Budismi traditsioon ilmneb Hiinas sel kujul, et hiinlased usuvad kõrgematesse jõududesse, olgu need jõud siis saatus, esivanemad või jumalad, kes valitsevad kliimat, üleujutusi ja ilma. 1
trükikunsti nagu neist leiab. Muidugi oli tollal raske tuleviku jaoks pilti kokku panna, kuid see oli vägagi selge kümme aastat hiljem toimunule tagasi vaadates. Ehk siis, sa ei saa punkte omavahel ühendada ehk pilti kokku panna tulevikku vaadates, vaid ainult tagasi vaadates. Nii peadki uskuma ja usaldama, et erinevad punktid sinu tegevusest muutuvad tervikuks su jaoks tulevikus. Pead uskuma millesegi kõhutundesse, saatusesse, ellu, karmasse, millesse iganes. See lähenemine pole mind kunagi alt vedanud ja on mu elu palju muutnud. Teine lugu on armastusest ja kaotusest. Ma olin õnnega koos leidsin oma armastuse noorena. Alustasime Woziga (Steve Wozniak) Apple´iga mu vanemate garaazis kui olin 20. Tegime rasket tööd ja 10 aastaga kasvas Apple meist kahest garaazis 2 miljardit dollarit väärt olevaks firmaks, mille palgal 4000 töötajat. Olime äsja valmis saanud meie kõige
Muistseid hiinlasi on mõjutanud kolm mõtteviisi: konfutsianism, taoism ja budism. Kuulsamateks mõtteteadlasteks, kelle teadmised ja arvamused on mõjutanud maailma religioone, olid Konfutsius ja Laoze. 1.1 Budism Budism sai alguse Indias umbes 600 aastat enne Kristust. Selle rajajaks oli Siddharta Gautama, Buddha. Budismi pühakirjaks on "Tipitaka". Algses budismis ei olnud jumalaid, kuid ühtseks usujuhiks kujunes dalai-laama. Budistid usuvad reinkarnatsiooni ja karmasse ning eesmärk on vabaneda ümbersündidest ja jõuda nirvaanasse ehk hinge kõrgemasse kannatustevabasse seisundisse. Selleks tuli loobuda elujanust ehk soovidest, tahtmistest, himudest, mõelda õigesti ja elada vägivallavaba elu. Budismi traditsioon ilmneb Hiinas sel kujul, et hiinlased usuvad kõrgematesse jõududesse, olgu need jõud siis saatus, esivanemad või jumalad, kes valitsevad kliimat, üleujutusi ja ilma. 1.2 Konfutsianism
Enamik hindusid keskendub ühele teatud jumalale või jumalannale. Kuid jumalateenistuses tunnustatakse ka teisi jumalaid, teenistuse alguses kutsutakse sageli viit jumalat (Devi, Ganesa, Narayan,Siva, Surja). Usklik võib palvetada mõne teise jumala poole, kui tema elus on periood, kus ta vajab abi sellelt konkreetselt jumalalt. Hindud usuvad ka Samsaarasse, mis on pidev sünni- ja taaskehastumise tsükkel, ja karmasse, põhjuse ja tagajärje seadusse, mis ühendab meie praegust elu tulevase taassünniga. Hindud loodavad saavutada head taassündi praegust elu hästi elades ja seeläbi head karmat kogudes. Selles protsessis on oluline dharma idee sellest, mis on õige nii rituaalses mõttes kui igapäevaelus. Usklikud püüavad dharmat ehk moraalistandardit järgida nii hästi kui võimalik. Kuid sansaarast on 5 võimalik välja pääseda moksa saavutamisega, mida ,, Bhagavadgita" kirjeldab kui vabadust
annaabi.ee 
