*ref. on USUELU ümberkorraldamine *tähtsaim sakram. on armulaud kui osa saamine jumala loomusest *oli indulgenstside müügi vastu *inimene saab õndsaks vaid usu kaudu / ainus susline tõe allikas on Piibel mida in. peab ise lugema *kiriku varad sekulariseerida kat kirik-inimene ei saa jumalaga suhelda lut. kirik-jumalasõna allikas-piibel, selle kaudu saab jum. suhelda 3)Philipp Melanchton-laialdane tegevus hariduse alal(mõistus ja haridus toetavad usku), aitas Lutherit. Andreas Karlstadt-Wittenbergi ülikooli prof. (usuelu kõrval oluline töökus, ettevõtl, aktiivsus ilmaelus) Thomas Müntzer-tõlkija, maap. jumalariigi saavutamiseks tuleb kergendada talupoegade olukorda Ulrich Zwinglireformatsiooni juht Zürichis:viia inimesed algkristluse lihtsusesse Johann Calvin-juht Genfis; ettemääratuse põhimõte;ühed määratud hukatusse/töö austamine, lihtsad eluviisid, Miguel Servet-hispaania humanist ja teadlane, kes kalvinismi arvustamise eest vangistati ja põletati
väljajuurimine, taastada katoliku kiriku sisenemine ühtlus, jesuiitide ordu loomine (rahva harimine, veenmine) Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus kirikul Protestantlikud usulahud. Protestantlus katoliiklusest lahku löönud kristlik usutunnistus Luter piisab ristimisest, armulauast; vaimulike võimu piiramine; munkadele-nunnadele lahkumisõigus; preestritele abiellumisõigus; ordude-kloostrite eitus; pühakute kultuse vastu Andreas Karlstadt kritiseeris pühapildikultust, ajendas pildirüüste (anabaptistid e taasristijad ristida täiskasvanuid) Thomas Müntzer pani aluse talupoegadele-linnakehvistule toetuvale suunale, jumalariik maa peal: võrdsus, võim lihtrahvale (Saksa talurahvasõda 1524-1526) Calvin töö austusväärsus ja vajalikkus, predestinatsiooni põhimõte jumal on kõik ette määranud (kalvinistid Pr hugenotid, Ing puritaanid, soti presbüterlased)
Reformatsiooniga ühines ta 1521. aastal. Ta aitas reformatsiooni pöhidokumente koostada ning ka Piiblit tölkida. Samal ajal, kui Luther suhtus kriitiliselt ilmalikku haridusse, mis kiskuvat hinge Jumala juurest eemale, oli Melanchthon seisukohal, et just möistus ja haridus peavadki usku toetama. ERIMEELSUSED REFORMATSIOONIS Lutheri Wartburgis viibides hakkas reformatsioonis ilmnema eri arusaamu ja taotlusi. 1) Wittenbergi ülikooli professor Andreas Karlstadt jutlustas aktiivusut ilmalikus elus, ülistas töökust ja ettevötlikust. Ta väitis, et keegi ei vöi olla kindel oma hinge päästmises, kui ei teni endale ise leiba. Arvustades teravalt pühepildikultust, ajendas Karlstadt pildirüüste. Ülesköetud rahvahulk tormas kirikutesse, kiskus maha altarid, kujud ja pildid ning hävitas need. 2) Eraldi suund kujunes välja Zwickaus
Kirjutas mitu teost milles ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust. Ta leidis, et tuleks suurendada vürstide võimu ning et munkadel ja nunnadel on õigus kloostrist lahkuda. Preestritele tuli anda õigus ise otsustada, kas nad tahavad abielluda või mitte. Lõpuks eitas Luther ka koostreid ja ordusid. Tõlkis Piibli saksa keelde. Taunis pühakute ning pühade säilmete kultust. 3. Philipp Melanchthon väärtustas rohkem ilmalikku haridust kui Luther. 4. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikust. Ta taunis pühapildikultust, millega tekitas pildirüüste. 5. Thomas Müntzeri mõjutasid anabaptistid, kes leidsid, et ristida tuleks inimest kui ta on täiskasvanud, sest titena ei oska ta olla tõeline kristlane. Tõlkis juba enne Lutherit Piibli saksa keelde. Rajas aluse koguduse laulule. Müntzeri arvates tuli saavutada maapealne jumalariik. Müntzeri seisukohad tekitasid talurahvasõja. 6
Jumala andestust. Tuntuim diskussioon 1519 Lepizigis tema ja Johannes Ecki vahel, kes püüdis paljastada Lutherit ketserluses. Lutheri populaarusus ainult kasvas. Tõlkis Piibli saksa keelde. Uus Testament ilmus 1522. ja kogu Piibel aastal 1534. See lõi alguse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Taunis pühakue ning pühakute säilmete kultust. Philipp Melanchthon Laialdane tegevus hariduse alal. Saksamaa õpetaja. Andreas Karlstadt ülistas töökust ja ettevõtlikkust. Ajendas pildirüüste. Anabaptistid taasristijad. Tuli ristida täiskasvanuid, mitte lapsi. Thomas Müntzer lõi talupoegadele ja linnakehvistule toetuva suuna. Tõlkis ladinakeelse missa saksa keelde, hümnide tõlkimisega rajas aluse koguduse laulule. Maapealse jumalariigi saavutamiseks pidi keskenduma sotsiaalsete ja majanduslike probleemide lahendamisele. Talurahvasõda. 1524-1526. Müntzeri seisukohad olid selle aluseks
(Aava 2003: 29) 1517.aastal vaidlustas Luther mitmed katoliku kiriku õpetuslaused, sealhulgas kiriku ilmeksimatuse. Kuna trükikunst oli võidukäigul , levisid Lutheri ideed kiiresti üle Saksamaa ning peatselt sealt kaugemalegi.( Aava 2003: 29) Üks tolle aja olulisemaid väitlusi peeti 1519.aastal Leipzigis frantsiskaanide ja Wittenbergi usuteaduskonna esindajate vahel.Vaieldi paavsti võimupiiride üle. Tugevamad disputeerijad olid doktor Eck franstsiskaanslastepoolt ning Luther ja Karlstadt Wittenbergi ülikoolist. ( Aava 2003: 29) Lutheri kõnekunst oli mõeldud nii südamele kui ka mõistusele. Ta oli üsna emotsionaalne ning teda süüdistati madala keeöe kasutamises. Lutheri pärandisse kuuluvad ka lauakõned- ülestähendused tema sõnavõttudest peolauas ja kodusemas ringis.(Aava 2003: 30) 7 Eestikeelse kõnekunsti areng
nunnadel abiellumise lubamist. Ta tõlkis piibli saksa keeled. · Thomas Müntzer üks talurahvasõja juhte. · 1524-1525 Saksa talurahvasõda reformatsioonist julgustust saanud talupojad näitasid rahulolematust, Lutherile see ei meeldinud ("Rahumanitsus"). Selle põhiprogrammiks oli "12 artiklit", lõpus Müntzer hukati. · Anabaptistid ehk taasristijad kristluse vastuvõtmine peab olema teadlik otsus, lapsi ei tohiks ristida · Andreas Karlstadt pani aluse pildirüüstele · 1526 a riigipäev vürst võib määrata alluvate usu · Protestijad katoliiklaste üritusele luterlus keelata said nimetuse protestandid · Augsburgi usutunnistus (luterluse usutunnistus): emakeelne jumalateenistus, kaks sakramenti, lihne kirik, kiriku allutamine ilmalikule võimule · 1555 Augsburgi usurahu: kaks riigiusku (katoliiklus ja luterlus), "Kelle valitsus, selle usk" Ptk 32: Reformatsiooni levik
· Ühines reformatsiooniga 1521. aastal. Ta aitas põhidokumente koostada ja piiblit tõlkida. Melanchthon oli seisukohal, et just mõistus ja haridus peavad usku toetama. ERIMEELSUSED REFORMATSIOONIS · Mõni leidis, et ümberkorraldused ei saa piirduda üksnes usupuhastusega ja õpetatud meeste vaidlustega, vaid tuleb tähelepanu pöörata ka argipäeva muredele. · Wittenbergi ülikooli professor Andreas Karlstadt jutlustas aktiivsust ilmalikus elu, ülistas töökust ja ettevõtlikust. Arvustas pühapildikultust, ajendas pildirüüste rahvahulk tormas kirikusse, kes hävitasid altarid, kujud jne. · Zwickausis tõusid esile uued prohvetid rõhutasid igaühe õigust jutlustada, väitsid, et pole vaja piiblit ja ülikooli. Ristida sai vaid täiskasvanut, kellel pole usku kõik pidid end taasristima kujunes anabaptistide(taasristijate) sekt
eitas paavsti võimu ja munkade vandeid eitas kiriklikku abielukeeldu (abiellus 1525 endise nunna K. von Boraga) tunnistas vaid kaht sakramenti seitsmest: ristimist ja armulauda taunis pühakute ja pühade säilmete kultust - suri 18.02.1546 Eislebenis 3. Lutheri ideekaaslane Philipp Melanchthon - Aitas Lutheril tõlkida piiblit ja dokumente, koostas õpikuid, asutas koole Saksamaa õpetaja 4. Reformatsiooni eri suunad: a) Andreas Karlstadt rohkem tähelepanu argielule, aktiivsus ilmalikus elus b) anabaptistid e. taasristijad ristida täiskasvanuid c) Thomas Müntzer hävitada aadlilossid ja kloostrid, võim ja vara lihtrahvale 5. Talurahva sõda Saksamaal 1524 1526 - algas Lõuna Saksamaal, suurim keskus Kesk Saksamaal Tüüringi piirkonnas (seal tegutses Müntzer) - talupoegade julm karistamine - 1530 võttis Saksa Riigipäev vastu Augsburgi usutunnistuse
Ka rektor mõnda aega. Loomingust vaid artikleid, retsensioone teiste ajaloolaste töödele, eriti Põhjasõja teemal. Ülikriitiline. Viljakamaid allikate kogujaid ja publitseerijaid. 1932 asutasid baltisakslased Carl Schirreni Gesellschafti. II maailmasõja järel taastati, tänini tegutseb, annab välja kogumikke, ka baltisaksa aastaraamatut, ajaloolased artikleid. Baltisaksa erialaste teoste katuseorganisatsioon. Lüneburg-Göttingen- Karlstadt baltisakslastele tähtsaimad. Julius Eckhardt (1836-1908) pärit Volmarist, juristi perest ja õppis juurat, hiljem töötas ajakirjanikuna. Uurinud Vene-Saksa suhteid, baltisakslasi. Ka Vene-Saksa kultuuri suhetega tegelenud. Avaldanud kogumikuna 1860. aastatel ja hiljem ,,Kulturstudien zu Liefländische Geschihte". Näidata, millist olulist osa Venemaale esindanud baltisakslased, euroopaliku kultuuri vahendajatena. Kaasaegsed ideed baltisakslaste kaudu Vene riigile
annaabi.ee 
