Eedi oli aga kadunud ja nii ei saadudki teada, kes Oti oli tapnud. Arvati, et Eedi on jõkke uppunud. Pearu kartis, et nüüd Orule pärijat ei olegi. Ta tahtis, et Karla muretseks lapse kõrvalt, sest Ida enam lapsi ei saanud. Karla polnud sellega nõus. Karla arvas, et ehk Juulil sünnib poeg. Pearu arvates oli see hulluga sigitatud. Karla heitis isale ette, et see tahab Joosepi pojale Oru anda, sest selles on Krõõda verd. Siis oleks ka Orul Mäe verd. See Karlale ei meeldinud. Pearu oli vanasti Andresega tülitsenud, sest ta oli Andrese peale tema naise Krõõda pärast kade. Ta tahtis Krõõdale näidata, et ka tema on kange mees. Ta oleks tahtnud Krõõta omale naiseks. Ta ei oleks Krõõdal lasknud nii palju tööd teha, mis teda nõrgaks muutis. Neil ei oleks nii vägevaid poegi sündinud nagu sündis noor Andres, kelle sünnituse järel Krõõt suri. Kui Krõõt oleks Pearuga elanud, oleks Krõõt kauem elanud.
XXIV Algas juurdlus, Eedi on kadunud. Arvatakse, et Eedi tegi seda võibolla Juuli käsul, aga mingeid tõendeid pole. Indrek lohutab Ellit. Vargamäel hauguvad koerad arvatakse, et mingid ametnikud passivad, kuna Eedi koju tuleb. Leitakse Eedi püss ja puss, erinevatest kohtadest. XXV Karla ja Pearu arutavad Oru pärandamise asja. Karla arvab, et Pearu tahab tegelikult Vargamäele Krõõda verd. Seepärast kavatseb ta Oru pärandada Joosepi ja Liisi teisele pojale. Seda Pearu Karlale ei ütle ta vaikib. Kõik protsessid Andresega olid tegelikult Krõõda pärast, Pearu tahtis näidata Krõõdale, et ka tema on kange mees. XXVI Pearu on otsustanud oma testamenti muuta, aga Karla ei lase teda kodust välja. Ida rakendab talle hobuse ette, aga Pearu ei lähe, sest Ida ütles talle nii ilusti nagu oleks seda öelnud Krõõt. Pearu otsustas Oru pärandada Juuli pojale. Kõigil tuli selle jutu peale nutt peale.
lepivad, Mari aga ikka kurb XXIV lk.280 Andres teeb saunatädile peapesu laimujuttude levitamise eest ; Maril ja Andresel sünnib poeg (Indrek) ; poisi ristiisa Hundipalu Tiit usub, et Indrekust saab kunagi tark ja õpetatud mees XXV lk.289 Indrek hädine ja nõrk pidev hoolitus ; karjaAtu, Liisi, Mareti ja Anni kopliVargamäe ; kõrtsis uhkeldamine XXVI lk.305 Liisi ja Maret viivad salaja Oru Joosepile ja Karlale saepuru ja laaste ; Liisi ja Maret räägivad Marile kõik ära, too ei pahandagi usaldus XXVII lk.322 Andresel ja Maril sünnib poeg Ants ; Mari hirm ja ebausk (loomad haiged ja surevad) ; õlletegu ja loomatapp ; Antsu varrud vaidlus Pearu ja rätsepa vahel Pearu püksata naised nüpeldavad Pearut Teine anne. XXVIII lk.353 õnnetu talv Kassiarul surevad kuus last, ellu jääb vaid väike Maali Orul sureb kaks last, Hundipalul
Arvatakse veel, et Juuli käskis tal seda teha kuid tõendid puuduvad. Elli on murtud ja Indrek lohutab teda. Koerad hauguvad Vargamäel, arvatakse, et ametnikud passivad kuskil ja ootavad Eedit. Leitakse Eedi püss ja puss, kuid erinevatest kohtadest. 25. (272) Pearu räägib Karlaga jälle Oru pärandamisest. Karla närib läbi, et Pearu soovib Vargamäele Krõõda verd. Pearu tahab pärandada Oru Joosepi ja Liisi teisele pojale, Karlale ei maini ta midagi. Kõik probleemid Andresega algasidki sellest, et Pearu tahtis tõestada Krõõdale, et on kange mees. 26. (281) Pearu tahab minna oma testamenti muutma, kuid Karla takistab teda. Ida rakendas Pearule juba hobuse rakendi ette, aga kuna ta palus Pearut samamoodi nagu oleks seda teinud Krõõt, siis Pearu ei lähe. Pearu otsustas, et pärandab Oru Juuli pojale, mispeale tuli kõigil nutt. 27. (293) Andres mõtiskleb ja jõuab arusaamale, et loomi on kergem mõista kui inimesi
tema kantseldamisest tüdinud ja püüdsid temast eemale hoida. Maret ja Liisi käisid vabal hetkel karjas karjapoisi Atu juures, kes oli puust Vargamäe koos loomade, majade ja ka inimestega ehitanud. Tüdrukutele meeldis nendega väga mängida, see meeldis neile isegi rohkem kui päris elus toimuv. Tihti kutsus ema neid aga kõige põnevama kohapeal tuppa Indrekut hoidma jälle, siis said nad küll natukene pahaseks, aga kohustus oli kohustus. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele - Karlale ja Joosepile salaja saepuru ja laaste viima. Lubatud oli küll vahetuskaupa teha, kuid poisid ei pidanud algul sõna. Nad nimelt lubasid puulaastud vahetada odrakaraski vastu. Tüdrukud jäid emale vahele, kuid ema ei pahandanud vaid palus neil lihtsalt natukene vähem laaste viia, sest siis võis pahandus tulla, kui isa oleks märganud. Poisid tegid laastudest igasuguseid ehitis, millest tüdrukud küll päris hästi aru ei saanud, kuid põnev oli läbi aia vaadata ikka,
kteevad seda ühise eesmärgi nimel mitte raha vaid oma heaolu ja isamaa armastuse nimel. Lõpuks tekkis jälle vaidlus kes enne alla kirjutab kas indrek või kassiaru ja lõpuks otsustati et Sassi kirjtuab hoompistükkis . Otsustati selle kasuks et palverkiti kirjutatakse nii vargamäe jõu süvendamiskes ja lisati veel ka see muulu raba. VIII Oru pearule ei anna rahu et kõik see suur koosviibimine oli toimunud mäel ,kus peremeheks on mngi lombakas ja heidab seda ette oma poljale karlale. Mille peale viimane vastab et sass ei oleks ise selle peale tulnud vaid kõige taga on indrek. Jutt läheb edasi sellele et orule oleks vaja peremees aga sellest eedist pole suuremat asja kuna ta peast loll on. Nii ütlebgi et karla peaks oma naist petma ja saama omale korraliku järeltulija kellele saaks peaaeru pärandada oma talu ja varanduse. Ja kala pannakse valiku ette kas petta oma naist või siis peaaeu ja kogu oru
Saksakambrist tuli aga välja Kassiaru Jaska, kellel olid varvaste ja sõrmede vahel sajalised. Peagi suundus ka Pearu saksatuppa. Jaska ja Pearu tellisid kõrsis viibijatele viina: Jaska toobi ning Pearu pool. Tegevust korrati veel paar korda. Kui Pearu mõne päeva pärast koju läks pidi naine teda teenindama kui ori. XXVI Andres hakkas uut rehetuba ja rehealust ehitama. Liisi ja Maret, kellel oli Oru naabripoistega suhtlemine keelatud, vedasid salaja Oru- Joosepile ja Karlale saepuru ning laaste. Ühel õhtul jäid tüdrukud emale vahele. Mari lubas neile, et ta isale sellest ei räägi, kui tüdrukud edaspidi ka hästi käituvad. Poisid ehitasid materjalidest kindlused ja mängisid sõda. Tüdrukud vaatasid seda hoolega aia tagant. Talu oli nii palju arenenud, et esimest korda võeti appi ka suviline. XXVII Kui Indrek oli nelja-aastane sündis Ants. Andres kuivatas humalat, et sellest õlut teha. Poja varrude (ristimise) puhul tapeti siga ja mõned lambad
XXV Karla ja Pearu arutavad Oru pärandamise asja. Karla arvab, Aga lõpuks sai ka Indrek sõna ja ta pani Nõmmanni paika. Lõpuks et Pearu tahab tegelikult Vargamäele Krõõda verd. Seepärast kirjutati alla palvekirjale, millega taotleti raha nii Muulu soo kavatseb ta Oru pärandada Joosepi ja Liisi teisele pojale. Seda Pearu kuivendamiseks, kui ka Vargamäe jõe süvendamiseks. Karlale ei ütle ta vaikib. Kõik protsessid Andresega olid tegelikult VIII Kassiaru peremees, võitleb mõttes Indreku süüdistuste vastu. Krõõda pärast, Pearu tahtis näidata Krõõdale, et ka tema on kange Oru Pearule ei meeldi, et see koosolek leidis aset Mäel. Ta arutas mees. pikalt seda küsimust Karlaga, aga Karlast ei olnud selleks ettevõtjat. XXVI Pearu on otsustanud oma testamenti muuta, aga Karla ei
Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni
Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed. Nõrk Indrek sünnitab palju kurvameelsust ei saa mängida, puhata, magada. Lastel oma Vargamäe. Andrese ja Pearu rahavõistlus kõrtsis. Pearu eit pidi mehele viima kapukad taldriku ja kinnastega. XXVI (252-266) Vargamäe Andres ehitas uut rehetuba ja rehealust. Maret ja Liisi viivad Joosepile ja Karlale saepuru, koort, liiste aga ainult natukene. Kasuema Mari lubab nende saladust hoida. Poisid mängisid Türki ja Venet. Andres oli hädas uute kividega - tööd pidevalt. XXVII (266-285) Mari soovib uut lauta, mitte aita. Antsu ristsed ja nendeks valmistumine (loomade tapule kaasnev vaikus, Pearu püksid, Tiidu kõne). XXVIII (285-303) Vargamäele tuli suur haigus, mis viis paljud lapsed hauda, ka Eespere Mari lapsed. Peale tuisus hullamist suri ka Anni
Lasteaias mulle ei meeldinud eriti käia, kuna seal pidi lõunati magama. Lasteaias oli palju erinevaid üritusi. Üks nendest oli isadepäev. Kasvataja Merle õpetas meie rühma poistele toreda tantsu selgeks, millega me esinesime isadepäeval. Meil olid mängu-sangpommid käes, millega me tantsisime. Minuga samas rühmas käis paralleelklassi poiss Karl-Erik Org. Kui me esinesime siis me olime üksteise kõrval ja pidime sangpommidega keerutama. Ma keerutasin seda ja järsku lõin kogemata Karlale vastu pead sellega, aga sellegi poolest me tantsisime edasi. Minu lasteaiaaja kõige suurem sõber oligi Karl-Erik Org. Minu rühmas käis ka osad minu klassivennad nagu Marko Benno Siig, Olaf Teder ja Talvar Henning. Foto 15. Võru "Sõlekese" lasteaia rühmapilt 2001. aasta sügisel. Viimases reas vasakult teine Sander Lebreht. Tehtud Sõlekese lasteaias. Fotograaf teadmata. Foto pärineb perekonna fotokogust. 25
P et naine talle kapukad õieti serveeriks ja ka ise jalga paneks. XXVI Jälle möödusid talvel päevad kui puhata ei saanud. Andres vedas materjali uue rehetoa ja reiaaluse ehitamiseks. Loomadele pidi ka süüa juurde tooma sest omad varud olid juba otsas ja midagi ei olnud ette anda. See kord ei olnud ehitamisel eriti kedagi abis sest ilm oli halb ja loomad ei jõudnu ka eriti palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Suvel lubasid poisid nisuleiva vastu oma leiba tuua aga ikkagi ei toonud. Kui Liisi ütles et ta enam neile laaste ei vii siis tõid poisid tüdrukutele odrakaraskit. Tüdrukud hkkasid uuesti saepuru viima. Kui Mari teada sai lubad ta Andresele mitte öelda. Mari ei lubanud eriti palju viia sest neil endalgi vaja XXVII Maril ja Andresel sündis järgmine poeg, Ants. Loomadega oli häda, sest nad surid üksteise järgi
Pearu tahtis ka ennast uhkena tunda. XXVI Eespere ja Tagapere lapsed. Jälle möödusid talvel päevad kui puhata ei saanud. Andres vedas materjali uue rehetoa ja reiaaluse ehitamiseks. Loomadele pidi ka süüa juurde tooma sest omad varud olid juba otsas ja midagi ei olnud ette anda. See kord ei olnud ehitamisel eriti kedagi abis sest ilm oli halb ja loomad ei jõudnu ka eriti palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Asjad anti üle aia august, kõik toimus aga siis kui töömehed olid söömas või siis töö lõpetanud. Ühel päeval hakkas Liisi kahtlema kas ikka poistele viia saepuru. Poisid küll lubasid siis vastu tuua kui Pearu ehitama hakkab kuid Liisi kahtles siiski. Ta ütles Maretile et tema ei hakka enam vedama. Suvel lubasid poisid ka nisuleiva vastu oma leiba 13 tuua aga ikkagi ei toonud
Pearu tahtis ka ennast uhkena tunda. XXVI Eespere ja Tagapere lapsed. Jälle möödusid talvel päevad kui puhata ei saanud. Andres vedas materjali uue rehetoa ja reiaaluse ehitamiseks. Loomadele pidi ka süüa juurde tooma sest omad varud olid juba otsas ja midagi ei olnud ette anda. See kord ei olnud ehitamisel eriti kedagi abis sest ilm oli halb ja loomad ei jõudnu ka eriti palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Asjad anti üle aia august, kõik toimus aga siis kui töömehed olid söömas või siis töö lõpetanud. Ühel päeval hakkas Liisi kahtlema kas ikka poistele viia saepuru. Poisid küll lubasid siis vastu tuua kui Pearu ehitama hakkab kuid Liisi kahtles siiski. Ta ütles Maretile et tema ei hakka enam vedama. Suvel lubasid poisid ka nisuleiva vastu oma leiba tuua aga ikkagi ei toonud. Maret viis edasi kuid ütles poistele et õde tal enam ei vea
XXIV - Algas juurdlus, Eedi on kadunud. Arvatakse, et Eedi tegi seda võib-olla Juuli käsul, aga mingeid tõendeid pole. Indrek lohutab Ellit. Vargamäel hauguvad koerad arvatakse, et mingid ametnikud passivad, kuna Eedi koju tuleb. Leitakse Eedi püss ja puss, erinevatest kohtadest. XXV - Karla ja Pearu arutavad Oru pärandamise asja. Karla arvab, et Pearu tahab tegelikult Vargamäele Krõõda verd. Seepärast kavatseb ta Oru pärandada Joosepi ja Liisi teisele pojale. Seda Pearu Karlale ei ütle - ta vaikib. Kõik protsessid Andresega olid tegelikult Krõõda pärast, Pearu tahtis näidata Krõõdale, et ka tema on kange mees. XXVI - Pearu on otsustanud oma testamenti muuta, aga Karla ei lase teda kodust välja. Ida rakendab talle hobuse ette, aga Pearu ei lähe, sest Ida ütles talle nii ilusti nagu oleks seda öelnud Krõõt. Pearu otsustas Oru pärandada Juuli pojale. Kõigil tuli selle jutu peale nutt peale.
Niiviisi ilustatud rituaalsuses, mis on keskne LaVey filmides, võib näha vahendit, mis aitab kinopubliku emotsionaalset kogemust kaasa kiskuda ja koondada." Lõpuks otsustas LaVey viia rituaalid ja teised organiseeritud tegevused Saatanakiriku grottidesse üle maailma ning pühendada ennast kirjutamisele, loengute pidamisele ja õpetamisele. Ja loomulikult oma perekonnale: naisele Dianale blondile iludusele, kes oli saatanakiriku ülempreestrinna, tütrele Karlale, kes kriminoloogiaõpilasena veel palju aega satanismist loenguid pidades, ja teisele tütrele, Zeenale, kes oli jäänud inimestele meelde mudilasena, kelle ristimist Saatanakirikus pildistati ning kes nüüd on arenenud kauniks teismeliseks ning meelitanud enda ümber aina kasvava karja hunte mitmesuguseid mehi. Sellel rahulikul sugulastele pühendatud perioodil kirjutas LaVey raamatud, mis said väga populaarseks ning mis toimisid teerajajatena. Esimene neist oli Saatanlik Piibel