1) nõelfilterseadmed kasutatakse peamiselt liiv- ja kruusliiv pinnaste puhul. Seade koosneb reast nõelfiltritest, mis süvistatakse pinnase ümber kaeviku perimeetri ja kraavi ühele või mõlemale küljele. Nõelfiltrid ühendatakse veekogumiskollektoriga, mis omakorda on ühendatud tsentrifugaalpumbaga, mis töötab koos vaakumpumbaga. Võimaldavad alandada põhjaveetaset kuni 5 m. 2. MONTAAZIMASINAD KORRUSTE TÕSTMISE MEETODIL 1) töölava karkasside paigaldamiseks korrushaaval 2) korvtõstuk 3. TEEDE-EHITUSMASINAD 1) asfaldirull asfaldi, teralise pinnase ja purustatud materjali tihendamiseks. Vibreerivad kõrgsagedusel. 2) asfaldifrees asfaldi lõikamise seade. Mõeldud asfaldi ja külmunud pinnase lõikamiseks. Kasutatakse efektiivselt maa-aluste kommunikatsioonide paigaldamisel asfaldi alla, samuti nende remontimisel. Võimaldab pärastist asfaltkatte taastamist. Kasutatakse
kus naiste töötamine on lubatud" (RT 1992, 34, 454). Raskete ja tervistkahjustavate tööde loetelu, kus naiste töötamine on keelatud. 1. Metallitöötlemine (valutööd, keevitustööd, katla-, külmstantsimis-, tõmbe- ja survetööd, sepistus-, stantsimis- ja termotööd, metallide katmine ja värvimine, lukksepatööd, töötamine pliiga). 2. Ehitus-, montaazi- ning ehitus- ja remonditööd (sarrustustööd karkasside püstitamisega käsitsi, sarruse painutamine ja lõikamine käsitsi töötavatel pinkidel, asfalditööd, mis tehakse käsitsi jne). 3. Kaevandustööd (tegutsevate ja ehitatavate kaevanduste all- ja pealmaatööd, välja arvatud käesoleva loetelu B osas nimetatud tööd). 4. Rikastamis-, aglomeerimis- ja brikettimistööd (kusjuures tekib üle 10% vaba ränioksiidi sisaldav tolm). 5. Geoloogia- ja topogeodeesiatööd. 6
tsüklilised või pidevatoimelised. Sundsegisteid kasutatakse rohkem peenemate segude, väiksema töödeldavusega segude ning kergbetoonide korral. Samuti suureneb segamise kestus, kui segud on jäigad, täitematerjalid peened ja kerged ning kui segisti on suuremahuline. Erinevad segud segunevad erineva kiirusega. 29. Raudbetoontoodete tehases valmistamise põhilised tehnoloogilised skeemid Pingestamata, eelpingestatud, järelpingestatud. Armeeritakse varraste, võrkude, karkasside ning fiibriga. Erinevad töömeetodid: Agregaatvoolumeetod ümber keskse agregaadi (tavaliselt vibrolaud). Vorm koos tootega tõstetakse kraana abil ühest töökohast teise Konveiermeetod kasutatakse raudbetoontoodete juures harva. Toode liigub konveieril. Stendimeetod vormi põhjale tehakse küljed ja valatakse, töölised liiguvad, seadmed liiguvad, vormid paigal Kassettmeetod valatakse vertikaalsetesse sahtlitesse
Klambreid (staples)kasutatakse lehtmaterjali (vineer, puitkiudplaat jne), riidematerjalide ja vedrude kinnitamiseks pehme mööbli valmistamisel. Tuntakse Ï – kujulisi, L – kujulisi klambreid. Klambreid kasutatakse tehnoloogilistel abioperatsioonidel näiteks raamide kinnitamisel (vt joonis) Tänapäeval kasutatakse seoses klambripüstolite laialdase levikuga klambreid tihti, tööjõudlus on suurem kui naeltega kinnitamisel. Puitmajade ehitamisel ja ka pehme mööbli karkasside valmistamisel kasutatakse klambriplaate (nail plates, truss plates) Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II Joonis 3.6. Klambriplaadid, naelplaadid ja kinnitus poltidega Puittoodete konstrueerimine. Loengumaterjal II 3.4 LAHTIVÕETAVAD ÜHENDUSED
keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutataksetalade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon.9 Vastakliited Nurkliiteid (Joon. 10) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkvõivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon. 10 Nurkliited
7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutataksetalade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon.9 Vastakliited Nurkliiteid (Joon. 10) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkvõivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata Joon. 10 Nurkliited
materjalide keevitamiseks. Plasmakaarega on võimalik keevitada igas asendis. Keevisliidete tüübid Keeviskonstruktsioonide valmistamisel kasutatakse järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon 11. ) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Ülekatteliidet (Joon. 12 ) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Vastakliidet (Joon. 13) kasutatakse talade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Nurkliiteid (Joon. 14) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Käsikaarkeevituse seadmed Käsikaarkeevitusel kasutatav vooluallikas peab andma madala pingega (15-50 V) voolu tugevusega 15- 500A. Tal peab olema võimalus keevitusvoolu reguleerimiseks.
järgmisi keevisliiteid. Põkkliide (Joon. 7) on kõige levinum keevisliite tüüp. Põkkliidet kasutatakse lehtmetalli, nurkprofiilide ja mitmesuguse eriprofiiliga talade keevitamiseks. Joon. 7 Põkkliide Ülekatteliidet (Joon. 8) kasutatakse õhema lehtmetalli kokkukeevitamiseks. Joon. 8 Ülekatteliide Vastakliidet (Joon. 9) kasutatakse talade, tugede, karkasside ja teiste ruumiliste konstruktsioonide valmistamiseks. Vastakliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Joon.9 Vastakliited Nurkliiteid (Joon. 10) kasutatakse tavaliselt siduvate elementidena. Nurkliited võivad olla ettetöödeldud või ettetöötlemata. Joon. 10 Nurkliited 6
materjale. Betooni on sageli vaja sarrustada. Nimelt on betoon materjal, mille kõvadus on väga suur, aga tõmbetugevus suhteliselt väike. Sarrustamine aitab betooni tõmbetugevust oluliselt suurendada. Sarrusetööd ehk armatuuritööd on tööde kogum, mis hõlmab sarruskarkasside valmistamise ja paigaldamise kas vormi või betoneerimiskohale. Sarrusetöödeks on näiteks sarrusevarraste ettevalmistamine ja jätkamine ning sarrusvõrkude ja -karkasside valmistamine. Minevikus kasutati sarruses tavaliselt pehmet terast, mille tõmbetugevus oli umbes 250 N/mm². Tänapäeval kasutatakse selleks suure tõmbetugevusega terast, mille tõmbetugevus on umbes 500 N/mm². Sarruseteras võib olla väga erineva sepistatavusega. Suure sepistatavusega teras võib deformeerudes neelata väga suuri energiahulki ja sellepärast kasutatakse seda näiteks konstruktsioonides, mis peavad vastu pidama maavärinale.
keerata, tüübel laieneb ning kinnitub tihedalt. · Üheosaline tõmmitskruvi-jämeda keermega kruvi tagab tugeva ühenduse ka ilma vastuseta. Kruvi väike peitpea on rispesaga või spetsiaalse võtmega keeratava kuuskantpeaga.Kruvile puuritakse ava ette, kuid peitpea süvitab end sisse keerates ise, välja arvatud kõva melamiinpealistuste puhul. · Kruvitüübliga tõmmits-kruvitüübliga tõmmitsat kasutatakse puidust puitplaatidest karkasside koostamisel.Mutter kinnitatakse ühe detaili külje sisse puuritud avasse ning jäme väliskeere hoiab seda seda tugevalt paigal.Teist detaili läbiv polt kinnitub mutri peene keermega avasse. · Löökmutriga tõmmits-sisekeermega mutril on kidadega pea mis kinnitub tugevalt puitu.Teist detaili läbiv polt keeratakse mutri sisse.Tõmmits on suhteliselt robustne ja sobib eelkõige pehme mööbli karkasside ühendamiseks.
Euroopa valmisbetoontoodete tootestandardid, sarrusterase standard EN 10080 ja Eurokood EN 1992-1-1 ei anna klassifikatsiooni sarrusterase tüpiseerimiseks. Siinjuures vihjatakse nende standardite rahvuslikes lisades toodule. Arvestades üleminekuperioodi Eurokood EN 1992-1-1 rakendamiseks (kuni aastani 2010), tuleks lähtuda projektdokumentatsioonis toodud nõuetest sarrusterase, sarrusvõrkude või -karkasside kohta. Sarrusterase painutamine ja lõikamine peaks toimuma vastavalt projektdokumentatsioonile või standardi EVS-ENV 13670 nõuete järgi. Käesoleval ajal Eestis kasutatav sarrusteras tarnitakse erinevatest riikidest ning on toodetud erinevate markide ja tähistustega vastavalt kohalikele rahvuslikele standarditele. Enamkasutatavad sarrusterased tarnitakse saatedokumentidega, kus on viidatud Vene standarditele GOST 5781-82,
-keevitatav ribiarmatuur -tross on traatidest punutud toode. Pinna iseloomu järgi liigitatakse armatuur: - ribi-armatuuriteras - profiil-armatuuriteras, - sile armatuuriteras; Füüsikalis-mehhaanilised omadused - voolavustugevus fyk (eristatakse pehme ja kõva teras-vp puudub); - maksimaalne tegelik voolavustugevus fy,max; - tõmbetugevus; - venivus - painutatavus; - nakkekarakteristikud; - ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; - väsimustugevus; - keevitatavus; - keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Füüsikalist voolavuspiiri omava armatuurterase - diagramm. Seda iseloomustavad voolavuspiir fy, tõmbetugevus ft ja tõmbetugevusele vastav suhteline pikenemine u. 12. Armatuuri nomenklatuur ja armatuurtooted (p 2.2. 2.3) Armatuuri nomenklatuur on armatuuri kasutatavad klassid ja vastavad läbimõõdud, mis on toodud standardites ja käsiraamatutes. Eurokoodeks näeb ette kasutada raudbetoonkonstruktsioonides
daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: − voolavustugevus (fyk või f0,2k); − maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); − tõmbetugevus (ft); − venivus (εuk ja ft/ fyk); − painutatavus; − nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); − ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; − väsimustugevus; − keevitatavus; − keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse − füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera- seid (“pehme” teras) varrasarmatuuriks; − füüsikalist voolavuspiiri mitteomavaid teraseid (“kõva” teras:) kõrge süsinikusisaldusega terast traatarmatuuriks, termiliselt või mehaanilise ettetõmbega tugevdatud terast varras- armatuuriks. (a) (b)
Stendvormis valatud seinad (horisontaalasendis), elemendi teise pind: harjaspind, terashõõrutiga pind, rullpind, ,,helikopteri pind". Keerulised ja väikese korduvusega elemendid.(paksus 1000...240mm, pikkus <12m) TT, HTT ja STT paneelid. Laius 2,4-3,0m Kõrgus 20...70cm Pikkus kuni 20...30m Tulepüsivus R30...R120 Monoliitne karkass ehitusel valatud karkass. Valatakse korruste kaupa: postid + vahelaed. Posti ristküliku, ruudu ja ümara kujuga. Karkasside skeemid Post-plaat Kapiteelidega postid Ribiline vahelagi Saalungi materjalid: Laud Vineer Teras Kangas Kile Raketisesüsteemid Nõudmised raketisele: Piisav tihedus Piisav tugevus ja jäikus Betooni liiga kiire kuivamise vältimine Sobiva pinnaviimistlusega Armatuur Armatuurvõrgud Armatuurvardad Eelpingestatud armatuur Betoontarindi kuivamine kestab nädalaid ja kuid. Ehitamisel tuleks võimalikult kiirelt saada
daid ja trosse. Tross on traatidest punutud toode. Armatuurterase käitumine on spetsifitseeritud järgmiste omadustega: voolavustugevus (fyk või f0,2k); maksimaalne tegelik voolavustugevus (fy,max); tõmbetugevus (ft); venivus ( uk ja ft/ fyk); painutatavus; nakkekarakteristikud (fR , vt lisa C); ristlõike mõõtmed ja tolerantsid; väsimustugevus; keevitatavus; keevisvõrkude ja -karkasside nihke- ja keevitustugevus. Armatuurina kasutatakse füüsikalist voolavuspiiri omavaid väikese süsinikusisaldusega teraseid ja legeeritud tera- seid ("pehme" teras) varrasarmatuuriks; füüsikalist voolavuspiiri mitteomavaid teraseid ("kõva" teras:) kõrge süsinikusisaldusega terast traatarmatuuriks, termiliselt või mehaanilise ettetõmbega tugevdatud terast varras- armatuuriks. (a) (b) Joonis 2
nende paigutus- ja ühendusskeem trükiplaatidel ning trükiplaatide ja pistikühenduste paigutusskeem juhtseadme kapis. Erijuhul võib tehniline projekteerimine tähendada ka spetsiaalse integraallülituse väljatöötamist. Tehnilise projekteerimise tulemuseks on juhtautomaadi tehniline dokumentatsioon, mille põhjal saab valmistada juhtautomaadi. Automaadi loomise viimaseks etapiks on tehnoloogiline projekteerimine. Selle käigus lahendatakse trükiplaatide valmistamise tehnoloogiaga, karkasside ja kappide valmistamisega, seadmete kontrolliga jms seotud probleeme. Tehnoloogilise projekteerimise tulemusel valmib dokumentatsioon, mille põhjal võib alustada juhtautomaatide saritootmist. Juhtautomaadi riist- ning tarkvara projekteerimise ja valmistamise etappidest annab ülevaate joonis 1.28. Matemaa- Programmi Kõrgkeeles Masinakoodis tiline algoritm struktuur programm programm
annaabi.ee 
