kuulub maa-ala, millel kasvatatakse põllukultuure; põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks, lisaks loetakse siia alla tekstiili tooraine ning kummi ja õli saamiseks kasvatatavad taimi. Ökoloogise jalajäje kuus tüüpi Metsamaa - Metsamaa on puidutoorme kasvatamiseks kasutatav maa, mis toodab toorainet nii ehitiste ja mööbli valmistamiseks kui ka kütteks. Karjatatav maa - Karjatatava maa alla kuuluvad alad, millel karjatatakse kariloomi, siia kuuluvad nii hooldatavad kui looduslikud karjamaad ning preeriad; inimesele tagab see valdkond liha, villa ja piima. Hoonestatud maapind - Hoonestatud maapind on ehitiste alla olev maapind, kuhu kuuluvad näiteks elamud, tööstuspiirkonnad, teed ja teised infrastruktuurid. Ökoloogilise jalajälje kuus tüüpi Süsinikdioksiidi siduv maa - Süsinikdioksiidi
Optimaalne karjatamiskoormus erinevatel karjamaadel erinev. Korralikult karjatatud niidul on vähemalt 50% alast söödud sügiseks madalmuruseks. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, harilik kastehein, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht-kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Karjatamise mõju konkreetsele liigile sõltub: Liigi söödavusest ja karjatatava looma toidueelistusest. Liigi vastupidavusest tallamisele ja karjatatava liigi tallavast mõjust. Karjatamiskoormusest. Suuresti sarnane mõju, mis niitmisel - taimestik muutub madalamaks. Lisandub aga tallamise mõju – muld osaliselt tiheneb, osaliselt kamar kaob. Loomad söövad alati valikuliselt. 5 Loomade väljaheited on uue mikromitmekesisuse allikaks.
Kahjuks ei ole FAO-l andmeid privaatsektori omanduses oleva metsa jagunemise kohta. Teada on see, et privaatsektori metsad jagunevad: eraisiku, juriidilise isiku, kohalike kommuunidele ja põlisasukatele. 6 Joonis 4. Raied Brasiilia Amazonases 1988-2012 Peamiseks raie (vt. joonis 4) põhjuseks ei olnud mitte puidu varumine vaid kariloomade, enamasti veiste, kasvatamine. Sellega kaasneb ka vajadus karjatatava maa järele. Joonisel 5 on välja toodud protsentuaalselt raiete jagunemine eesmärgi põhjal. (FAO 2005) 7 Joonis 5. Raiete põhjused aastatel 2000-2005 Brasiilias on hakatud viimastel kümnenditel ka metsaistutamisega tegelema. Järgnev tabel toob välja 2009 ja 2010 aastal istutatud puuliike ning istutusalade pindalad. Metsaistutamine on Brasiilias kasvutendentsis. (FAO 2010) Tabel 1. Metsaistutus Brasiilias 2009 ja 2010 aastal
põllukultuure. Põllumaalt saadud saadusi kasutatakse inimeste, loomade ja kalade toidu valmistamiseks. Lisaks loetakse siia alla tekstiili tooraine ning kummi ja õli saamiseks kasvatatavad taimi. See on kõige suurema bioproduktsiooniga maakasutustüüp Riiklikus Jalajälje Arvestuses. 4 Inimese ökoologiline jalajälg 1.2.2.Karjatatav maa Karjatatava maa jalajälje alla kuuluvad alad, millel karjatatakse kariloomi. Siia kuuluvad nii hooldatavad kui looduslikud karjamaad ning preeriad. 2008. aastal määratleti põllumaaks 1,53 miljardit hektarit. Inimesele tagab see valdkond liha, villa ja piima. 1.2.3. Bioproduktiivsed mere ja sisevete alad Bioproduktiivse mere ja sisevete alla kuuluvad mere- ja mageveekalade kasvamiseks sobivad piirkonnad. 1.2.4.Metsamaa Metsamaa on puidutoorme kasvatamiseks kasutatav maa, mis
võiksid püüelda mõlemat rahuldava koostöö poole. Ihaldatud kadakatüvesid leidub ka sellises kadastikus, kus liigirikka taimkattega looniidulagendikud täiesti hävinud pole: seal oleks ehk harvendusraiest kasu ka niidule. Tiheda ja eaka kadakatihniku hõrendamine ei anna erilist lootust, et ihaldatud liigirikas taimkate kiiresti taastub: enamiku lootaimede seemned mullas üle paari aasta eluvõimelisena ei säili. Karjatatava kadastiku vanad ja silmatorkavad puud on aga karjamaa ehe ja neid mõne seekli saamiseks langetada ei tee kellelegi au. Kadakat on Eestis alati kasutatud nii tarbepuuna kui ka marjaandjana . Tänapäevalgi on kadakamarjad tunnustatud rahva- ja teaduslikus meditsiinis. Kadakamarjad tekitavad närbadel söögiisu ja on head köha vastu. Hollandlaste leiutatud kadakamarjaviina ehk dsinni, mille inglased on täiuslikkuseni arendanud, tuntakse nüüd terves maailmas.
Niitmine: 1.Ebasoodus puitunud taimedele 2.Eriti soodus geofüütidele ja hemikrüptofüütidele 3.Soodustab väikeste taimede kasvu võrreldes suurte taimedega. Viimased saavad ebaproportsionaalselt rohkem mõjutatud. 4.Putukad - avab maapinna, vähendab õite hulka 5.Linnud - erinevad liigid vajavad erinevaid elupaiku.Meil on praegu haruldasemad need liigid, mis vajavad suuri ja madala taimestikuga alasid. Karjatamise mõju sõltub: 1.liigi söödavusest ja karjatatava looma toidueelistustest 2.liigi vastupidavusest tallamisele ja karjatatav liigi tallavast mõjust 3.karjatamiskoormusest 4.liigi eluvormist Karjatamine: 1.Suuresti sarnane mõju, mis niitmisel taimestik muutub madalamaks 2.Lisandub aga tallamise mõju - muld osaliselt tiheneb, osaliselt kamar kaob 3.Loomad söövad alati valikuliselt. 4.Väga tähtis on karjatamiskoormus. 5.Loomade väljaheited on uue mikromitmekesisuse allikaks 6.Enamasti muudab karjatamine ala heterogeensemaks
küllalki arvukas 50 liiki, ristik, kitsehernes), toorproteiini sisaldus kaks korda suurem kui liblikõielistel. Raske kuivatada, Ristikutel lühem eluiga, vajavad parasniisket mulda, lubjalembelised, kaasnevad piirangud, seemned kallimad, seemne saak sõltub ilmastikust, putuktolmleja, põhiliselt sammasjuurestik, seetõttu vegetatiivselt vähelevivad. Puhmikulised (punane ja roosa ristik), võsundilised(hiire ja seahernes), juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid), maapealsete võrsetega( valge ristik). Kõrrelised heintaimed- olulised söödataimedena, suur võrsumisvõime, hea ädalakasv, suur plastilsus toitainete reziimi suhtes, hea söödavus korraliku väetamise tingimustes, suur saagivõime, kõrge vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele, pikema kestuvusega(eluiga), kui liblikõielisi üksi kasvatada jääb põld hõredaks ja põld umbrohtub
liblikõieliste seemned on kallimad. Seemne saak sõltub ilmastikust ja nad on putuktolmlejad. Punast ristikut kodumesilased ei taha tolmelda. Liblikõieliste seemnesaak oleneb väga palju ilmastikust. Liblikõielisd on põhiliselt samasugulised ja seetõttu vegetatiivselt levivad vähe. Võrsumise laadi järgi võib neid jagada : · (Punane ja roosaristik,Nõiahammas) · Võsundlised (hiireherned, seaherned) · Juurevõrselised (karjatatava hübriid lutserni sordid olemas on sort juurlu ja karlu) · Maapealsete roomavate juurtega ( valgeristik). Kõrrelised heintaimed Kõrrelised heintaimed suur võrsumisvõime, hädala kasv, suur plastilisus toitainete resiimi osas, hea söödavus korraliku väetamise tingimustes ja suur saagi võime. (Kas loomad söövad paremini väetatud või väetamata rohtu väetatud rohtu). Kõrrelistel on hea vastupidavus talvitumisele, haigustele, ebasoodsatele kasvutingimustele
harimiskõlbulik maa juba põllustatud, karjamaad ja kalavarud kurnatud. Mageveevarud on vähenenud või saastunud, maakera metsapind aga kahanes ajavahemikus 1980...1990 ligi 130 miljoni ha võrra, mis vastab ligikaudu 6-kordsele Soome või 66-kordsele Eesti metsamaa suurusele (Eesti pindala on ca 45 000 km2, metsa 47%). Loodusvarade ülekasutamisest kõnelevad ka osoonikihi õhenemine ja nn. kasvuhoonenähtus. Aastaraamatu hinnangu kohaselt väheneb (arvutatuna ühe inimese kohta) karjatatava maa pindala 2010. aasta lõpuks 22%, kalasaak 10%, niisutatav kultuurmaa 12% ja muu põllumaa 21%. Samaks ajaks hinnatakse maakera elanike arvu seitsmele miljardile. Ootuspäraselt suureneb ebavõrdsus inimeste vahel. Kui 1960. aastal haaras maakera kõige rikkam viiendik 70% maailmatulust, siis 1989. a. juba 80%. Rahvastiku kasvu piiravate abinõude rakendamine tekitab teravaid vastuolusid tööstus- ja arengumaade vahel