läinud. Raamat pani mind mõistma, et oma põhimõtetele tuleb kindlaks jääda ja neid ei tohi muuta tunnete ajendil ja mõtlematult. Kolmandaks olen valinud klassika suurkuju Sophoklese, kes oli vanakreeka näitekirjanik. Minule on ta meelde jäänud oma teosega "Kuningas Oidipus". Teos räägib saatuse vältimatusest, kus kuningas Laiosele ennustatakse, et tema tulevane poeg tapab ta ning abiellub tema naisega. Et saatust vältida, laseb Laios karjasel oma vastsündinud poja Oidipuse tappa, too aga halastab ning jätab ta elama. Saatus, mis Oidipusele määratud sai, läheb siiski täide. Teost analüüsides esitan mõttes omale küsimuse, et mida teeksin mina, kui minu pojale oleks selline saatus määratud? See tundub mulle küll absurdne ja utoopiline, kuid tunnen, et teos on suutnud mind mõtlema panna ja oma sündmustikuga kaasa haarata.
Hoopis üks karjane kelle käskijaks olnud Laios leidnud Oidipuse järsa kalju nõlvalt. Jalad kinni seotud millest olnud Oidipusel siia maani armid alles. Oidipus nõudsi et see karjus kes ta leidis koheaid lossi tuleks. IV Veidi aja pärast ilumus käskijate saatel eelnimetatud karjane. Oidipus hakkas küsima ta käest oma päritolu kohta kuid seda juhtumist et tahtnud karjane mäetada ja ei soovinud midagi öelda, selle peale lasi Oidipus karjasel väänata käes selja taha ja hakkas pärima enda päritolu kohta mille peale karjane ütles et sa oled päris Laiose lähikonnast või isegi ole laiose enda laps, veide mõelnud ütles ta knidlalt et sa oled Laoise poeg ja Laios oli saatnud karjast oidipust tapma, kuna talle oli oraakel ennustanud et sellelest lapasest saab talle endale mõrvar, kuid ei suutnud seda taha vaid andis Oidipuse teisele karjasele ja arvas et too saab teises riigis paremale elule.
karjatänavale lasti. Laudast väljalaskmisel ütles perenaine loomadele: "Sitt ja kusi karjamaale, piim ja või tooge koju!" Siis saatis perenaine karja koos karjasega karjamaale ja jäi ise ka mõneks tunniks sinna. Karjane pidi kogu päeva karja juures olema ja tähele panema, et keegi võõras inimene esimesel karjapäeval karja juurde ei tuleks. Kardeti nö "kurja silma", mis loomadele suve jooksul pidi õnnetusi ja haigusi tooma. Karjasel võis ainult kepp kaasas olla. Kui lehmad esimese karjapäeva õhtul koju tulid, tõttas perenaine neile vastu, et kõik nende piim ja või endale saada. Karjasele visati vett kaela, et see suvel karja juures magama ei jääks. Vits, millega karjane hommikul loomad laudast välja ajas, tuli õhtul lauda räästasse riputada, sest siis pidid loomad suvel korralikult kokku jääma ja õhtul rahulikult koju tulema. Karjavitsa ja oksi ei tohtinud murda ega lõigata, sest see kandus üle loomadele
Maasikatele meeldisid õunapuuõied. Sellest ajast peale on maasikatel ja õunapuudel ühte laadi õied. LÕOSILMADE ehk meelespea- ja ka ära-unusta-mind-lillede nime saamisloost räägib järgmine muistend. Kord kevadel läinud kaks tütarlast sohu lilli korjama. Nad sattunud aga soolaukasse. Üks tütarlaps vajunud, visanud oma sinised lilled teisele ja hüüdnud: "Ära unusta mind!" Sellest ajast tuntaksegi neid lilli selle nime alla. Arvatakse ka, et lõosilmad tekkinud pisaratest. Ühel karjasel olnud karjatada palju lambaid. Tulnud hundid ja murdunud lambad maha. Karjane hakanud nutma. Nutnud, nutnud ja tema pisaratest tekkinudki meelespealilled. Ennustusi taimedest: Üks taim, keda on seostatud nõiajõu ja tervendavate omadustega juba antiikajast alates, on ka meil Eestis kasvav puju (Artemisia). Pujust keedetakse teed, sageli koos melissiga, et hõlbustada ennustamist, mediteerimist ja hingelist arenemist. Sellist teed on paljud nõiad kasutanud tseremoniaalseks nõiajoogiks
MRP Molotov - Ribbentropi pakt - Salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa maad Saksamaa ja NSVL vahel. Balti riikide okupeerimine ja Talvesõda 24. september 1939. sõlmiti Eesti ja NSVL vahel vastastikuse abistamise leping (baaside leping) 30. november 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu (Talvesõda) Soomel õnnestus säilitada iseseisvus Moskva rahuga pidi loobuma umbes 10% oma territooriumist: Karjala kannasel, Laadoga karjasel, Viena Karjalas. 1940. aasta juunis esitas NSVL Balti riikidele ultimaatumid, milles nõudis õigust täiendavate väeüksuste sisse toomiseks ja uute valitsuste moodustamiseks. 15. juunil okupeeriti Leedu, 17. juunil Eesti ja Läti. Moodustati uued valitsused, mis palusid Balti riikide vastu võtmist NSVL koosseisu. 1940. aastal okupeeris NSVL Bessaraabia. Läänerindel üritas Saksamaa 1940. aastal vallutada Inglismaad, aga see ebaõnnestus. VAIKSEL OOKEANIL
põhjapõder ainukest staatusesümbolit. Rändkarjakasvatusest tulenev ratsionaalne eluviis ei võimalda suuri erinevusi omandis: kõik tundraelanikud elavad ühesugustes tsummides, kannavad ühest materjalist riideid ning söövad sarnast toitu. Ainuke varanduslik näitaja, mis eristab üht inimest teisest, on põdrakarja suurus. See, kas inimene on tuhandepealise karja omanik või kuulub talle üksnesnelikümmend loma, määrab suuresti ära, kuidas temasse suhtutakse. Edukal karjasel on palju sõpru ja koostööpartnereid ning tema tsummi leiab tee suur hulk külalisi. Seetõttu huvitab neenetsi karjuseid sarnaselt saamidega enam loomade omamine kui nist saadav tulu. Mõnel juhul omandab ,,peade" omamise kirg ihnuse kuju. Tundub, et suure karja omamisega kaasaskäiv prestiiz ei lähtu niivõrd usinuse ja raske tööga saavutatud majanduslikust jõukusest, kuivõrd nn õnne olemas olust. Õnn aga tähendab neenetsite jaoks jumalate soosingut. Kuigi inimene saab karj
Kui söögi ajal juhtus külaline tulema, kutsuti see alati leiba võtma. [] Kaetud söögilaud ja joogid kuulusid tähtsama perekondliku ja sotsiaalse sündmuse juurde. Paremad toidud tähistasid pulmi, lapse sündi, matuseid, suurte tööde lõppu ja olulisemaid kalendripäevi ja pühi (eesotsas jõuludega). [] Sagedasti tuli süüa ka väljaspool kodu. Teomehel ja teovaimul oli mõisatööl kaasas oma söögikott, mõisavoorilistel teemoon ja karjasel lõunamoon. Heinamaale mindi kogu perega tööle tihti mitmeks päevaks ja seal tehti ka sooja sööki. Moona võeti kaasa kasetohusugadest punutud märsiga. Sinna pandi leib, ovaalsetes kaanega todukarpides soolasilgud, või jm. 3-5-toobises trummikujulises lähkris oli kali, taar või piim, mida kõrvale rüübata. Heinamaale ja põllule võeti suppi, silku, hapu- ja kohupiima kaasa ka suurema, kuni 10-toobise länikuga. [] Teraviljatoidud
- Sündmuse tagajärjeks oli Vargamäe naabrite esimene kohtuskäimine, kus Andres nõudis kahjutasu oma koera eest ja karistust tapjale, Pearu aga valuraha hammustuste eest ja tedrepoegade maha murdmise eest - Andres oli löödud, sest ei suutnud tõde jalule seada, kohus uskus pigem Pearut kui karjast, Andres kahetses, et oli ainult tõtt rääkinud, Andres hakkas kättemaksu hauduma - Matu võttis uue ja suurema koera - Naabrid hoidsid oma loomi, et need teise maa peale ei satuks, kuid Pearu karjasel see ühel korral ei õnnestunud ja nii pidi Oru Pearu Andresele kahjutasu maksma - Pearu ehitas uue tammi, Andres läks kohtusse, et see asja vaatama tuleks, tuligi, kuid Matu oli selle aja peale juba tammi jõudnud maha lõhkuda ja seega Andres kohtult abi ei saanud - Andrese ja Krõõda vestlus: ,,Ma peaks laskma siis tõe ja õiguse jalge alla tallata, sest et mina olen targem?", ,,Kuhu sa oma tõe ja õigusega ikka saad, näe, lasi su koera maja nagu ei midagi." (raamatu pealkiri, lk 142)
Jüripäev (23. apr.) on talurahva majanduskalendri suvepoolaasta alguse tähis. Siitpeale arvestati suvetööde algust. Eriti Kagu-Eestis, kus veneõigeusu mõjuliste tavade järgi oli püha Georg (Jüri) karja kaitsjaks, lasti kari esimest korda välja nimelt jüripäeval. Karja juures askeldas kogu pere. Loeti hundisõnu, karjasele tuletati meelde käitumisreeglid, anti kaasa karjavits, mis tuli õhtul jälle koju tuua siis pidid loomad kogu suve ilusti koju tulema. Mõnel pool keelati karjasel sarve või pasunat puhuda, ka laulmine ja hõikamine polnud soovitav. Vitsa murda ega lõigata ei tohtinud, et loomad end suvel ei vigastaks. Huntide tõrjeks tegid karjased metsas jürituld nii pidid hundi silmad pimedaks jääma, et ta karja murdma ei näeks tulla. Kodus ootas karjast kastmine sahmakas vett kaela püsib kogu suve virk ja virge, lehmad annavad hästi piima. (Tänapäeval on kastmiskomme saanud teise otstarbe viimase koolipäeva tähistamisel, nn. tutipäeva puhul
Mõõdukus on harmoonia, mille kohaselt nõrgem alistub tugevamale. Inimeses hoiab mõistus kontrolli all madalamaid kiresid ja ihasid. (Kui janune mees kontrollib oma soove ja ihasid, siis ta ei pruugi tahtagi juua ning ratsionaalne põhimõte valitseb teda). Samas on inimeses need madalamad tunded ja ihad ka liitlasteks, mis viiakse kooskõlla läbi muusika ja võimlemise. Näiteks muusika rahustab kirgi. Platon võrdleb õiglast riiki lambakarjase, lambakoera ja lammastega, kus karjasel peab olema koeral vaprust ja lammastel mõõdukust. Õiglus on kõigi osade kooskõla ja koostöö nii, et kõik saavad sellest kasu. Õiglane riik saavutatakse läbi vastava hariduse ja filosoof-valitseja. Õiglus Õiglus on kohane vastastikkune suhe kolme klassi vahel. Töölistel ei ole ei looduse poolt antud andeid sõdimiseks ega ka valitsemiseks, ega pole neil ka vastavat haridust, nende ülesanne on seega vaid kuuletuda! Oleks ebaõiglane lubada neil osaleda poliitikas
Mõõdukus on harmoonia, mille kohaselt nõrgem alistub tugevamale. Inimeses hoiab mõistus kontrolli all madalamaid kiresid ja ihasid. (Kui janune mees kontrollib oma soove ja ihasid, siis ta ei pruugi tahtagi juua ning ratsionaalne põhimõte valitseb teda). Samas on inimeses need madalamad tunded ja ihad ka liitlasteks, mis viiakse kooskõlla läbi muusika ja võimlemise. Näiteks muusika rahustab kirgi. Platon võrdleb õiglast riiki lambakarjase, lambakoera ja lammastega, kus karjasel peab olema koeral vaprust ja lammastel mõõdukust. Õiglus on kõigi osade kooskõla ja koostöö nii, et kõik saavad sellest kasu. Õiglane riik saavutatakse läbi vastava hariduse ja filosoof-valitseja. Õiglus Õiglus on kohane vastastikkune suhe kolme klassi vahel. Töölistel ei ole ei looduse poolt antud andeid sõdimiseks ega ka valitsemiseks, ega pole neil ka vastavat haridust, nende ülesanne on seega vaid kuuletuda! Oleks ebaõiglane lubada neil osaleda poliitikas
annaabi.ee 
