märgist mööda ei lendaArvati, et Apollon olid semiidi viljakus-, armastus- ja toob nii surma kui tervist(loorber) taevajumalanna ning Väike-Aasia emajumala omadused(Aphrodite puu on mirt, tema lind on tuvi, mõnikord ka varblane ja luik.) HERMES-Ta oli külluse ja tulu jumal PALLAS ATHENA-hoolimatu karjanduse kaitsjakaubanduse juht. petiste, lahingujumalannana.Kuid teistes mtides varaste juhtTema kohus oli ka surnuid on ta sõjakas ainult riigi ja kodu kaitsmisel allmaailma juhtida(valitsejate ja atleetida võitluses välisvaenlaste vastu. Pallas kaitsja Ateena oli peamiselt linna jumalanna,tsivilisatsiooni,käsitöö ja
*Majanduslikult aktiivne rahvastik-hõivatud isikud *Majanduslikult mitteaktiivne rahvastik-pensionärid,õppurid,heitunud isikud. 9. Töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus ehk töötuse määr ja selle muutumine on oluline majanduse olukorda iseloomustaja näitaja.Kui see suureneb majandus halveneb. 10. Keskeriharidusega ja kõrgharidusega.Sest need töökohad on vastutusrikkamad ja neid töökohti on rohkem. 11. Rohukasv on väga hea see soodustab piima karjanduse arengut ja tasane pinnamood ja jahedavõitu suved sobivad kartuli,rukki,odra,ja nisu kasvatamiseks. 12. Eestis põhjustab tööpuudust see et Eesti ettevõtted on suhteliselt väikesed ja seetõttu ohustab pankrott neid rohkem,väike ettevõtetel on vähe kapitali. 13. Ettevõtete paigutust mõjutavad tegurid: *Tooraine olemasolu *Tarbija olemasolu *Teadusasutuste ja kõrgkoolide olemasolu. *Energiaallika olemasolu. *Transpordi teede olemasolu. *Veeolemasolu. 14
Homosapiens- tark inimene Vana-Kreeka perioodid 1. Kreeta-Mükeene periood (umbes 2000-1100 ekr) 2. Tume ajajärk (umbes 1100-800 ekr) 3. Arhailine periood (umbes 800-500 ekr) 4. Klassikaline periood (umbes 500-338 ekr) 5. Hellenismiperiood (umbes 338-30 ekr) Klassikaline Kreeka Ateena 1. Pigem mereriik 2. Vaimne kultuur (kirjandus, ajaloo teadvustamine jne ) 3. Demokraatia Sparta 1. Tegeldi põllundusega, karjanduse kui ka kalapüügiga, meresõidu ja mere taguste kolooniate rajamisega 2. Pigem maismaariik 3. Kasvatus oli karm ja eluviis askeetlik 4. Väga range distsipliin (kasvatatakse välja sõjaks, militaarne) 5. Aristokraatia 6. Lakooniline kõne (napp kõneviis) Ateena Sparta sarnasus 1. Orjanduslik ühiskond 2. Sugulussidemetel põhinev ühiskond 3. Sportmängu Kreeka mütoloogia ja usund 1
sõelale ikkagi inimtegevuse mõju. Mis tõstab süsihappegaasi hulka atmosfääris? Esimesel kohal on orgaaniliste kütteainete (kivisüsi, õli, turvas, puu jt) kasutamine. See ei piirdu ainult vabrikute ja jõujaamade küttekolletega, vaid sama oluline on põlemine mootorites (autod, lennukid jm sõidukid). Siit pärineb ca 75% atmosfääri paisatud süsihappegaasist. Ülejäänud 25% on metsade, eriti troopiliste vihmametsade, maharaiumise tulemus (rohkem maapinda põllunduse ja karjanduse jaoks). Miks mängivad metsad nii suurt osa? Looduses valitseb normaalselt tasakaal: põlemise, elusolendite hingamise jne. kaudu tekkinud süsihappegaasi toodavad ümber puud ja taimed, andes vastu hapnikku (fotosüntees). Nii on see püsinud tuhandeid aastaid. Inimese tulekuga on tasakaal muutunud. Mõelgem vaid, et veel aastal 1850 oli Maa elanikkond ainult 1,2 miljardit. Praeguseks on rahvaarv 6,5 miljardit ja kõik nad vajavad eluruumi. Kui juurde
on luua töökohti ning seista oma liikmete majandulike huvide eest. 7. Mis on istandus? Istandus on tavaliselt troopikas asuv taimekasvatusmajand, mis tegeleb nt tee, kohvi, kakao, banaanide jms peamiselt ekspordiks kasvatamise ja esmase töötlemisega. 8. Neli agroregiooni maailma põllunduses. Nende iseloomustus. 1. Loomakasvatuspiirkonnad. Need võivad olla rändkarjanduse, ekstensiivse karjanduse või intensiivse rohumaaviljeluse piirkonnad. Umbes kolmveerandil maakera põllumajanduslikust maast tegeldakse loomakasvatusega. Seejuures ei ole eesmärk ainult toidu saamine. Loomadelt saadakse villa, nahka, väetist, neid kasvatatakse ka tööloomadena. 2. Taimekasvatuspiirkonnad. Nendel aladel kasvatatakse riisi, tegeldakse rändpõllunduse või põldude vahetusega ja ka Põhja riikides traditsioonilise intensiivse põllundusega. 3
ookeani saareriigid. Alates aastats 1980 on areng aeglustunud. Valdavad on hüdroelektrijaamad. Kaevandatakse kulda, hõbedat, vasemaaki ja boksiiti. Põllumaad on 11% ja istanduste all 5% territooriumist. Kasvatatakse taro, maniokki, bataati, jamssi, riisi, saagopalmi ja köögivilja, ekspordi tarbeks kookospalmi, kakaopuud ja ingverit. Indialased kasvatavad suhkruroogu jm teravilju, nemad peavad maad fidzilastelt või riigilt rentima. Oluline on banaani-, ananassi- ja tsitrusekasvatus. Karjanduse osatähtsus suureneb. Tähtis on meretransport. Imporditakse tööstus- ja toidukaupu, masinaid, naftasaadusi ja väetisi. Peamised kaubanduspartnerid on Austraalia, USA, Uus-Meremaa, Suurbritannia ja Singapur. Kiiresti arenev valdkond on turism. SÜMBOOLIKA ·Fidzi lipp on aastast 1970. Helesinine väli sümboliseerib Vaikset ookeani. Ülal vasakul on Suurbritannia lipp mis osutab riigi seotusele Rahvaste ühendusega, ja paremal keskel on Fidzi vapp. ·Hümn pärineb samuti aastats 1970
külakondade vabatahtlik liit. Ühiskond oli sel ajal patriarhaalne, hääleõigus oli vaid taluperemeestel üksi. Kui arvestada sellega, et taluperemehi oli kogu rahvastikust vaid umbes kuni 12%, siis võib öelda, et Muinas- Eesti ühiskonnas valitses siiski suhteline võrdsus. Muinas-Eesti rahvakultuuri kaheks põhiteguriks olid selleaegne ühiskond ja majandus, mis põhines maaviljelusel koos sellega seotud karjanduse ja teiste tööaladega. Eriti oluliseks sektoriks oli rahvakultuuri juures rahvausund, milleta rahvaluule mõistmine ei ole võimalik. Eesti vana rahvausku on iseloomustatud kui animismi, looduse hingestamist. Olulisel kohal oli ka esivanemate kultus. Rahvausund andis justkui juhatust, kuidas toimida inimelu tähtsamate sündmuste puhul ning kuidas suhtuda neisse, kes olid siit ilmast juba lahkunud. 2. Eesti keskaeg
Feodaal-absolutislik Prantsusmaa 17. sajandi II poolel ja 18. sajandil Põllumajandus Vaadeldaval perioodil oli Prantsusmaa Euroopa suuremaid riike. 17. sajandi lõpul elas Prantsusmaa tollases territooriumil 19,3 miljonit inimest, 1786. aastal 26,6 miljonit, kellest 20-21 miljonit olid talupojad. Suure maa erinevad loodusolud tingisid põllunduse ja karjanduse vahekorras, aga ka põllukultuuride osas piirkonniti suuri erinevusi. Umbes kolmandik maast oli mägine, kus peamiseks majandusharuks oli karjakasvatus. Teraviljakasvatuse põhipiirkond oli Prantsusmaa põhjaosa, sealhulgas Pariisi ümbrus. Enamus sellest piirkonnast on madalate mägede ja küngastega ning viljakate jõeorgudega tasandik. Põllundust soodustas suhteliselt ühtlane pehmete talvedega niiske kliima. Põhikultuur oli talinisu, mis võttis enda alla ühe osa
mõisapõldude äärde. Harilikult oli 4 või 8, harva 2 või 12 korterit, koosnes ühest kööktoast, sahvrist ja esikust, eraldi väljapääs õue. Olid palkseintega. Kui neil lubati pidada loomi, oli ka laut. Kohati oli moonamaja juures ka kelder, ait, saun või isegi rehi. Lõuna-Eestis ehitati moonamajade eeskujul sulasemaju. Peale köögi ehitamist, muutus suveköök tarbetuks. Kui valmis eraldi elamu, siis uutel rehtedel polnud puht majandushoonena enam kambreid. Põllunduse ja karjanduse arenedes kasvas vajadus suuremate aitade ja lautade järele. Tavaks said suured üheruumilised laudad, kõik loomaliigid omaette sulus. Kanade jaoks olid õrred. Uutel lautadel olid ka aknad ja kõrge kivivundament. Lõuna-Eestis ehitati rohkelt maakivist seintega lautu. Enam hakati eitama ka hobusetalle, mida varem taludes üldse ei olnud. Sageli kuulus talli juurde ka vankrikuur. Taluõue ilmus ka suur kerge ehitusega, enamasti laudseintega heinaküün. 20
enese. Kogu romaan oli nii uudne ja omanäoline, et sai populaarseks ja Goethe pälvib laiema tuntuse. Eriti loevad seda noored. Teos leiab ka teravat kriitikat, kuna enesetapp andvat halba eeskuju. Romaani ilmumisele järgnes enesetappude arvu järsk tõus. Süüdistatakse, et Goethe õhutab enesetappu. II trüki lõppu on lisatud Wertheri sõnum teispoolsusest: „Ole tubli, ära tee nii nagu mina.“ 1775 kolib Goethe Weimarisse ja asub tööle. Tõuseb mõjukale kohale, tegeleb rahanduse, karjanduse, mäendusega jne. Pühendub ihu ja hingega, et vürstiriiki edendada. Loominguks jääb aega napilt. Kümnr aasta jooksul tuhin kahaneb, pingutus ei õigusta ennast. Läheb tervisevetele, sealt sõidab Itaaliasse, kus veedab kaks elu parimat aastat. Seal oli aega ja võimalust tutvuda antiikkultuuriga, antiik kujuneb talle ideaaliks. Ühiskonnas Elu paremaks muutmiseks tuleb kasutada kunsti. Aga pöördub Weimarisse tagasi.
annaabi.ee 
