Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal- või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal. Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha. Karjamaarohtu tuleb arvestada ööpäevas üle 1a.vanusele noorloomale 30-40 kg ja kuni 1a. vanusele 15-25kg . karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. Vasikate karjatamine
Kõrge villajõudlusega ning annavad väga kvaliteetset villa. Dala lammaste vill on pikk (15-20 cm), suhteliselt peen (11-12 kuu vanuste uttede villa keskmine peenus oli 28,6 µm, varieeruvusega 25-31 µm), ilusa ühtliku säbarusega ja praktiliselt ainult valge või helekreemika rasuhigiga. Kasvavad aeglaseltPraegune dala lammaste kasvatamise praktika on näidanud, et nad on head karjamaakasutajad ning neilt saab suurt juurdekasvu ka vaid karjamaarohuga, ilma et neile oleks vaja jõusöötasid juurde sööta. Lammaste jõudlus tõugude kaupa Sündinud Tallede kehamass 8 tallesid nädala vanuselt, kg Villa Villa Villa Ute poeginud üksikud kaksikud peenus toodang pikkus Tõug kehamass ute kohta jäär utt jäär utt (µm) (kg) (cm)
Noorloomade karjamaad peavad asuma parasniisketel mineraal- või turvasmuldadel kas lautade lähedal või neist eemal. Viimasel juhul on vaja ehitada karjamaale varjualused, kuhu noorveised saavad varjuda. Lehmade ja noorveiste eraldi karjatamine on pidur haiguste levikule. Karjamaapinda arvestatakse noorloomadele olenevalt vanusest 0,15-0,25 ha. Karjamaarohtu tuleb arvestada ööpäevas üle 1a.vanusele noorloomale 30-40 kg ja kuni 1a. vanusele 15-25kg . karjamaarohuga kaetakse noorveiste söödatarve karjatamisperioodil täielikult ilma lisasöödata. Juurde tuleb anda vaid mineraalsööta. Lehm- ja pullmullikaid tuleb karjatada eraldi. Noorveiste karjamaa tuleb jagada 8-10 kopliks sellise arvestusega, et ühes koplis karjatatakse neid 3-4 päeva. Kuni 1- aastastele noorveistele arvestatakse joogivett ööpäevas 10-15 liitrit ja 1-2-aastastele 25-40 liitrit. Noorveiste karjatamisperioodi pikkus on 155-170 päeva. 76) Vasikate karjatamine
Eestis ei ole loomakaitseseadusega lubatud kummirõnga kasutamine. Kastreerimistangede kasutamine on alternatiiv sellele. Praegu ei ole Eestis lubatud ka sabade lühendamine. Kui tall hakkab sündima ja paista on ainult pea, siis peab osutama sünnitusabi, tuleb saada vähemalt üks jalg välja. Lammas on sündides kollane. ... ..... Võõrutusjärgne tallede söötmine Võõrutuse järgselt söödetakse tallesid olenemata poegimisajast karjamaarohuga, lisaks sellele antakse mineraalsöötasid. Võõrutusjärgsetele talledele tuleb kindlustada vaba karjamaa. Parasiidivaba karjamaa on karjamaa kus ei ole viimase 12 kuu jooksul karjataud lambaid. Sellised on nt uued rajatud karjamaad, rohumaad, kus eelmisel aastal tehti talvist sööta (heina või silo) või karjatati eelmisel aastal veisi või kitsi. Võõrutatud talled on parasiitide osas väikese resistentsusega, nad on õrnad parasiitide suhtes.Mahefarmides ei ole lubatud teha
Veiseid nakatavad võsapuugid vere imemisel. Kanade eimerioos soolestikku kahjustav haigus. Selle haigusega linnud ei kasva. Moniesioos on peensooles parasiteerivate Moniezia perekonna pealusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm
Veiseid nakatavad võsapuugid vere imemisel. Kanade eimerioos – soolestikku kahjustav haigus. Selle haigusega linnud ei kasva. Moniesioos – on peensooles parasiteerivate Moniezia perekonna pealusside tekitatud mäletsejaliste haigus, mis iseloomustub vasikatel seedehäirete, juurdekasvu vähenemise, vahel lihaste värinate ja ringliikumisega. Täiskasvanud veistel haigussümptomeid ei esine. Veised nakatuvad paelussivastseid sisaldavaid pinnaselesti karjamaarohuga alla neelates. Peamised levitajad on lambad. Sigade askarioos (solgetõbi) – täiskasvanud sigadel peensooles parasiteeriv suur ümaruss (10-30cm) 6-8 nädalat. Munad säilitavad nakkusvõime väliskeskkonnas mitme aastal vältel. Alla 15 kraadi munad väliskeskkonnas edasi ei arene, aga eluvõime säilitavad. Tekitavad maksakahjustusi. Hobuste enterostrongülidoosid (pihtussilistõved) – mäletsejalistel kõige enam levinum ümarusstõbede rühm
Suure villajõudluse ja kvaliteetse villa kõrval on dala lammastel rahuldav kasvukiirus. Liha kvaliteedilt javaravalmivuse osas jäävad dala lambad tüüpilistele lihatõugudele mõnevõrra alla. Seepärast saavutavad dala talled täiskasvanud looma suuruse (täiskasvanud dala utt kaalub 8090 kg) ja kehamassi pikema aja jooksul. Praegune dala lammaste kasvatamise praktika on näidanud, et nad onhead karjamaakasutajad ning neilt saab suurt juurdekasvu ka vaid karjamaarohuga, ilma et neile oleks vaja jõusöötasid juurde sööta. Seepärast on häid tulemusi saadud dala lammaste kevadisel poegimisel, kui imetavaid uttesid koos talledega on olnud võimalik kiiresti pärast poegimist karjamaale saata. Eestis on dala tõug perspektiivikas eelõige kolme tõuvahelise ristamisskeemi kasutamisel, et saada nendelt pooleverelisi viljakaid uttesid, keda paaritada puhtatõuliste lihatõugu jääradega, millega kaasneb kolme tõu vaheliste ristandtallede saamine
Suure villajõudluse ja kvaliteetse villa kõrval on dala lammastel rahuldav kasvukiirus. Liha kvaliteedilt ja varavalmivuse osas jäävad dala lambad tüüpilistele lihatõugudele mõnevõrra alla. Seepärast saavutavad dala talled täiskasvanud looma suuruse (täiskasvanud dala utt kaalub 8090 kg) ja kehamassi pikema aja jooksul. Praegune dala lammaste kasvatamise praktika on näidanud, et nad on head karjamaakasutajad ning neilt saab suurt juurdekasvu ka vaid karjamaarohuga, ilma et neile oleks vaja jõusöötasid juurde sööta. Seepärast on häid tulemusi saadud dala lammaste kevadisel poegimisel, kui imetavaid uttesid koos talledega on olnud võimalik kiiresti pärast poegimist karjamaale saata. Eestis on dala tõug perspektiivikas eelõige kolme tõuvahelise ristamisskeemi kasutamisel, et saada nendelt pooleverelisi viljakaid uttesid, keda paaritada puhtatõuliste lihatõugu jääradega, millega kaasneb kolme tõu
annaabi.ee 
