süsteemi vahel seoses antud subjekti õigusliku (kas õiguspärase või vastase) käitumisega. Siit tuleneb ka vastutus nii positiivsest kui negatiivsest aspektist. Positiivne vastutus on subjekti lülitatus kindlasse süsteemi. Positiivse vastutuse juriidiliseks sisuks on kohustus ning seaduses sätestatud nõuete täitmine. Negatiivse vastutuse puhul on õigussubjekti käitumine mitte allutatud õigusest tulenevale ning mille puhul võidakse vastavalt vajadusele rakendada karistuslikke ja/või õigusttaastavaid sanktsioone.19 Tubakaseaduses kuuluvad positiivse vastutuse alla näiteks: § 10. Tubakatoote koostisest teatamine (1) Tubakatooteid võõrandamiseks Eestisse toov või Eestis tubakatooteid tootev ettevõtja esitab iga aasta 10. oktoobriks Sotsiaalministeeriumile kirjalikus vormis aruande tema poolt möödunud aasta neljandas kvartalis ning jooksva aasta kolmes esimeses kvartalis käideldud tubakatoodete koostisainete ja nende koguste kohta. § 12
Tänapäeva 2 demokraatlikes riikides on õigus selleks vahendiks, mille abil riik piirab enda ja oma organite tegevust, püsides seadusega kindlaks määratud raamides. Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga. Sellega saavutab riik endale seatud majanduslikud, poliitilised jm eesmärgid. Rikkumiste korral kohaldatakse ka karme karistuslikke meetmeid, mõnedes riikides isegi surmanuhtlust. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. (loe lisaks õpik lk 30) Õigussüsteem Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õn-de struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Tava käsitluses mõistetakse selle all õn-de kogumit ja õigusasutuse süsteemi. Õiguse allikad. Õigusvorm (ehk õigusallikas) on õn-i väljendamise viis, mis on kasutusele
koosseisudes kirjeldatud elulistesse asjaoludesse, on õigusvastase käitumise karistajaks riik ning füüsiline või juriidiline isik on konkreetsetest asjaolduest lähtuvalt allutatud subordinaarsele õigussuhtele. Autori poolt välja toodud kahe erineva õigusvaldkondade eristamise kriteeriumi põhjal kuulub KarS avaliku õigusesse, ent siiski ei saa antud õigustloov akt täielikult avaliku õiguse pärusmaale kuuluda, sest antud seadus sisaldab valdavalt karistuslikke elemente. Avalikku õigusesse kuuluvad õigusaktid panevad rohkem rõhku avaliku halduse ning administratsiooni puudutavate küsimuste peale ning reguleerib riigi ning tema kodanike õigussuhteid. KarS'i saaks käsitleda küllaltki sarnaselt, kuid autor leiab, et on vajalik rõhutada just antud õigustloova akti riigisisese ühiskondliku regulatsiooni suhete tasandit õigustkaitsvalt ehk õigus objekte, mis on riigi kaitse all ja mille rikkumine toob kaasa juriidilise vastutuse. Olgu
Kõikide teiste riigis kehtivate normidega võrreldes on õigusnormide kohustuslikkuse aste kõige kõrgem, õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele. Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik on huvitatud isikute õiguspärasest käitumisest ja püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi, kohaldates karistuslikke meetmeid. Õiglus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Siin on tähelepanuväärne õiguse ja õigluse omavaheline seos. Inimkond vajab õigust, mis oleks õiglane, mis rahuldaks rahvase vajadusi. 3) Õigusperekonnad. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel või õigusasutuste organisatsioonil.
teistest sotsiaalsetest normidest, sest õigusnorme loob ainult riik 3. õiguses väljendub riigi tahe riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud (rahvas, isik) 4. õigus on üldkohustuslike normide kogum kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlik ust kuuluvusest 5. õiguse täitmist tagatakse riigisunnijõuga õigusrikkujate suhtes kohaldatakse karistuslikke meetmeid Õiguse juriidilise käsitluse põhipostulaadiks on, et õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses. Õigus ei saa
õiguspäraselt. Õigusvastase käitumise korral püütakse selles staadiumis leida vastus kõigile ,,mis" ja ,,miks" küsimustele ja vastavalt saadud vastustele hinnatakse ka teo taunitavust. Viies staadium sanktsioonide rakendamine. Õiguspärase käitumise korral võidakse rakendada positiivseid (ergutavaid) sanktsioone, mis on suunatud õiguspärase tegevuse stimuleerimisele. Õigusvastase käitumise korral rakendatakse negatiivseid, õigusttaastavaid või karistuslikke sanktsioone. Sellega tagab sotsiaalse kontrolli süsteem normi kehtivuse. Sotsiaalse kontrolli staadiumid realiseeruvad reeglina erinevate organite tegutsemise tulemusena ja erinevate suhete süsteemides. Õiguserikkumise ennetamine, nende väljaselgitamine ja sanktsioonide rakendamine eeldab riigiorganite ja ühiskondlike organisatsioonide arenenud süsteemi olemasolu. Õiguspärasel käitumisel võib olla ainult kolm staadiumi: - subjekti lülitamine õigussuhtesse
4) Üldine tahe on siiski piiritletud. Seadused Seadus on vaid selline legaalne otsus, mis lähtub üldisest tahtest, mis väljendab üldist tahet ja käsitleb ühiskonda kui tervikut. Kõik muud legaalsed otsused, mis ühiskonda kui tervikut ei käsitle, mis reguleerivad üksikut tahet või erahuvi, on määrused, mis tulenevad riigiametnikelt. Lisaks on veel ka tsiviilseadused, mis jagunevad kaheks: ühiskonnaliikmete omavahelisi suhteid reguleerivad tsiviilseadused ning kriminaal-karistuslikke suhteid reguleerivad tsiviilseadused. Kõige aluseks on kogu tervikut ja üldist tahet väljendavad seadused. Üldise tahe on esiplaanil. Ükskõik, milline ei oleks riigis ka valitsusvorm (monarhia, demokraatia vms), kõige tähtsam on, et riiki valitsetaks vastavalt üldisele tahtele, mis on seadustes kirjas. Rousseau Platonlik pööre Hiljem teoses Rousseau siiski muutub kriitiliseks ka otsedemokraatia suhtes ning väidab, et rahvas
õiguse aktides, inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe, mille kujundab riigis võimul olev poliitiline jõud. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Norm , kui üldise reegli mõiste. Õigusnormid on kohustuslikud kõikidele riigis asuvatele isikutele, sõltumata nende riikkondlikust kuuluvusest Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga - ära hoida riigi poolt kehtestatud õiguse rikkumisi kohaldades vajadusel rangeid karistuslikke meetmeid. Õigus peab vastama ühiskondlikule õiglustundele. Mandri – euroopa õigusperekonnas , kus peamiseks õiguse väljendusvormiks on seadus, väljendub õigluse seaduses. Anglo-ameerika õigusperekond kasutab õiguse allikana laialdaselt kohtupretsedenti ja tava. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele.
annaabi.ee 
