levis, e kerge utilis, e kasulik corporalis, e kehaline criminalis, e kriminaal-, kriminaalne, kuritegelik fungibilis, e asendatav mobilis, e liikuv naturalis, e looduslik, loomulik poenalis, e karistuslik, karistus- Nimisõnad m actor, oris m. hageja, kaebaja creditor, oris m. võlausaldaja debitor, oris m. võlgnik emptor, oris m. ostja error, oris m. eksimine, eksitus, viga; süütegu honor, oris m. au, austus (pl. honores - magistraadid, kõrged riigiametnikud) venditor, oris m. müüja mos, moris m
väljaselgitamise ülesanne pandud kohtunikule, kes peab hindama isiku "kuritegelikku kalduvust" ja "ohtlikkust ühiskonnale" enne, kui isik asub karistust kandma. Komisjon leidis, 10 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 et vaatamata sellele, et § 872 on paigutatud karistusseadustiku mittekaristuslike mõjutusvahendite peatkki, on karistusjärgne kinnipidamine sisu poolest karistuslik meede. Probleem on selles, et võrreldes pikemaajalist karistust kandvate süüdimõistetutega ei kasutata karistusjärgselt kinnipeetavate suhtes erilisi abinõusid, mille eesmärk oleks selliste isikute ohtlikkuse vähendamine. Ei pakuta piisavalt isiku rehabiliteerimiseks vajalikke tugiteenuseid. Karistusjärgse kinnipidamise puhul on äärmiselt oluline pakkuda isikule erilist psühholoogilist abi ja tuge. Komisjoni hinnangul ei nähtu karistusseadustikust piisavalt
3. § 134 lg 6 selle sätte sisseviimine VÕS-i põhjustas ka teatud ärevusi õigusteadlaste hulgas. Selle sätte järgi saab isikuõiguste rikkumise puhul hüvitise suuruse määramisel arvestada vajadust mõjutada kahjutekitajat hoiduma edasistest rikkumistest võttes seejuures arvesse kahjutekitaja varalist seisundit. Diskussioon puudutas eelkõige küsimust, kas meie VÕS-i on viidud sisse karistuslik kahjuhüvitis, mis kontinentaaleuroopas ei ole omane. Selle sätte puhul ei ole tegu klassikalise karistusliku hüvitisega, vaid millegi sarnasega. Tal on teatud selline karistuslik element juures, sest isikult on võimalik välja mõista suurem kahjuhüvitis ainult selletõttu, et ta on rikas. 83. Kellel, mis liiki ning missuguse ulatusega varalise ja mittevaralise kahju deliktiõigusliku hüvitamise nõuded on võlaõigusseaduse järgi isiku surma põhjustamise korral? § 129
Ka Eesti seadusetäienduste eesmärgina on seletuskirjas toodud korduvate kuritegude toimepanemise vähendamine ja sel viisil ühiskonna turvalisuse suurendamine*9 , mis on kahtlemata olulised kriminaalpoliitilised eesmärgid. Kas aga turvalisuse suurendamine on eesmärk, mille saavutamise vahendid võivad olla vastuolus ühiskonna alusväärtustega, on küsitav. See, kui riik paigutab isiku sunniviisiliselt vangistusega analoogsetesse tingimustesse, on olemuselt karistuslik meede ning võib toimuda ainult koos isiku süüdimõistmise ja talle määratud vabadusekaotusliku karistuse täideviimisega. Kõnealust mõjutusvahendit tuleb seetõttu analüüsida ikkagi kui kriminaalsele käitumisele järgnevat sanktsiooni; luua teatavate tunnustega inimeste represseerimiseks teadlikult mingit lisakanalit, kus kehtiksid hoopis teistsugused reeglid kui ühiskonnas üldiselt, ei ole põhjendatud.
Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7. Millist kahju nimetatakse mittevaraliseks kahjuks? Millal mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse? Millal hüvitatakse lepingu rikkumisest tekkinud mittevaraline kahju? Kuidas määratakse kindlaks mittevaralise kahju suurus? Kuidas piiratakse mittevaralise kahju ulatust? Mida tähendab karistuslik kahjuhüvitis? 8. Millistel alustel võib kahjuhüvitist vähendada? 9. Millisel viisil kahju hüvitatakse? 10.Mida tähendab asendustehing ja millise on sellest tuleneva nõude eeldused ning milline on nõude sisu? 11.Millised eeldused peavad olema täidetud, et nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 alusel? Millisel järjekorras tuleb eeldusi kontrollida? Kuidas jaguneb tõendamiskoormus poolte vahel (mida peab tõendama võlausaldaja ja mida võlgnik?) 1
Kuna rikkumise põhjuseid on erinevad, siis ei saa ka mõjutamisvahendid alati olla ühesugused. Sunni kohaldamisel ongi tingimuseks et eesmärk saavutatakse vaid siis kui kohaldatakse võlgniku teo iseloomule vastavaid vahendeid ning kui aga selgub, et rikkumise põhjustasid sellised asjaolud, millised ei ole õigusrikkumisteks, siis ei ole ka põhjust kohaldada jur. sanktsioone. Kui sanktsioone ei kohaldata, siis võivad kasutusele tulla sellised tagajärjed, millel puudub karistuslik iseloom: kas siis vara tagastamine või lepingu järgi üleandmisele kuuleva vara äravõtmine või töö tegmine kolmanda isiku poolt võlgnikuks osutunud töö ettevõtja arvelt. Tsiviilõiguslike sanktsioonide kohaldamine on võimalik vaid teadtud tingimuste olemasolul. Vastutuse tingimuseks on seadus määranud 4 asjaolu: 1) varalise kahju olemasolu; 2) võlgniku õigusvastane käitumine;
kontrolli all. Jur isik- ei saa automaatsest ärikeelust rääkida, kelle suhtes kohaldada? § 19 lg 1 ja 3 nimetatud isikud. Kohus võib määrata, kelle suhtes ärikeeldu kohaldada tuleks. Eelk juhatuse liikmed on löögi alla, võivad olla ka nõukogu liikmed. Kas võib olla nii, et jur isiku p on välja kuulutatud, aga ärikeeldu ei ole kohaldatud kellegi suhtes? Võib küll. Mis võiks olla kriteeriumiks- kas isik on midagi rikkunud? Ärikeelul on karistuslik iseloom ka. Kas on midagi ette heita? Kohus võib määrata osalise ärikeelu. Lisaks tuleb arvestada- ka muud keelud, kes on p võlgnik, kellena ei tohi tegutseda. Nt p haldur, ka mitmed muud seadused (advokatuuri liige, kohtunik, prokurör). Aga see pole ärikeeld. Need on muud keelud. Nendel tuleb vahet teha! Ärikeeld- p menetluse ajaks, erandjuhtudel 3 aasta jooksul pärast p men lõppemist (kuni 3 aastat). Kui võlgnik on mõistetud jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi pankroti-
1864 ´´Rahukohtu nuhtlusseadustik`` - Eestis kehtima hakkas 1889. 1903 uus ``Nuhtlusseaduslik`` Venemaal. Nimetatud seadused vahetasid välja kõik eelnevad seadused kehtisid kuni 1935 aastani. 13 21.Veneaegse Eesti avalikõigus 19. saj algul hakkas Veneõigus mõjutama Eestit. 1845 aastal jõustus Vene I kriminaalseadustik Kriminaal- ja paranduslik karistuslik seadustik e. Nuhtlusseadustik. Seadustik oli loodud Venemaal aga kehtis ka Eestis. Kehtis Eestis juba ka I vabariigi ajal. Seadustikku täiendati aastatel 1857, 1866,1885(lõplik). Nuhtlusseadustik kehtis mõnda aega ka Eestis. Kuna ta ei vastanud kaasaegsetele koodeksitele, leiti, et on vaja seda parandada ja reformida. Reformitigi. Lõplikult kinnitati 1903 aastal. Venemaal tuli uus Nuhtlusseadustik. Korraga kehtisid nii uus, kui ka vana. Uus Nuhtlusseadustik oli aluseks Eesti I
ületaks võimaliku süüditunnistamisega kaasneva konfiskeerimise või selle asendamise objektiks oleva vara väärtust. Selleks tuleb menetlejatel 1) selgitada ühelt poolt selle vara väärtus, mis võidakse isikult tema süüdimõistmise korral konfiskeerida või mille ulatuses võidakse temalt konfiskeerimise asendamiseks raha välja mõista, ja 2) arestitava vara väärtus. - Vara arestimine: Kas arestimiseks oli ÕIGUSLIK alus? Tagada tsiviilhagi, Karistuslik sisu, Konfiskeerimine KrMS 142 lg 1 Arestime siis, kui võime sellele pöörata nõue. Kui nüuet pöörata ei ole võimalik, siis arestida ei saa. Kas F on üldse menetlusosaline? 3.isik Osa sellest varast võib olla tõesti ühisvara. Kui on leping, siis võib olla lahusvara. Kui ostetakse ühiselt korteri, siis tegemist on ka lahusvaraga abikaasad on kaasomanikud. Ei pea koormama teist isikut. KrMS § 142. Vara arestimine
annaabi.ee 
