peab tegema ja mida talt oodatakse. Seevastu võimutus kaldub tõelise eestvedamise asemel arendama ülemuslikkust. See on nuhtlus suurtele ettevõttele ja asutustele, kus on mitu juhtimistasandit ja palju allüksusi. Võimutus on tegur, mis sageli põhjustb ebajärjekindla ja -tõhusa tegutsemise ning määrustemeelse ja kitsarinnalise juhtimisstiili. End võimuta ja nõrkade tunduvad juhid kasutavad enam karistavaid mõjuviise, aga ka ülbitsevat suhtumist. Võimutus tuleneb inimese võimetusest, millest võib üle saada inimese koolitamise või asendamisega. Võim, vormid, allikad 8 Organisatsioonis võib võimutus tuleneda ka seisundist, millesse inimene on asetatud. Kui tal ei ole teistele midagi anda ega teistelt midagi saada, on näilikule võimutäiusele vaatamata tagajärjeks mitteküllaldane mõju või hoopski selle puudumine
Lõpuks võttis jumal ühe Aadama küljeluudest ning ehitas selle naiseks.Ta hoiatas ka naist, et selle vilja söömine toob kaasa surma. Naine lasi maol end keelitada ja proovis keelatud vilja. Et Aadam oli kindla sõnaga öelnud, et mees hoiab oma naise poole ja et nad peavad üks liha olema, andis naine viljaliha proovida ka oma mehele. Aga keelatud vilja maitsmine oli andnud Aadamale ja tema naisele hea ja kurja tundmise võime. Seepärast ei jäänudki Jumalal muud üle, kui jagada uusi, karistavaid käske. Jumal ajas Aadama ja naise oma karmi käsuga Eedeni aiast välja, sest tal oli hirm, et ehk söövad nad ka elupuu vilja, mis neile igavese elu annab . Seepärast pani Jumal Eedeni rohuaeda tulemõõga ja elupuud keerubid valvama. Legendi järgi tekkis naise pisaratest liilia, kui ta Aadamaga Eedenist välja aeti. Oma naisele pani nime Aadam: Eeva . Nimi tähendab “elu”. Nii said kokku “maa” ja “elu” Kain ja Aabeli lugu
(näiteks ülimalt moodsa lõikega koolikleiti kanda, muuta selle värvi natuke heledamaks või tumedamaks, kanda kampsunit või tüdrukud pikki pükse (mis 1970. aastate keskpaigani oli keelatud). Sellest sündis harilikult üksnes pahandusi, sest pedagoogide hulgas leidus alati seadusetähte täpselt järgivaid isikuid, kellele teistsugune värv või vorm häirivalt mõjus, kes kippusid põlvikute või seelikute pikkust mõõtma ja muid korrastavaid või karistavaid riitusi läbi viima. Veel 1970. aastatel lubasid ehteid kanda vähesed õpetajad. Meikimine, juuste värvimine, küünte lakkimine jm oli keelatud, ainult juuste lokkimine hakkas paiguti juba lubatuks muutuma. Kuid sellegi eest võidi halval juhul viia vägisi kraani alla pesema. Suveti kasvatasid noormehed habet ja juukseid ning tüdrukud harrastasid koolis lubamatut ehtimist. Vaeste õpetajate kiuste keeras noortemood 1960. ja 1970. aastatel aina pikajuukselisemaks ja nii olid
elektrilöökidega ning tekitades sel viisil muutuva ulatusega ebakõlasid nende närvisüsteemi sisesides. Kui seejärel anti katsealustele võimalus selle eest kätte maksta, olid nad palju agressiivsemad (s.t need, kes olid saanud mitmesuguse tugevusega elektrilööke), võrreldes kontrollisikutega, keda katsetati pärast nende südametöö ja vererõhu taastumist normaaltasemeni. (Pole vajadust märkida, et karistavaid lööke anti ka tegelikult). Sarnane toime leiti olevat samuti seksuaalse erutuse puhul pärast erootiliste filmide vaatamist, ka siin toimus erutatuse suurenemine, nagu eelnenud kehalise pingutuse puhulgi (Zillman, Katcher ja Milavsky, 1972; Cantor, Zillman ja Bryant,1975). Valmis selgitus selle kohta tuleneb Schachteri teoreetilisest seisukohast, et mõningal määral säilivad kehaliste järelnähtude
on väiksem, arest on piiratud teatud päevade arvuga). Tsiviilõigusrikkumine on omapärane ses mõttes, et selle eest nähakse ette üksnes varaline vastutus ja kohaldatakse seda kas lepingu tingimuste rikkumise eest või teisele isikule kahju tekitamise eest. Distsiplinaarrikkumine..???? Sõltuvalt viisist, kuidas juriidilise vastutuse vahendid peavad tagama õiguskorra kaitse, eristatakse: karistavaid mõjutusvahendeid karistusõiguslikud süüteod ja nende eest kohaldatavad sunnivahendid, aga samuti ka haldusõiguslikud sunnivahendid ja distsiplinaarsunnivahendid. Tsiviilõiguslike sunnivahendite puhul tuleb märkida, et nad võivad olla teatud juhul karistavad, nt leppetrahv. Enamuses osas on nad aga õigust taastavad vahendid. Kõigi karistavate sanktsioonide põhieesmärgiks on avaldada riiklikku
Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. Kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik. Kriminaalkaristust võib kohaldada ainult kohus, kohtulikult kohaldatakse ka teatavaid haldus- ja tsiviilõiguslikke sanktsioone. Haldusorganite poolt rakendatav vastutus on vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid (politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist võib eristada karistavaid ja õigusttaastavaid mõjutusvahendeid. Karistavad on kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid (sanktsioonid), dislsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid (näiteks leppetrahv). Karistavate sanktsioonide põhieesmärk nn avaldada riiklikku hukkamõistu õigusrikkujale tema taunitava õigusvastase käitumise pärast, samuti mõjutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma sellisest käitumisest. Õigusttaastavad on üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid
tema käitumise riiklikus hukkamõistmises ning temale iskliku, organisatsioonilise või varalise iseloomuga kitsenduste tekitamises. Õigusharude järgi võib juriidilist vastutust liigitada kriminaalvastutuseks, haldusvastutuseks, tsiviilõiguslikuks (ka varaliseks) vastutuseks ning distsiplinaarvastutuseks. Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi saab eristada kohtulikku vastutust ning haldusvastutust. Kaitsekorra tagamise viisist tulenevalt saab eristada karistavaid mõjutusvahendeid (kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid ning distsiplinaar- ja mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid) ja õigusttaastavaid mõjutusvahendeid (üldjuhul õigusrikkumisele eelnenud olukorda ennistavad tsiviilõiguslikud sanktsioonid). 32 Õigusrikkumine+ja+juriidiline+vastutus+(2)+ Subjekt+ ObjekJivne+ ÕIGUSD SubjekJivne+
talle ülesandeks tehtud teoga ja juriidilised või moraalsed tagajärjed selle teo sooritamise või mittesooritamise korral. See eeldab isiku subjektiivset suhtumist tema käitumisse. Vastutuse üks alaliik on juriidiline vastutus. Positiivne vastutus subjekti lülitamine sotsiaalsete suhete süsteemi, mis nõuab aktiivsust ühiskonnale kasulike tegude tegemist. Juriidiliseks sisuks on kohustus. Negatiivne vastutus normi nõude rikkumise korral. Võidakse rakendada karistavaid või õigusttaastavaid sanktsioone. Kui valitud käitumisvariant vastab ühiskonna huvidele, leiab aset positiivne vastutus oma tegude eest. Kui käitumine ei vasta ühiskondlikele huvidele, järgneb negatiivne vastutus. Õigusvastase käitumise vastutus retrospektiivne vastutus riigipoolne negatiivne hinnang isiku teole. - õigusrikkuja teo tunnistamine õigustühiseks - rikutud õiguste taastamine - õiguserikkumisega seotud õigussuhte muutmine
Juriidilist vastutust kohaldava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. Kohtulik vastutus on juriidiline vastutus, mida kohaldab kohus või kohtunik. Kriminaalkaristust võib kohaldada ainult kohus, kohtulikult kohaldatakse ka teatavaid haldus- ja tsiviilõiguslikke sanktsioone. Haldusorganite poolt rakendatav vastutus on vastutus, mida rakendavad selleks pädevad haldusorganid (politsei, toll, inspektsioonid jms). Sõltuvalt õiguskorra kaitse tagamise viisist võib eristada karistavaid ja õigusttaastavaid mõjutusvahendeid. Karistavad on kriminaal- ja haldusõiguslikud sunnivahendid (sanktsioonid), dislsiplinaar- ning mõned tsiviilõiguslikud sanktsioonid (näiteks leppetrahv). Karistavate sanktsioonide põhieesmärk nn avaldada riiklikku hukkamõistu õigusrikkujale tema taunitava õigusvastase käitumise pärast, samuti mõjutada teda ja muid isikuid edaspidi hoiduma sellisest käitumisest. Õigusttaastavad on üldjuhul tsiviilõiguslikud sanktsioonid
2. Õigusharude järgi Kriminaalvastutus - kõige karmim vastutus. Normid kõige suurema kasvatusliku mõjuga. Haldusvastutus - veidi leebem kriminaalõigusest. Tsiviilõiguslik e. varaline vastutus - rakendatakse varalistes suhetes (lepingu rikkumine, kahju tekitamine). Distsiplinaarvastutus - kasutatakse töödistsipliini rikkumise eest. Sõltuvalt viisist, kuidas juriidilise vastutuse vahendit tagavad õiguskorra kaitsjad võib eristada karistavaid ja õigust taastavaid mõjutusvahendit. Karistavad on kriminaalõiguse vahendid (sanktsioonid). Ka paljud haldusõiguslikud ja tsiviilõiguslikud. Õigust taastavad on reeglina tsiviilõiguslikud sanktsioonid. Nende eesmärk on ennistada olukord, mis eelnes õigusrikkumisele. Igal sanktsioonil on alati juures karistav aspekt - s.o. tema karistus taunitava käitumise pärast. Karistus peab mõjuma nii, et isik edaspidi ei paneks toime õigusrikkumist. Juriidilisel vastutusel on