Kollasel väljas olevad relvad ja lipud sümboliseerivad iseseisvusvõitlust, sinisel väljal kappav valge hobune on vabaduse võrdkuju. Vapikilbi kohal on küllusesarved, kilpi ääristavad palmi-ja õlipuuoks. Lindil on riigi nimi. Hümn(aastast 1881) "Gloria al Bravo Pueblo". Rahvuspuu on tekooma, rahvuslind on turpiallane. RAHVASTIK: Enne hisplaanlaste tulekut elas Venezuelas ½ mln, indiaanlast, kes kuulusid peamiselt 3 keelerühma: Andides olid tsibtsad, kesk-ja idarannikul kariibid ning lääne-Venezuelas aravakid. Rahvastikust moodustavad 67% mestiitsid, 21%eurooplaste järeltulijad ning 10 % neegrid ja mulatid. Põlisrahvaid on umbes 2%. Peale hispaania keele kõneldakse rohkem kui 30 indiaani keelt. 95% rahvastikust tunnistab katolikku usku, 2% on protestandid. Haridusele kulutatakse 5,2 % SKT'st. kirjaoskajaid on 53 % täiskasvanuist(2003). LOODUS: Venezuela pinnamoes eristub 3 peamist vööndit: põhjaosas Andide kirdeahelikud,
· 5.detsembril lahkus Kolumbus Kuubalt ja suundus suurele saarele, mida indiaanlased kutsusid Bohioks, praegu on see Haiti. · Halva ilma ja pärismaalastest reisijate tõttu viibis Hispaaniasse teeleasumine kuni 4.jaanuarini. · Samana lahes kohtus maale läinud meeskond viiekümnest vibude ja nooltega relvastatud pärismaalasest koosneva jõuguga. Pärismaalastest informeerijad ütlesid, et need vaenulikud indiaanlased on inimsööjatest kariibid. · 12.veebruaril puhkes 15.sajandi üks kohutavamaid torme, mis kestis 7 päeva. 14.veebruariks olid hirmsad tuuled ja mäekõrgused tormilained kaks laeva teineteisest lahutanud. Olukord muutus nii hulluks, et Kolumbus ja ta meeskond tõmbasid liisku, kes lähevad Santa Maria de Guadelope tänupalverännakule, kui Jumal nad tormiraevust päästab. Kartes, et Nina upub ning tema avastus jääb teadmata, kirjutas
5% 621.8% 2 Euroopa 813,319,511 475,069,448 58.4% 352.0% Lähis-Ida 212,336,924 63,240,946 29.8% 1,825% Põhja Ameerika 355,124,450 266,224,500 77.4% 146.3% Ladina Ameerika, 592,556,972 204,689,836 34.5% 1,032.8% Kariibid Austraalia, 34,700,201 21,263,990 61.3% 179.0% Okeaania Maailmas 6,845,609,96 1,966,514,816 28.7% 444.8% kokku 0 Põhjus, miks Põhja-Ameerika tabeli tipus on tuleb ilmselt, selle maaosa majanduslikust olukorrast ja infrastruktuurist. Võrreldes Põhja-Ameerikat Aasiaga, mis tõesti kaldub
Lisagem, et teada olevalt ei ole ühelgi loomal loomulikku kalduvust inimest rünnata, välja arvatud juhul, kui ta ennast kaitseb või kui ta on äärmiselt näljane, ning ükski loom ei ilmuta inimeste suhtes seda ägedat antipaatiat, mis muudel juhtudel näib tõendavat, et loodus on määranud ühe liigi teise jahisaagiks. Kahtlemata just neil põhjustel on neegrid ja metslased nii harva hädas metsikute loomadega, keda nad võivad metsas kohata. Näiteks elavad ka Venetsueela kariibid ses suhtes täiesti turvaliselt ja vähimategi ebamugavusteta. Francisco Corr´eal 13 ütleb, et kuigi kariibid on peaaegu alasti, käivad nad kogu aeg julgesti metsas ringi, relvadeks ainult vibu ja nooled; ometi pole kunagi kuuldud, et loomad oleksid kellegi neist nahka pannud. Teised, kardetavamad vaenlased, mille eest inimene end eelmainitud viisil kaitsta ei saa, on sellised loomulikud nõrkused nagu lapsepõlv, raugaiga ja mitmesugused haigused -- kurvad märgid meie jõuetusest
Põllumajandustootja teenis 1p tootelt, mis turul maksis 3£ Seattles mässati vabakaubanduse vastu Holland ja Inglismaa 16.-19.sajandi kaubandusvõitlus Vürtsimonopol o Veneetsia ja Genova Hollandi leiutised: o Alaline kapital aktsia o Riskide jaotamine investeerid natuke erinevatesse o Futuurid ,,vana" globaliseerumise ulatus Tootmisfaktorite liikumine Tööjõud : o Orjad Kariibid vs USA o Valge migratsioon Kapital o Osakaal SKTst Kommunikatsioon Atlandi vs India ja Vaikne Globaliseerumine Ajalooline perspektiiv Ulatus o Mõned sektorid on globaliseerunumad o Kiirus, maht, riikide hulk o Muud faktorid tööjõud o Hinnad -Big Mac indeks kuidas hindasid võrrelda Big Mac indeks Ostujõu pariteedi jälgimise võimalus Vesi üsas on 1 dollar, eus 2eur seega 1$=2eur
Enamik arste elab Port-au-Prince'is. Maal tuleb üks arst 30 000 elaniku kohta. 19 Haridus Kirjaoskuse tase on 39%. Maal on üks õpetaja 550 kooliealise lapse kohta. Ainult 5% kooliminejatest saab täieliku alghariduse. 20 Ajalugu Kolumbuse-eelsest ajast on vähe teada. Piirkonnas elasid siboneed, tainod, Quisqueyad ja kariibid. Avastamine ja koloniaalvõim 5. detsembril 1492 avastas Christoph Kolumbus Aytí saare, millele ta andis nimeks La Española. Kuigi Bahamale jõudis Kolumbus varem, oli Haiti saar esimene koht Ameerikas, kus hispaanlased kanda kinnitasid. Hispaanlased kasutasid Haiti saart (ka Hispaniola, Quisqueya, Bohio) 16. sajandi algul baasina eurooplaste ülevõimu kehtestamiseks Uue maailma üle. Indiaanlaste väljasuremine
Eesti on seadnud endale eesmärgiks saada koht. Ükski endistest NSVLi bloki riikidest pole saanud kohta Julgeolekunõukogus. o Aafrika (53 riiki), 3 Julgeolekunõukogu kohta. Uganda, Gabon ja Nigeeria. o Aasia (53 riiki), 2 Julgeolekunõukogu kohta. Jaapan ja Liibanon. o Aafrika või Aasia riikidest üks peab olema Araabiamaa. o Ladina-Ameerika ja Kariibid (33 riiki), saavad 2 riiki. Praegu Brasiilia ja Mehhiko. Kiribati ei kuulu kuhugi. Neil pole isegi esindust ÜRO juures. Need riigid valitakse Peaassamblee poolt, nõutav on 2/3+1 häältest. Hääletavad kõik. Rekord oli 1958. aastal, mil toonases Ida-Euroopa grupis oli ka Türgi. Konkureerisid Poola ja Türgi. Poola valiti ära alles 52. hääletamisvoorus. See on rekord.
Kk kirjanduses orjust hukka ei mõisteta, mida näitab Ameerikasse orjade viimine. Debatte tekitas kristlastes orjade kasutamine. Samas kiriklitel institutsioonidel olid väga tihti endal orje. Nt Toursi Püha Martin oli 20 000 orja. Leges barbarorum ( 6-8 saj). Isandal on õigus oma orje tappa ja peksta. Samas on seal orjade karistamisest pikad paragrahvid. Fuley pakub seletuse et tuleb eristada orjanduslikke üh ja üh koos orjadega. Orj üh vana- kreeka/rooma, USA lõunaosa , Kariibid. Ülejäänud, kus me leiame orje on üh koos orjadega. Tegemist oli marksistiga. 16 saj hakatakse juristide poolt rääkima et pr on kaubanduspealinn, ja vaba linn , siis siin ei ole orje. Kõik orjad kes siia maale astuvad on vabad. 1738a tõesti anti otseselt välja seadus, is tõendab vabanduse printsiipi. Kui isand tuleb orjaga pr a unustab ta registreerida, siis nad võetakse omanikult ära ja saadetakse kolooniatesse tagasi KUID nad ei saa vabaks. Pariisis ei saadetud neid kolooniateks
annaabi.ee 
