orelivilesid BASALT TEKIB OOKEANILISE MAGMA TARDUMISEL KÖISLAAVA PIMSS KERGE ÕHULINE VULKAANILINE KIVIM PIMSS TUFF TUFF LOODUSES OBSIDIAAN ehk VULKAANILINE KLAAS LUMIOBSIDIAAN MOONDEKIVIMID KVARTSIIT GRAFIIT MARMOR MARMOR MARMOR MARMORIST TREPP GNEISS VEEL ÜKS GNEISS SETTEKIVIMID FOSFORIIT TUMEDAD KÄSIJALGSETE FOSFORIRIKKAD KARBIPOOLMED LIIVAKIVIS PÕLEVKIVI - Kuivalt suhteliselt kerge helepruun settekivim. Kihipindadel on märgatavad kivististe valged fragmendid. Eestis saadakse põlevkivi põletamisel elektrit ja soojust LUBJAKIVI LUBJAKIVI LUBJAKIVI LUBJAKIVI TRiLOBIIDI FOSSIIL FOSSIIL LUBJAKIVIS FOSSIIL LUBJAKIVIS LIIVAKIVI LIIVAKIVI LIIVAKIVI LIIVAKIVI KRIIT
kuningas Karl IX ametisse erilise pärliinspektori. Tema ülesanne oli pärlipüüki juhtida ning selle tegevuse üle valvata. Ka hiljem Vene keisrite valitsemise ajal oli pärlipüük kontrolli all. 1746. aastal kinkisid Liivimaa aadlikud keisrinna Jelizaveta Petrovnale hanemunasuuruse pärli, mis oli pärit Pärlijõest. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenesid ebapärlivarud pidevalt. Pärlipüügi käigus saab väga palju karpe asjatult otsa. Et pärl kätte saada, tuleb karbipoolmed lahti kangutada. Nii saab karbielanik vigastada ja hukkub. Seejuures on enamik karpidest ju ilma pärlita. Tänapäeval on kõigele muule halvale lisandunud veel reostus. Ebapärlikarp suudab elada vaid puhtas vees. Pärlid ise üle saja aasta vastu ei pea. Nad lihtsalt tuhmuvad ja hakkavad tasapisi lagunema. Ebapärlikarpide kudemisaeg on juulis - augustis. Peale munemist kinnituvad munad emaslooma liistaklõpustele, kus nad arenevad väikesteks vastseteks. Neid nimetatakse pihtvastseteks
Räägitakse, et kui kaheksajalg magab, siis tema kuus haaret on liikumatud, aga kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad magaja kohal ringe. Need haarmed on nagu valvurid: nad peavad õigel ajal oma magavat peremeest ligineva hädaohu eest hoiatama. Muide, kaheksajalg valib endale harilikult "magamistoaks" varjatud koha, peidiku. Pisike kaheksajalg poeb just nagu hälli mõnesse tühjaks jäänud suurde merekarpi. Poeb sisse ja tõmbab haarmete abil karbipoolmed koomale, tõmbab enda järel "karbikaane" kinni. Vana kaheksajalg ööbib sageli mõnes augus, mille peale ta kuhjab kive, tirides neid haarmete abil juurde. Suurel kaheksajalal on iga haarme küljes kolmsada iminappa ja iga iminapp on võimeline mitmekilost raskust kinni hoidma. Mõni kaheksajalg kuhjab endale kividest terve maja kokku, mõni varjab ennast kaljudevahelistes lõhedes. Hädaohu puhul paiskab kaheksajalg välja tinditaolist vedelikku. See tindipilv jääb
kuni 1 m. Tema kehal puudub kaitsekilp kooriku või karbi näol. Ta on tugev ja osav ning lisaks sellele veel ettevaatlik ja kaval. Arvatakse, et kui kaheksajalg magab, siis tema kuus haaret on liikumatud, aga kaks, kõverad nagu küsimärgid, teevad magaja kohal ringe. Kaheksajalg valib endale harilikult magamisasemeks varjatud koha. Väike kaheksajalg poeb näiteks mõnda tühjaks jäänud suurde merekarpi, tõmbab haarmete abil karbipoolmed koomale ning "karbikaane" kinni. Vana kaheksajalg ööbib sageli mõnes augus, mille peale ta kuhjab kive, tirides neid haarmete abil juurde. Suurel kaheksajalal on iga haarme küljes kolmsada iminappa ja iga iminapp on võimeline mitmekilost raskust kinni hoidma. Mõni kaheksajalg kuhjab endale kividest terve maja kokku, mõni varjab ennast kaljudevahelistes lõhedes. Kaheksajala liha on sitkevõitu ja seda on vaja eriliselt töödelda (taguda), et liha muutuks muredamaks
Eriti hävitavalt mõjus karpidele 2002. aasta põuane ja kuum suvi, mil levila veetemperatuur tõusis üle kriitilise piiri. 2.2 Ohud hariliku ebapärlikarbi jaoks Kuni 20.sajandi keskpaigani oli peamine kahjustav ohutegur ebapärlikarpide jaoks nende püük eesmärgiga leida karbi sees pärl. Kuna pärlisarnast moodustist leidub vaid 0,03% karpidest, siis kaasnes nende püügiga suuremahuline hävitustöö, sest veendumiseks kas püütud karp sisaldab pärlit või ei, tuleb karbipoolmed jõuga avada, mille tulemusel karp hukkub. On teada, et ühe korraliku pärli leidmiseks peab keskmiselt avama üle 3000 karbi. Teistel andmetel leidub kvaliteetne pärl vaid ühes karbis 10 000-st, seega võib öelda, et Eesti asurkonnas leidub vaid 3-4 pärli. Inimtegevuse tulemusena on 20.sajandil välja kujunenud ka teine ohutegur hariliku ebapärlikarbi jaoks melioratsioon ehk maaparandus. Jõgesid, nendesse suubuvaid ojasid-
aastal seadis tollane Rootsi kuningas Karl IX ametisse pärliinspektori, kelle ülesanne oli pärlipüüki juhtida ning selle tegevuse üle valvata. Ka hiljem Vene keisrite valitsemise ajal oli pärlipüük kontrolli all. 1746. aastal kinkisid Liivimaa aadlikud keisrinna Jelizaveta Petrovnale hanemunasuuruse pärli, mis oli pärit Pärlijõest. Vaatamata pidevale järelvalvele, vähenesid ebapärlivarud pidevalt, sest pärli kättesaamiseks, tuleb karbipoolmed lahti kangutada, misjärel loom sureb. 6 Eestis on andmeid ebapärlikarbi ajaloolise leviku kohta kahes piirkonnas: Koiva ja Pudisoo jõgikonnas. Gustav Vilbaste on tsiteerinud Fr . Chr. Jetze artiklit: "Eesti- ja Liivimaal on üldse 45 oja ja seisvat järve, millest pärleid püütakse; Liivimaal siiski rohkem kui Eestimaal." Samast selgub, et tuntumad pärlipüügi jõed olid Pudisu (Pudisoo) jõgi Põhja-Eestis ja Hupeli teadete järgi Mustjõgi Valga kreisis. Veel 20
Valmikutel tiivad puuduvad, esinevad mõnede liikide vastsetel. 170. Meritähtede keha jaguneb: tsentraalkettaks ja kiirteks 171. Miks paigutatakse okasnahksed bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, kui nad on tegelikult radiaalsümmeetrilised? Kuuluvad bilateraalsümmeetriliste loomade hulka, sest olemas selgmine ja kõhtmine pool, vastne bilateraalsümmeetriline 172. Kuidas meritäht karpi sööb? meritäht liibub karbile jalakeste iminappadega, kangutab karbipoolmed lahti, sopistab välja mao ümbritseb sellega karbi pehme keha ja seedib seedib kehaväliselt 173. Mille poolest erinevad madutähed meritähtedest? · keha kaetud soomusjate plaadikestega · kehas selgesti eristuv tsentraalketas, millest lähtuvad peenikesed, sageli harunenud kiired · ambulakraalsüsteem nõrgalt arenenud: jalakestel puuduvad iminapad ja ampullid, liikumiseks kasutab kiiri · liikumisel tsentraalketas substraadist tunduvalt kõrgemal
LEVIK: meres, magevees LIIKIDE ARV: 4300 PALJUNEMINE: suguline, suguta (pungumine) EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud - sool U-kujuline - toituvad filtreerides - ringe- ja hingamiselundid puuduvad ANATOOMIA JOONIS: 19 PILT: NÄIDE: limane tutlane PH käsijalgsed brachiopoda LEVIK: mereloomad LIIKIDE ARV: 335 PALJUNEMINE: suguline ja sugutu EHITUSE ERIPÄRAD: - pediikel, millega kinnitub pinnasele - karbipoolmed - kojapoolmeid katab seest mantel - lofofooriga filteerib veest toiduosakesi ERINEVUSED CL BIVALVIA vs PH BRACHIOPODA: Tunnus CL BIVALVIA PH BRACHIOPODA 20 ANATOOMIA JOONIS: PILT: PH pärgussid phoronida LEVIK: mere põhjasetetes LIIKIDE ARV: 20 PALJUNEMINE: suguline ja sugutu EHITUSE ERIPÄRAD: - ussikujulise bilateraalsümmeetrilised loomad - tavaliselt u 20cm
Lisaks võib ökoloogiliste suhetes muutusi toimuda ka evolutsioonilises ajaskaalas. Ökoloogiline regulatsioon kooslustes Spetsialiseerumine ökoloogilistes suhetes toob kaasa koevolutsioonilisi muutusi ja kohastumusi. Vahel nimetatakse evolutsiooniliseks võidujooksuks et teise osapoolega sammu pidada, peavad mõlemad osapooled pidevalt arenema Nt on Tanganyika järves Aafrikas elavatel molluskitel karbipoolmed kujunenud märgatavalt paksemateks kui enamikel magevee molluskitel ja sellele vastavalt on neist toituvate krabide sõrad märgatavalt tugevamad Mass-seemendamine bambus, tamm ja mitmed okaspuud produtseerivad kohastumusena seemnetoiduliste loomade vastu teatud hulga aastate tagant massiliselt seemneid (seemnetest toituvad paljud loomad, taimed kohastunud, kuna siis, kui mida ebaühtlasem on toidukättesaadavus, seda
kokkukasvanud või kinnituvad büssuse niitide abil. Jalg enamasti redutseerunud. Merekarbid. Esindajad: söödav rannakarp Mytilus edulis. Selts: Pteriida Sellesse seltsi kuuluvad võrdlemisi erineva välimusega loomad. Karbihambad on neil enamasti hästi arenenud, kojapoolmed kumerad. Mõned rühmad asetsevad merepõhjal kupuga allapoole ja neil esineb sümbioos üherakuliste vetikatega. Esindajad: söödav südakarp Cerastoderma glaucum (Cardium edule). Selts: Jõekarbilised Unioniida Karbipoolmed ovaalse kujuga. Karbihambad enamasti esinevad. Paiknevad setetes kupp ülespoole. Lõpused laiad liistakukujulised. Esindajad: ebapärlikarp Margaritana margaritifera, jõekarp g. Unio, järvekarp g. Anodonta, tavaline rändkarp Dreissena polymorpha. Selts. Uurikkarbilised Myida Sarnanevad eelmistele, kuid on ümarama karbiga. Elavad sügavamal setetes ning neil pikemad sifoonid. Esindajad: liiva uurikkarp Mya arenaria, balti lamekarp Macoma baltica,keraskarp g. Sphaerium, herneskarp g
annaabi.ee 
