10. Päev 84+ Noor konn. Viljastumisest : Sigimiseks siirduvad ka maismaal elavad liigid veekogusse. Sarnaselt kaladega on ka enamikul konnadel kehaväline viljastumine - see toimub kudemisperioodil veekeskkonnas. Kahepaiksetel on valdavalt moondeline areng. Nii koorub konna viljastatud munarakust vastne e. kulles. Alguses lõpustega hingav kulles toitub peamiselt taimedest. Mõne kuu jooksul areneb ta järk-järgult täiskasvanud liigikaaslase sarnaseks. Kapsaliblika areng viljastumisest surmani: SELTS: LIBLIKALISED (LEPIDOPTERA). Suur-kapsaliblikas (Pieris brassicae) Väike-kapsaliblikas (P. rapae) Folkloor
5. Miks on liblikaid puhkeolekus raske märgata? 6. Mille poolest erinevad liblika ja mardika tiivad ? 7. Leia sobivad sõnapaarid ja moodusta nendega bioloogiliselt õiged laused. Leedik ööliblikas koiliblikas jahuuss kapsaliblikas kahjustatud villane riie kasekirilane kapsauss 1._______________ 2.____________ 3.__________ 4._______________- 9. Koosta kaks toiduahelat, millest esimeses on üheks lüliks kapsaliblika valmik, teises aga kapsaliblika vastne. ________________->____________->______________->_____________ ________________->____________->______________->_____________
suurkapsaliblikas Pieris brassicae · eestiiva tipul suur must laik, mille serv ulatub tiiva välisserva keskkohani · eestiiva pikkus üle 27 mm Suur kapsaliblikas ehk Pieris brassucae Tema alustab lendamist juba maikuust. Kapsaliblikas on valgete tiibadega, mille eestiibade tipud on mustad (emasel kaks laiku) ja alakülg on tiibadel kollakas. Suvel kasvab üles kaks pesakonda. Röövikud kahvaturohelist värvi. Nad on kapsa tuntuimad vaenlased. Peale suure kapsaliblika leidub meil ka väikest kapsaliblikat. Kapsaliblikatega on sarnased naeriliblikad. Teda võib leida tihti niitudel, aedades ja põldudel. · Klass: Putukad (Insecta) · Alamklass: Välislõugsed (Ectognatha) · Selts: Liblikalised (Lepidoptera) Põualibliklaste sugukonda kuulub rohkem kui 1 000 liiki, neid on leitud kõigist maailmajagudest. Eestist on teada 11 liiki. Siia kuuluvad mitmed tavalised
· Temas leidub kaltsiumi, magneesiumi ja eelkõige kaaliumi on heaks kompostimaterjaliks · Soolikarohi peletab eemale kahjureid, takistab nende munemist ja toitumist · Soolikarohi peletab kapsa-tuhktäid, õunamähkurit · Kui majja riputada soolikarohukimbud, siis ei meeldi see kärbestele, sipelgatele ja hiirtele · Soolikarohu leotisega pritsitud kartulipealsed ei meeldi kartulimardikatele, · Leotisega töödeldud kapsad ei maitse väike kapsaliblika ja kapsakoi röövikutele Tomat · Tomatileheleotis võib aidata kapsaliblikate puhul. · Retsept: 2 peotäit hakitud tomatilehti 2 liitrit kuuma vett Lasta sel segul kaks tundi seista, ära kurnata ja kapsaid selle leotisega pritsida Biodünaamiline aed Ühe peenra külvikord · 1. aastal kaunviljad nt. oad ja herned. Nad aitavad mulda rikastada toitainetega · 2
muneb kasvuhoonekarilase vastsesse. Enkarsia areng leiab aset kasvuhoonekarilase vastses, mille tagajärjel viimane sureb. Afiidius (Aphidius colemani) on lehetäide siseparasiit. Areneb munast kuninukkumiseni elusa lehetäi sees. Kahjustuse tagajärjel lehetäi sureb. Munakireslased – vastsed elavad putukate munades. Tõrjutava kahjustaja – nt. õunamähkuri, hernemähkuri munemise ajal lastakse munakireslase valmikud laboratooriumist välja. Juuluklased - kapsaliblika juulukas (Cotesia glomerata) – vastsed elavad kapsaliblika vastsetes – nukud kogumikena hukkunud vastse läheduses. http://www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/748/Teema.3_taimekaitse.zip/Teema.3_taimekaitse/10.Loosuss%E4bralik_t%E4rje.pd f 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted Mehaanilise tõrje all mõeldakse põhiliselt mullaharimisvõtteid mis on suunatud umbrohtude hävitamisele. Siia kuuluvad ka kõplamine, rohimine, läbi lõikamine (tõlkjad,
Trahheesüsteem avaneb kehapinnale kümne hingeava (stigma) kaudu kehapinnale. Stigmad on õhukindlalt suletavad vastava kaane abil. Eriti oluline on stigmade tihe sulgumine nukustaadiumis, kuna see aitab vett kokku hoida. Hingamise mehhanism erineb põhimõtteliselt selgroogsete omast. Nimelt hingavad putukad tsükliliselt -- on faas, mille käigus imetakse keskkonnast hapnikurikast õhku, ja faas, mille käigus eritatakse süsinikdioksiidi. Näiteks kapsaliblika nukk eritab suure koguse CO2 korra umbes 12 - 16 tunni tagant. Ka võivad hingamises esineda külaltki pikad pausid. Mõned uurijad eristavad kuni üheksat hingamisrütmide tüüpi, kusjuures kõige levinum on arütmia ehk igasuguse rütmi puudumine. Praeguseks ajaks on enamus putukate hingamist uurivaid teadlasi jõudnud kokkuleppele, et putukate hingamine ei toimu diffusioonist lähtudes (passiivne gaasi liikumine trahheesid mööda)
Närilised võivad süüa peaaegu kõiki kultuurtaimi (hiirlased - juttselg- ja pisihiir eelistavad teri, hamsterlased - uruhiired ja mügri lepivad mahlakamate taimede osadega - risoomid, juured, koor ja lehed). Putukad ja taimehaigused on aga sageli teatava toiduspetsiifikaga - sageli söövad nad ühe või mõne süstemaatilise rühma - kas seltsi, sugukonna, perekonna või alamperekonna taimi, harva esineb liigispetsiifilisi kahjulikke liike. Nii toituvad kapsaliblika röövikud enamusel ristõielistel, tungaltera esineb enamusel kõrrelistel, tubakamosaiigi viirus paljudel maavitsalistel. Kartulimardikas seevastu kahjustab vaid kartulipõlde ega puutu teisi maavitsa liike, karusmarja-jahukaste osasid karusmarja liike (ja neist pärinevaid sorte) ja samasse perekonda kuuluvat musta sõstart. Sageli toimub kahjuritel tsükliline peremehe vahetumine. Nii elab kõrrerooste ka kukerpuul, sõstra kublatäi aga suvel rohttaimedel. Harva võib
46. Miks peab raske trauma korral kiirabi saabuma 5 minuti jooksul? Sest kui ajurakud on ilma hapnikuta olnud kauem kui 5 minutit, siis need enam ei taastu. 47. Kas agoonias inimesel on süda seiskunud? Ei, aeglustub.? 48. Orangutangi ontogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb surmaga. 49. Maisi embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb eo moodustumisega?- ga seemnes. 50. Maisi postembrüogenees algab seemne idanemisega ja lõpeb vananemise-ga (taim ei kasva enam). 51. Kapsaliblika embrüogenees algab munaraku viljastumisega ja lõpeb munast koorumise-ga. 52. Inimese postembrüogenees algab sünniga ja lõpeb surmaga. 53. Miks emaahven peab tekitama ligi miljon munarakku, aga elevant vaid mõnikümmend, kuigi mõlema liigi arvukus aastate jooksul ei muutu? Ahvenal kehaväline viljastumine elevandil aga kehasisene. Kehasisesel on viljastumise tõenäosus suurem. 54. Kehasisene viljastumine esineb: kaladel, roomajatel, putukatel, konnadel, imetajatel, lindudel,
Kartulimardikat saav tõrjuda Vürtsbasiilikutõmmisega pritsimisega Maakirpu saab tõrjuda Pritsides taimi küüslaugu- või pipratõmmisega (www.loodusaed.kirikiri.ee) 8 5. Mehhaanilis-füüsikalis tõrjevõtteid Peale agrotehniliste võtete kasutamise on veel mitmeid keskkonnasõbralikke tõrjemeetodeid. Kõige lihtsam on kahjurid taimedelt käsitsi ära korjata või lömastada. See sobib kapsaliblika munade ja röövikute ("kapsausside"), kartulimardikate ja mitmete teiste silmatorkavate ja piisavalt kogukate kahjurite puhul. Sageli tegutsevad kahjurid aga märkamatult, maa-alustel taimeosadel või on lihtsalt liiga väiksed ja varjatud eluviisiga, et neid sel moel tabada. Sellisel juhul võiks kasutada järgnevaid meetodeid: · Liimpüünised - Toimiv püünis täitub varsti putukatega. Siis võib liimile kleepunud
Vältides toidule konkurentsi. Isased põdrad võitlevad emaste eest, paaritumise nimel. Naat võtab valguse teistel taimedelt, seega levib kiiresti ning kasvatab suured lehed. Rändrott on suurema ökoloogilise amplituudiga ja kohaneb paremini, on tõrjunud koduroti Kagu-Eestisse. Isased metskitsed võitlevad emaste pärast, et paarituda. 12 Taimtoidulisus Suur-kapsaliblika röövik toitub mitmesugustest ristõielistest taimedest. Jänes sööb rohttaimi ja puukoort. Metskits sööb vahtravõrseid. Liblikas toitub sinilille õienektarist. Rohutirts toitub kaselehtedest. Kasutatud kirjandus: · ,,Bioloogia õpik XI klassile" Külli Kalamees · http://www.ut.ee/BGZH/looduskaitse/2003/Puisniidud.pdf 13 Energia liikumine (muundumine) toitumistasemetel
paiknevad raku pinna lähedal raku membraani all. Seal paikneb osa fotosünteesipigmente rohelistel bakteritel-valgustkoguvad pigmendid (antennpigmendid). Tänu klorosoomidele saavad rohelised bakterid fotosünteesida ka suhteliselt nõrgas valguses. Parasporaalkeha- on valgulised kristallid, mis paiknevad spoori kõrval teatud batsillidel: B. thuringiensis, B. popilliae, B. sphaericus jmt. Toksilised just liblikate (näiteks kapsaliblika) vastsetele . Aga on ka mardikate vastsetele (ka kartulimardikas) toksilisi B. thuringensise tüvesid ning sääsevastsetele (ka malaariasääsk) toimivaid tüvesid. Parasporaalkehad on valgulised eeltoksiinid (protoksiinid). Valgu lagunemisel putuka vastse seedetraktis tekivad toksilised valgud, mis lüüsivad sooleseina. Moodustub sobiv keskkond ka batsilli endospooride idanemiseks. Vastne sureb. Kasutatakse taimekahjurite biotõrjes. Need preparaadid on maailmas suurimas koguses
annaabi.ee 
