loetakse kõrgemaks kaitseväelast, kes teenib kõrgemal ametikohal; võrdse ametikoha ja auastme korral kaitseväelast, kes on saanud varem viimase auastme. Iga järgmise auastme teenimiseks on vaja omandada teatud hulk kogemusi ja teadmisi. Auastmete andmise õigus on järgnevatel isikutel: Ohvitseridele- Vabariigi president Allohvitseridele- Kaitseväe juhataja Sõduritele- Väeosa ülem Maaväe auastmed jagunevad järgmiselt: Sõdurid alustavad reamehest ning saavad edasi kapraliks. Edasi tulevad nooremallohvitseride auastmed, mille esimene variant on nooremseersant, selle järgneb seersant ning lõpuks võib saavutada vanemseersandi tiitli. Vanemallohvitserid on veeblid. Alustatakse nooremveeblist, saadakse veeblistaatus, sealt edasi vanem-, staabi- ja ülemveebel. Edasi tulevad tähtsamad auastmed. Nooremohvitseride esimene auaste on lipnik, selle järgnevad nooremleitnant, leitnant ja kapten. Vanemohvitserid võivad olla kas majorid, kolonelleitnandid või kolonelid.
käitumisele. Romantism kujutab maailmavalu: teos kõnelebki don Jose Lizarrabengoa kurvast elust. Jose oli algselt aus baski, kes pandi suurkooli, kus temast pidi saama vaimulik. Mõne aja pärast aga selgus, et see pole tema kutsumus. Jose armastas kirglikult sulgpalli, mis pani teda kõike muud unustama. Võitnud üht tülinorijat, pidi Jose maalt lahkuma. Sattudes kokku tragunitega, astus noormees Almanza ratsarügementi, kus ta määrati peagi kapraliks ning anti lootust seersandi auastme saamiseks. Tema elu pöördepunktiks ja õnnetuste alguseks oli käsk asuda valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, nimelt kohtus noormees seal ametikohust täites häbitu mustlanna Carmeniga. Mees armus võluvasse mustlasneidu ning oli valmis tema nimel kõigest loobuma. Nii kaotas ta oma sõjalise auastme, sattus vanglasse ning mõne aja pärast sai temast tagaotsitav, sest armastusest hullunud Jose pani Carmenile meelejärgi olemiseks toime kuritegusid
Kuigi ta ei kartnud sõna armastus. Josel oli kindlasti kaasas musketon, mis enesekaitseks alati käepärast oli. Ta oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temas taheti teha vaimulik, kui see ei edenenud kuhugi. Ta armastas sulgpalli ning see oligi see, mis ta hukatas. Ükskord oli sulgpalli pärast üks kaklus, mille Jose võitis ning ta pidi maalt lahkuma. Ta sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai temast kapraliks ning anti lootust seersandipaeltele, kuid siis ta määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, kus ta kohtas Carmenit. Sealt edasi algas Don Jose ebaõnn ja kõik need seiklused. Iseendasse suhtus ta kindlasti madalama lugupidamisega, kui Carmenisse. Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline. Jose uskus tõelisse ning kirglikusse armastusse. Jose oli piisavalt temperamentne, kui asi
" lk. 160 Josel oli kindlasti kaasas musketon, mis enesekaitseks alati käepärast oli. Ta oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, kuid see ei edenenud. Ta armastas kirglikult sulgpalli ning see oligi see, mis ta hukutas. Ükskord oli sulgpalli pärast üks kaklus, mille Jose võitis ning ta pidi maalt lahkuma. Ta sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai ta kapraliks ning anti lootust seersandipaeltele, kuid siis määrati ta valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, kus ta kohtas Carmenit. Kuna Jose lasi Carmenil põgeneda pandi ta kuuks ajaks vangi. Kuna ta lasi peagi Carmenil korra veel seadust rikkuda, pidi ta Sevillast kiirelt lahkuma. Ta lahkus ning ühines salakaubavedajatega, kellega Carmen koostööd tegi. Peale mitmeid rööve tappis Jose Carmeni abikaasa ning lõpuks ka Carmeni enda. Ta pandi vangi ning hiljem ilmselt poodi üles.
kasvu, kuid tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga. Tema jume oli päike juustest tumedamaks parkinud. José oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, pandi suurkooli, Joséd see aga ei huvitanud. Tema suurim kirg oli sulgpall, mis ta ka hukatas. Kord sulgpalli mängides võitis ta üht Alava poissi ning neil tekkis kaklus, mille José võitis. Ta oli sunnitud maalt lahkuma. José sattus kokku tragunitega ja astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai ta kapraliks ning määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Seal ta kohtaski Carmenit. Tubakamanufaktuuri naistel oli tüli tulnud ning Carmen oli tüli käigus ühe naistest tapnud. José ülesanne oli ta vanglasse viia, kuid ta lasi Carmenil põgeneda, kuna naine talle väga meeldis. Selle eest läks José vangi. Vangist pääsenud lasi Ta Carmenil veel teisegi kuriteo korda saata ning seejärel oli ta sunnitud Sevillast kiiresti lahkuma. José liitus Carmeni sõpradega- salakaubavedajatega
Jose Navarro sündis Elizondos, Baztani orus. Tema tõeline nimi on hoopis don Jose Lizarrabengoa, bask ning vana kristlane. Temast taheti teha vaimulikku, kuid sellest ei tulnud midagi välja kuna armastas kirglikult sulgpalli. Ühes mängus läks kakluseks Jose ja kellegi Alava poisi vahel, haaranud oma raudkepi tuli Jose võitjaks. Tänu sellele saadeti ta maalt välja. Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. (Manufaktuuris töötab sadu naisi kes palavuse tõttu on sunnitud tihti peaaegu et alasti töötama. Nad rullivad sigareid suures ruumis, kuhu mehed pääsevad vaid veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine.
parkinud." lk. 160 Josel oli kindlasti kaasas musketon, mis enesekaitseks alati käepärast oli. Ta oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, kuid see ei edenenud. Ta armastas kirglikult sulgpalli ning see oligi see, mis ta hukutas. Ükskord oli sulgpalli pärast üks kaklus, mille Jose võitis ning ta pidi maalt lahkuma. Ta sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai ta kapraliks ning anti lootust seersandipaeltele, kuid siis määrati ta valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, kus ta kohtas Carmenit. Kuna Jose lasi Carmenil põgeneda pandi ta kuuks ajaks vangi. Kuna ta lasi peagi Carmenil korra veel seadust rikkuda, pidi ta Sevillast kiirelt lahkuma. Ta lahkus ning ühines salakaubavedajatega, kellega Carmen koostööd tegi. Peale mitmeid rööve tappis Jose Carmeni abikaasa ning lõpuks ka Carmeni enda
oma eluloo: Jose Navarro sündis Elizondos, Baztani orus. Tema tõeline nimi on hoopis don Jose Lizarrabengoa, bask ning vana kristlane. Temast taheti teha vaimulikku, kuid sellest ei tulnud midagi välja kuna armastas kirglikult sulgpalli. Ühes mängus läks kakluseks Jose ja kellegi Alava poisi vahel, haaranud oma raudkepi tuli Jose võitjaks. Tänu sellele saadeti ta maalt välja. Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. (Manufaktuuris töötab sadu naisi kes palavuse tõttu on sunnitud tihti peaaegu et alasti töötama. Nad rullivad sigareid suures ruumis, kuhu mehed pääsevad vaid veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine
sünnikoha vahel andis noormees vandetõotuse ning veetis esimese aasta sõjaväes. See oli tema jaoks lausa kohutav aasta.Häbelik , intelligente ning kuus jalga ja viis tolli pikk Charles oli kaasteenijate rõvetsemise märklauaks.Nad koguaeg narrisid ja kiusasid teda , muutes tema elu põrguks.Nad õpetasid talle roppu keelt. Toimusid kiirmarsid , paradid , ülevaatused , õppused jne. Kuigi de Gaulle ülendati 1910.aasta aprillis kapraliks , ei jõudnud ta seersandi auasteni nagu enamik kadettidest see tuli ilmselt oskamatusest varjata oma põlgust protsessi vastu.Aasta möödus aeglaselt , kuid lõpuks sai otsa.Oktoobris oli riviteenistus läbi ja tulevane kindral oli ülimalt rõõmus , et ta sellest vabanes. Nüüd oli Charles de Gaulle jõudnud oma karjääri esimese verstapostini , milles oli Ecole Speciale Militaire , kus õpetati kõik Prantsusmaa vanemohvitserid.Selle koolihoone oli lasknud ehitada
Kaua kõndis ta nii kui lõpuks kuulis Konsapi ja Kohlapuu küüdeid siis kukus ta lumele. Kõik olid kurvad ja lausa nutsid et sõber langenud oli. Käsper oli ju nii hea juht olnud. Ahas meenutas vaid viimaseid sõnu mis Käsper ütles: "On siiski ilus võidelda suurte asjade eest". Nagu Käsper oli eelmine kord öelnud hakkas hommikul pealetung, et vallutada Tõrva. Pataljoniülem oli Ahase üle uhke ja temast sai uus rühma juht. Ta tehti kohe kapraliks. Kui plaan oli ära räägitud hakati liikuma. Mindi kiiresti ja ei seistud enne kui Kärstnas. Mehed ootasid suurt lahingut aga tundus nagu vaenlane oleks põgenenud. Põhja-Eesti oli juba vaenlastest tühi nüüd tuli veel Lõuna-Eesti tühjaks teha neist. Liiguti edasi aga Tõrva ei paistnud kusagilt. Keegi ei saanud enam aru kus nad viibivad. Kui oma maakuulaja mööda sõitis, küsiti kas Tõrva kaugel. Sellepeale naerdi vaid ja öeldi et Tõrva ammu möödas Helme kiriku torngi seljataga
Kaua kõndis ta nii kui lõpuks kuulis Konsapi ja Kohlapuu küüdeid siis kukus ta lumele. Kõik olid kurvad ja lausa nutsid et sõber langenud oli. Käsper oli ju nii hea juht olnud. Ahas meenutas vaid viimaseid sõnu mis Käsper ütles: "On siiski ilus võidelda suurte asjade eest". Nagu Käsper oli eelmine kord öelnud hakkas hommikul pealetung, et vallutada Tõrva. Pataljoniülem oli Ahase üle uhke ja temast sai uus rühma juht. Ta tehti kohe kapraliks. Kui plaan oli ära räägitud hakati liikuma. Mindi kiiresti ja ei seistud enne kui Kärstnas. Mehed ootasid suurt lahingut aga tundus nagu vaenlane oleks põgenenud. Põhja-Eesti oli juba vaenlastest tühi nüüd tuli veel Lõuna-Eesti tühjaks teha neist. Liiguti edasi aga Tõrva ei paistnud kusagilt. Keegi ei saanud enam aru kus nad viibivad. Kui oma maakuulaja mööda sõitis, küsiti kas Tõrva kaugel. Sellepeale naerdi vaid ja öeldi et Tõrva ammu möödas Helme kiriku torngi seljataga
üksi silla juurde haavatuna maha, kohe oma pead mind sealt öösel otsima. Ma ei unusta kunagi nende kahe sakslase, venelase, ukrainlase ja poolaka julget sammu. Nad mind muidugi sealt ei leidnud ja said alles järgmisel hommikul teada, et olin haiglas. See luurekäik maksis mulle 2 nädalat õlaga kipsis. Viimaks tuli ometi ka minu kord minna mehistama ühte garnisonist eemal asuvat toetuspunkti. Kuna vahepeal oli mind ülendatud kapraliks, siis anti minu käsu alla just eelpoolmainitud silla juurde asutatud toetuspunkt Phu-Quoi pagoodas. See post oli mehitatud nelja leegionäri ja 20 partisaniga (nii nimetati kohalikke vabatahtlikke). Viimased elasid postis naiste ja lastega. Meie ülesandeks oli: · küla läbistava maantee silla valve ja liikluse kontroll nii maanteel kui ka silla alusel kanalil; · küla igapäevase elu julgustamine ja organiseerimine, maksude sissekasseerimine(!); · võitlus terroristide vastu.
annaabi.ee 
