Libretto Tegelased: Printsess-Noor ilus ja armunud. Sõdur- Julge. Ohvitser- Mässumeelne, vihane ja kärsitu Mesilane- Tark ja arutlev. Elasid kord printsess koos oma mesilasega. Printsess oli väga ilus ja rikas, kuid tal oli üks mure. Nimelt armastas see printsess sõdurit. Nende vahelist armastuse takistas aga ohvitser, kes oli ka sõduri isa. Printsess(kurvalt mesilasele): Miks ei võiks mina kunagi saada nii nagu on seda teised inimesed? Miks ei ela mina sellist elu, nagu tavalised inimesed? Miks pean mina olema just printsess? Mesilane(lendab printsessi õlale): Kallis printsess, sa tead, et ka sina saad kunagi õnnelikuks, sest sa oled seda ometigi väärt... sa oled ju hea inimene. Printsess(norutades oma ette): Mind see teadmine ei rahulda. Ma armastan just oma sõdurit ja ainult teda. Kuid ometigi miks ei ole meie armastus võimalik? Mesilane(lohutavalt): Kui teie armastus sõduriga tõesti nii tugev on, siis saate te koos üle kõikidest...
läbisegi. Kõige rohkem esineb arhitektuuris,sisekujunduses ja tarbekunstis. Arhitektuuris on tuntuimad viljelejad Victor Horta ja Antonio Gaudi(Hispaania). Hoonetes on püütud edasi anda loodusele omaseid kõverjooni ja looklemist. Maalis peetakse juugendi tunnuseks pisut pikaks venitatud figuure, mis on sageli ümbritsetud lookleva kontuuriga. Kujutatu pidi moodustama kauneid ja keerulisi ornamente, nt taimed muutuvad naise kleidiks, kappavad hobused hajuvad mereleinetesse, juuksed muutuvad merelaineteks. Kuulsaimad maalikunstnikud Gustav Klimt, Alphonse Mucha. Gustav Klimt (1862-1918) Austria kunstnik. Õppis arhitektuuri dekoraatoriks, kuid sai maailmakuulsaks maalikunstnikuna. Loomingu algperioodil süüdistati tema teoseid pornograafias. Figuurid on tihti erootilistes poosides, palju on alasti naisi. Maalis Viini kõrgseltskonna daame. Naise tüüp on sale, elegantne ja peente näojoontega
Kohtuotsus kuulutas Stajanovici ja kogu meeskonna vabaks. Batrian jäi vanglasse. Kokku oli Nikolas Batrian ja tema meeskond Alligaatoriarkaadias veetnud 22 aastat. Ühel päeval tuli Timukas Nikolase juurde ja viis ta Viimsevaatetorni hukkamisele. Tugev tuul kajutas miraaźvaated ja nähtavale tuli sünge tegelikkus - kivikõrb kitsekorjustega. Kapten suges silmad ja nägi vaadet viimsevaatetornist selleisena nagu sõber Timukas oli talle seda kirjeldanud – haljad aasad, lakkade lehvides kappavad hobused. Timuas vajutas pedaalile ja oligi kõik... Romaanis on veel üks salapärane tegelane – Laevapoiss. Laevapoiss ilmub sageli kapteni juurde, eriti rasketel ja keerulistel hetkedel. Laevapoisis võib kergesti ära tunda noore Batriani, ajast mil ta oli ise laevapoiss. Tihti annab Laevapoiss Batrianile nõu, on tema abiline ja südametunnistus. Kaaslased märkavad, et kapten räägib omaette ja seletavad seda kapteni pingul närvidega.
lavastus ,,Vombat" Vombat ,,Vombat" on Kivirähki värskeim etendus, mis esietendus 29. märtsil 2009. Näidend oma humoorika sisuga viib inimesteni selle, millest tihti ei mõelda. Lugu paneb mõtlema mineviku teemade üle: kui palju me üldse oma päritolust teame ja kas meil on õigus hukka mõista oma esivanemaid? Kivirähk ise ütles ,,Kultuuriuudistele": ,,Üks on tõesti see mäletamise ja ajaloo pool ja see, kui palju tänapäeva inimesed, kes mööda Euroopat ringi kappavad ja ei tea, kus õppimas käivad, kui palju neid huvitavad eestlaste vanad müüdid ja ajalugu, millest siin nii pikalt laialt räägitakse, kuidas ajalugu üldse mõjutab meie elu." Näidend oli Kivirähele iseloomulikult humoorikas ja kergelt tögab eestlase loomust. Etenduses on kindlasti nalju, millest teatud vanusegrupid paremini aru saavad ning igaüks võib endale leida selle aspekti, mis lavastuse koomiliseks teeb. Arvatavasti mõistavad
eluaastast. Noore Jessenini luulekeel oli leebe, tundlik ja rahvapärane, kohati sentimentaalne ja religioosnegi. Põhitoon oli elurõõmus, sotsiaalsed probleemid neis veel ei kajastu. Ta kirjutas mullast, kevadnurmedest, ristikheinast, mee-ja õunte lõhnast, vene külast "kui pühapildist", kus ta käib ringi nagu palverändur. Sellel ideaalmaastikul kuhu ei ole veel jõudnud vapustused ja muutused, kappavad õhtu hakul veel hobused ja sosistavad noored armunud. Must, higilõhnane mullapind,maa! Kuis sind ei hoiaks, ei armastaks ma? Lähen, pilk järve peal sinisel teel. Õhtu, su andidest hellub mu meel. .... Tinaselt helendab lomp nagu kaev... Murelik laul-vene valu ja vaev. 4.2 Revolutsioonid Uue ilme võtab Jessenini luule pärats revolutsioone, tema värsidesse ilmub filosoofiline element. Veebruari-ja Oktoobrirevolutsioonile elab ta kaasa, kuid omamoodi-nagu talupoeg. Seepärast
toovad väikelinna. Rahvast on alati palju, mitmeid kümneid tuhandeid, ning legendi saab jälgida vabasõhus. Näitemäng on kuni poolteist tundi kestev ja ühes vaatluses. Kogu vaatemäng tekitab parajalt tundeid ja omamoodi elamusi. Kõik, nii vaatajad kui näitjelad, on selle melu sees. Kõik on justkui päris. Lisaks arvukale tegelaskonna, hoogsale ja mitmesuunalisele liikumisele, haarab aeg- ajalt pilku mööduv tõrvikute rodu. Seejärel kappavad traavlid võiduväravast sisse, et siis jälle hetk hiljem peaväravast välja tuisata. Prozektorid heidavad imelisi valgusvihke, kirikuseinal on hõõguv punatav otsaaken nagu hoiatus, müüridel lööb leeke üles jaanituli ja kõige selle keskel on kaks noort inimest, lootes üle olla maailma heitlikkusest ja pühenduvad vaid teineteisele. Kuid, ka see lõppeb varsti ja vägagi traagiliselt. Noormees heidetakse vangikongi ja neiu müüritakse elusalt kirkuseina.
Woland ja Azazello istuvad. Ilmub Levius Matteus, kes palub oma isanda nimel Wolandit, et too võtaks meistri kaasa ja annaks talle lõpuks ometi rahu. Azazello läheb korraldama, ilmuvad Korovjev ja Peemot. Läheneb ka äike. Margarita ja meistri juures on laud kaetud, tuleb Azazello, kes teeb ettepaneku isandaga jalutama minna. Enne süüakse ja juuakse, ka seda veini, mida külaline on kaasa toonud. Margarita ja meister surevad üks oma abikaasa majas ja teine kliinikus. Kolmekesi kappavad nad nüüd oma mustadel ratsudel üle linna. Meister külastab Bezdomnõid. Äike. Gribojedov on maha põlenud. Kogu seltskond seisab künkal. Meister jätab Moskvaga hüvasti. Margarita näeb Wolandi mantlihõlma vahelt, et Moskva on hävinud, põlenud. Öös jätkub sõit. Fagottist on saanud tumelilla rüütel kuldsete ratsmetega hobusel; Peemot on kõhnuke vaikiv noormees, paaz (narr). Azazello kihv ja kae on kadunud, tema silmad on tumedad ja tühjad. Meistril pikad valged juuksed
muud, mis kataks seda kadu. Kummalistes murdumistes ja muundumistes avanes ta suletud silmade pilgule, et kannatustes ei peitu mahakiskuv jõud, vaid elu ülesehitav vägi. Teadmistest ülem Teadmus sai äkki valitsevaks: ELUVALU ongi ELUVÕLU! Nüüd toimub hämmastav pööre: timukas küsib Batriani käest: “Mida te seal näete?“ ja Batrian vastab: “Halihaljad hüllivad rohumaad ... kroommustad kappavad hobused ... Helkheledad roitvad härjad ... Sinesinised jõed, luikvalged luupavad aurikud ...“ Kaptenkomandör vaikis äkitselt; ta nägu helenes, avanes kui väikene püüne, kus etendus kõige ülevam, kõige mõtestatum vaatemäng.“26 Batriani kõige ülevam vaatemäng sisaldab just nimelt ülevust Kanti moodi, suletud silmade kujutluslikku vaadet saadab analüüsiv mõistuse hääl. Selline, mõistmise saatel isegenereeritud
Woland ja Azazello istuvad. Ilmub Levius Matteus, kes palub oma isanda nimel Wolandit, et too võtaks meistri kaasa ja annaks talle lõpuks ometi rahu. Azazello läheb korraldama, ilmuvad Korovjev ja Peemot. Läheneb ka äike. Margarita ja meistri juures on laud kaetud, tuleb Azazello, kes teeb ettepaneku isandaga jalutama minna. Enne süüakse ja juuakse, ka seda veini, mida külaline on kaasa toonud. Margarita ja meister surevad üks oma abikaasa majas ja teine kliinikus. Kolmekesi kappavad nad nüüd oma mustadel ratsudel üle linna. Meister külastab Bezdomnõid. Äike. Gribojedov on maha põlenud. Kogu seltskond seisab künkal. Meister jätab Moskvaga hüvasti. Margarita näeb Wolandi mantlihõlma vahelt, et Moskva on hävinud, põlenud. Öös jätkub sõit. Fagottist on saanud tumelilla rüütel kuldsete ratsmetega hobusel; Peemot on kõhnuke vaikiv noormees, paaz, (narr). Azazello kihv ja kae on kadunud, tema silmad on tumedad ja tühjad
annaabi.ee 
