Provitsiseadustik aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu kinnitas veelgi Balti erikorda. Vene avalikule arvamusele ning paljudele valitsusirngkondede tegelastele, kelle sooviks oli kogu impeeriumi ühtlustamine. 1860aastatel vallandusid ajakirjanduses rünnakud Balti erikorra vastu. Neile rünnakutele vastasid baltisakslased omapoolsete selgituste ja vastulausetega. 17101850. Balti erikord 1710. aasta rüütelkondade ja linnade kapitulatsioonidega, mida hiljem kinnitasid ka kõik järgnevad tsaarid kuni Aleksander II (18551881), määrati kindlaks Eesti- ja Liivimaa suhe Vene impeeriumiga ja kujunes lõplikult välja nn. Balti erikord (Landesstaat). Tsaari kohapealseteks lepingupartneriteks olid küll ainult aadel ja linnakodanikud, kuid tolleaegsete seisuslike arusaamade järgi kujutasidki nemad endast kogu maad. Baltisaksa seisusliku omavalitsuse tähtsaim organ oli maapäev, kuhu kuulusid kõik immatrikuleeritud s.t
Lutheri usk. Saksakeel asjaajamiskeel. Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai Riia kindralkuberner George von Browne. Enamikus Venemaa kubermangudes 1775. aastal kehtestatud uus halduskorraldus laiendati 1783. aastal ja Baltikumile. Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetatud ühise asevalitseja, asehalduri järgi on see ajajärk ajalookirjanduses saanud asehalduskorra(1783-1796) nime Balti erikord Balti kubermangude laialdane autonoomia Vene riigi koosseisus. See kehtestati kapitulatsioonidega ja lõplikult Uusikaupungi rahulepingu sätetega. Balti kubermangudes viidi läbi restitutsioon . mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade üle. Asehalduskordusega muutus Lisaks Eestimaa kubermangu neljale maakonnale lisandus Paldiski maakond. Võru ka. Maakonnakeskused said linna õigused. Narva koos ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. 4. Mõisamajandus
Vene aeg (1710/1721 1917): · Erinevus võrreldes Rootsi ajaga: Narva linn läks Peterburi kubermangu koosseisu. · Pärast sõda ja katku oli rahvaarv langenud 150 000 inimeseni. · 18. sajandi lõpuks küündis rahvaarv juba üle poole miljoni, seejuures suuremat sisserännet polnud toimunud. Rahvaarv taastus tänu soodsatele majandusoludele; suuremate epideemiate puudumisele 18. sajandi esimesel poolel; rahulikule ajale. Balti erikord: · 1710. aasta kapitulatsioonidega, mille kehtivust kinnitati Uusikaupunki rahulepingus, said baltisaksaaadel ja linnakodanikud rohkem õigusi ja eesõigusi, kui neil kunagi varem oli olnud. · Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Vene impeeriumis vastu võetavad uued seadused jõustusid Eesti- ja Liivimaal alles pärast nende kinnitamist kohapeal. Peterburis asutati Baltikubermangude jaoks eraldi valitsusasutused. · Kindralkubernerideks määrati Venemaa teenistuses olevaid välismaalasi
Taani pidi saama LõunaRootsi ja Holsteini, kuid ei saanud midagi, sest jäi juba Põhjasõja alguses sõjast kõrvale, Poola pidi saama Baltikumi, kui ei saanud midagi sest oli sõja tagajärjel muutunud liiga nõrgaks. Need muutused toimusidki seetõttu, et sõja käigus Venemaa tugevnes tema liitlased aga nõrgenesid. 6. november 2007. Veneaeg 1710 aasta kapitulatsioonidega omandasid balti-saksa aadel ja linnakodanikud rohkem õigusi,kui eales varem. Kehtima jäid senised seadused ja maksud.kehtima jäid lutheri usk,saksa keel kohaliku asjaajamis,haridus ja kohtukeelena. 18 saj.lõpuni isegi tolli piir balti kumbermangude ja ülejöönud venemaa impeeriumi vahel.eesti ja liivimaa kindralkubermangideks nimetati 18.saj.reeglina mitte venelasi vaid venemaa teenistuses olevaid välismaalasi.
Nüüd tunnistati mõisnikud taas oma mõisate omanikuks. Nimetatakse restitutsiooniks e taastamiseks (käivitus Uusikaupungi rahu sõlmimise järel). Kuberner pidi olema sakslane või rääkima saksa keelt. Asjaajamiskeeleks samuti saksa keel. Seisuslik-korporatiivse ja omavalitsusliku korra püsimajäämine. Liivimaa rüütelkond lasi kinnitada Sigismund II Augusti kinnitatud privileegi 16. sajandist, mida Rootsi võim ei olnud kunagi tunnistanud. Nende kapitulatsioonidega loodi juriidiline alus Balti erikorrale. Esimesed kapitulatsioonid kohapeal kirjutasid alla vene väejuhid. Selleks, et see lõpliku kinnituse saaks, pidi seda tegema ka tsaar (kellest pärast Uusikaupungi rahu pidi saama keiser). Tsaar pani kinnituskirjale juurde klausli, et privileegid kehtivad tingimusel, kui neid on praeguse valitsuse all võimalik kasutada. Kui vene võimule kehtiv kord Liivimaal ei meeldi, võib ta seda igal ajal muuta.
1561 Tallinnast alguse saanud ja Rootsi suurriigi lõpp oli samuti Tallinnas 1710. aastal. 11 aastat hiljem, 30. augustil 1721, sõlmitakse Uusikaupungis rahu, ning sellega Põhjasõda lõppeb. Peeter I tahtis reformida Venemaad, tuua Euroopat Venemaale (kuigi tema refomid olid tihti pinnapealsed ja vägivaldsed). Baltikum oli pigem haritud kui harimata maa. 1699 lõplikult oli vormunud liit Rootsi vastu (Vene+Taani+Saksi-Poola). Nende kapitulatsioonidega loodi juriidiline alus Balti erikorrale Kui vene võimule kehtiv kord Liivimaal ei meeldi, võib ta seda igal ajal muuta. Kõik järgnevad valitsejad kuni Aleksander III-ni kinnitasid neid privileege Vene väed jõudsid 1712 Soome ja vallutasid selle. Suurbritanniast oli saanud Euroopa suurvõim ja tema ei olnud huvitatud sellest, et Venemaa jõuab Läänemereni. Huvi oli, et Eesti- ja Liivimaa ei jääks Venemaa kätte. Moodustus teatav liit.
sajandil, kuid murranguks sai Põhjasõda, kuigi baltisakslaste suhtumine uude võimu oli pigem äraootav. Kõige tuntumaks sellel perioodil Vene riigi teenistuses olnud baltisakslaseks on Johann Reinhold Patkul. Kuna Peeter I oli väga huvitatud Eesti- ja Liivimaa rahumeelsest impeeriumi koosseisu integreerimisest ning baltisakslaste impeeriumi teenimisse kaasamisest (nii sõjavägi kui diplomaatiline teenistus), siis säilisid 1710. aasta kapitulatsioonidega Eesti- ja Liivimaa aadlikele kõik senised privileegid. Baltisakslaste silmapaistav positsiooni Vene ohvitserkonnas püsis kuni impeerium lõpuni. Vene-Prantsuse sõja ajal oli baltisakslaste silmapaistavaimaks esindajaks soti juurtega kindral Barclay de Tolly (oli vahetult enne sõda sõjaminister; teda mittesallinud venelastest kindralkond lõi temast kuvandi, kui rahvavaenlasest nr 1, mistõttu peetakse Vene-Prantsuse sõja kõige olulisemaks figuuriks
Mõnevõrra muutus kohtusüsteem, aga mitte väga oluliselt. Madamalaks kohtuastmeks jätkuvalt sillakohus – endistviisi maanteed/sillad korrashoid/ehitus, politseivõim, väiksemad kriminaalasjad. Teise astme kohus oli nn meeskohus ja kolmandaks kõrgemaks kohtuastmeks jätkuvalt õuekohus, mis resideeris pidevalt Riias. Kohaliku aadli Liivimaa rüütelkonna mõjuvõim suurenes oluliselt, eriti kui võrrelda Rootsi aja lõpuga. Kui toimus reduktsioon, siis kapitulatsioonidega 1710. aastast sai Liivimaa rüütelkond tagasi kõik oma endised maavaldused, õigused. Riigi käes olnud mõisad läksid tagasi aadlile, taastus aadli ülemvõim talurahva üle. Mitte asjatult pole peetud 18. saj läti talurahvale raskeimaks üldse. Pärisorjuse apogee, millele aitas kaasa ka kurikuulus Roseni deklaratsioon, milles oli öeldud sõnaselgelt, et talupoeg ongi mõisniku oma, mõisnikule kuulub ka talupoja vallasvara jne. Loomulikult talurahva olukord muutus halvemaks ka puhtmaj
annaabi.ee 
