tootmisjäätmete vähendamise meetmete kasutuselevõtt Keskkonnakaitsealased tulud: väheneb saasteainete hulk paraneb töötajate töötervishoid väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: alanevad juhtimis- ja tootmiskulud hoitakse kokku energiat, vett, auru vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: paraneb konkurentsivõime suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks paraneb avalikkuse suhtumine 2) Mis on ökoloogiline jalajälg ja kui suur on Eesti ökoloogiline jalajälg? Mõõdab kogu maa-ala, mis läheb vaja ühe inimese toote, linna vee, toidu, energia ja jäätmete viskamise vajaduste rahuldamiseks. See on parim indikaator, mis näitab majandustegevuse mõju keskkonnale
Loodetega tekkivate lainete energiat on kasutatud jõujaamades tootmiseks elektrienergiat. Loodeteelektrijaam rajatakse basseini, milleks suletakse laht või jõe suue. Elektrijaama töö põhinebki basseini ja mere veetaseme vahe muutumisel tõusu ja mõõna tagajärjel. Loodete elektrienergia tootmine sõltub tõusu ja mõõna režiimist. Loodeteenergia positiivsed küljed on selle odavus ning vee ja atmosfääri mittesaastavus. Selle negatiivseteks külgedeks on kapitaalmahutused, ehitamise kallisus ning selle pidevalt kasutamine on keerukas loodete perioodilisuse tõttu. Loodeteenergia, nagu ka tuuleenergia ei kuulu taastuvate energialiikide hulka, sest nende käigus kasutatakse Maa pöörlemisenergiat. Maa pöörlemine on tema eksisteerimise 4,5 miljardi aasta jooksul aeglustunud esialgselt 22 tunnilt 24 tunnini ja loodeteenergia kasutamine muudab aeglaselt Maa pöörlemist veelgi aeglasemaks. Loodeteenergia kasutamist on Maa pöörlemise
_ keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda. POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST: Keskkonnakaitsealased tulud: _ väheneb saasteainete hulk _ paraneb töötajate töötervishoid _ väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: _ alanevad juhtimis- ja tootmiskulud _ hoitakse kokku energiat, vett, auru _ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest _ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: _ paraneb konkurentsivõime _ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks _ paraneb avalikkuse suhtumine Atmosfääriõhu kaitse: Atmosfääril on kihiline ehitus: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Inimkonda enimmõjutav on troposfäär ja stratosfäär. Peamised ohud: happestumine- Happeline depositsioon - happevihm ja happeline sadenemine kuiva ilma tingimustes
TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-,
Ptakse tagada suuremat elektri-, tule-, plahvatuskindlust, juurutada uusi insener- ja tehnilis- konoomilisi meetodeid. 1.3. Elektrivarustuse insenerarvutuste eripra. Seadmete ja materjalide nimivrtuste kataloogiandmete tpsus on tavaliselt 2...5%. Kui vea suurust pole nidatud, vetakse veaks pool viimasest kohast nt. antud 14 koos veaga 14/ 0.5 antud 14.0 koos veaga 14/ 0.05 1.4. Tehnilis- konoomiliste arvutuste eripra. Elektrivarustuse ssteemi vi selle osa kapitaalmahutused koosnevad: * Seadmete maksumus * Rajatiste ehitusliku osa maksumus * Montaaitde maksumus * Muud maksumused Tpsemalt mratakse maksumus eelarveliste kalkulatsioonidega. Tavaliselt on arvutused tmahukad ja seetttu kasutatakse lihtsustatud hinnanitajaid. Tavaliselt on nad nidatud tabelina ja arvutite jaoks valemitena. Erikapitaalmahutused on vajalikud energiaseadmete kapitaalmahutuste vrdlemiseks. Igaaastased jooksvad kulud C = Ca + Cm + Ct + Ce
võrreldes lahtise tsükliga (võimsus suureneb gaasiturbiini läbiva massikulu suurenemise ja kasutegur soojuse täielikuma kasutamise tõttu); Töötab hästi turbiini osalistel koormustel (koormust saab reguleerida sisseantava auru hulgaga); Põlemiskambrisse antava auru kogus on ligikaudu 0,1 kg 1 kg õhu kohta. STIG elektrijaamad jäävad alla kombiringprotsessiga elektrijaamadele järgmises: Kasutegur on umbes 10% väiksem; Üle 50MW võimsusega jaamade kapitaalmahutused on suuremad; Käidukulud on suuremad. Maagaasi kasutamisel väheneb oluliselt ka CO2 emissioon. See on tingitud sellest, et maagaas koosneb põhiliselt metaanist CH4 , mille põlemisel CH4 + 2O2 = CO2 + 2H2O tekib veeaur. Süsihappegaasi osa jääb suhteliselt väikeseks. Väikeste kombijaamade võimsus määratakse vastavalt soojusturu vajadustele. Üldiselt eeldatakse, et koostootmisjaamad peavad olema võimelised katma vähemalt 90% aastasest potentsiaalsest kaugkütte vajadusest
keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda. POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST: Keskkonnakaitsealased tulud: väheneb saasteainete hulk paraneb töötajate töötervishoid väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: alanevad juhtimis- ja tootmiskulud hoitakse kokku energiat, vett, auru vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: paraneb konkurentsivõime suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks paraneb avalikkuse suhtumine Säästliku konverentsi korraldamine???? Keskkonnaaspektide arvestamine Asukoht Jäätmed Elektrienergia Toitumine veekasutus GLOBAALPROBLEEMID Globaliseerumine sai alguse pärast Teist maailmasõda. Kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kiirenenud liikumine riikide vahel ning tehnoloogiate,
kulusid. Paraneb töötajate töötervishoid · Väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadlusandlusega · Alanevad juhtimis-ja tootmiskulud · Sääsetakse energiat, vett, auru; Hoida kokku ressursi-ja energiakulusid · Vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest. · Vähendada või ära hoida saastuse kontrollist ja puhastamisest tulenevaid kulusid · Vähenevad kapitaalmahutused tulevikus · Parandada tooteohutust ja muuta tootmine keskkonnasõbralikumaks, mis omakorda võib tuua tulu · Paraneb konkurentsivõime · Suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks · Paraneb avalikkuse suhtumine Ei käsitlenud: 2.3 EL säästva arengu strateegia_rakendamisest_Eestis aruanne, eesmärgid ja tegelikud saavutused erinevates valdkondades 2.4 Eesi Säästva arengu seadus seadus, mis sätestab säästva arengu rahvusliku strateegia alused 2
_ tootmisjäätmete vähendamise meetmed _ keskkonna seisukorra tervenemine on oluliselt parandanud ettevõtete majanduslikku seisukorda. POTENTSIAALSED TULUD PUHTAMAST TOOTMISEST: Keskkonnakaitsealased tulud: _ väheneb saasteainete hulk _ paraneb töötajate töötervishoid _ väheneb vastuolu keskkonnakaitsealase seadusandlusega Majanduslikud tulud: _ alanevad juhtimis- ja tootmiskulud _ hoitakse kokku energiat, vett, auru _ vähenevad maksed ja trahvid keskkonna saastamise eest _ vähenevad kapitaalmahutused tulevikus Täiendavad tulud: _ paraneb konkurentsivõime _ suurenevad võimalused Lääne investeeringuteks _ paraneb avalikkuse suhtumine KESKKONNATEHNIKA Looduskeskkond on suutnud miljonite aastate vältel isereguleeruva süsteemina toimivaid protsesse tasakaalus hoidma. Kuid inimese tegevuse intensiivistumisega on looduse taluvusvõime ületatud ja toonud kaasa keskkonna elementide õhk, vesi, pinnas -- reostumine ja saastumine.
ehitiste jne. täielikum ärakasutamine. Pm tootmise intensiivistamine pm kultuuride saagikuse ja karja produktiivsuse suurendamine tootmistehn. täiustamise teel. Maj. mõttes tähendab põllumajandusliku tootmise intensiivistamine täiendavate kulutuste (kapitaalmahutused, materiaalsed ressursid) tegemist kasutusel oleva tootmisühiku (1ha,1 looma) kohta, kusjuures eesmärgiks on toodangu suurendamine ja kulude vähendamine toodanguühiku kohta Sisuliselt tähendab see efektiivsemat tootmist. Intensiivistamise näitajad: 1.näitajad, mis iseloomustavad abinõude kompleksi (eelkõige materiaalsed ressursid nt väetised, seeme, söödad), mida rakendatakse maa ja produktiivkarja tootmisvõime täielikumaks ärakasutamiseks 2
annaabi.ee 
