1) Nimeta diktatuuri tekkimise põhjusi! -I ms tulemusel kaotas keskklass poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõim -I ms tulemusel tugevnes tööliskond ja hakkas mõjutama riigis toimuvaid protsesse -Tööliskonna eesotsas olid võimukad juhid -Uutes riikides olid demokraatlikud traditsioonid nõrgad -Viletsad majandusolud Euroopa riikides -Sotsiaalprobleemide ja tööpuuduse kasv -Kaotajariikide probleemid -Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub -Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine
laostunud. Nagu juba eespool märgitud sai, ei olnud kaotajariigid sõja ainualustajad. Kehtestati ka uued riigipiirid. Prantsusmaa nõudis tagasi Elsass- Lottringi. Poolast pidi saama iseseisev riik, kellel pidi olema rahvusvaheline garantii ja väljapääs merele, seda muidugi Saksamaa territooriumi arvelt. Austria-Ungari jagati Austriaks, Ungariks, ja Tsehhoslovakkiaks. Viis, kuidas piirid paika pandi, kaotajatega midagi arutlemata, oli ebaõiglane kaotajariikide (eriti Saksamaa ja Austria) suhtes. Selline territooriumi jagamine andis edaspidi õigustusi näiteks Saksamaale, ütlemaks, et neile oldi liiga tehtud ja hiljem oma maid tagasi nõuda. Küll oli see aga õiglane väikeste riikide suhtes, kuna selline jagamine vähendas suurriikide mõjuvõimu ning rahvusriikide teke ühendas väikeseid rahvaid, andes neile kindlus- ja ühtsustunde. Rahvasteliidu eesmärgid olid üllad- luua paremaid riikidevahelisi suhteid ning
tsaariameesse ja kandsid kaotusi. Sellest omakorda saadi aga kogemust ning võimalust ära kasutada olemasolevaid väegruppe nagu 1. diviis, et edukalt võita Vabadussõda. Siinkohal tekibki keeruline olukord- kas eelistada elu võõrvõimu all või saavutada iseseisvus läbi raskete katsumuste ja ohvrite. Mina valiksin nagu paljud teisedki, viimase variandi. Maailmasõdade vahelisel ajal tekkinud diktatuuride tekke põhjuseks võib pidada rahva pettumist demokraatias ning kaotajariikide kättemaksu ebaõiglaste repressioonide eest. Ma pean üheks põhjuseks ka rahvusvaheliste suhete ebaõnnestumist, mille tõttu anti Kolmandale Riigile liigseid järeleandmisi ning müüdi maha rahvaid rahu nimel. Teise Maailmasõja ärahoidmiseks oleks minu silmis pidanud Rahvasteliit effektiivsemalt toimima, kuid ka see ei oleks ehk lõpuks agressiooni ära hoida, juhul kui diktatuurid oleks valitsema jäänud. Samas
Clemenceau tahtis Saksamaa täielikult purustada, et Sakasamaa ei suudaks enam kunagi Prantsusmaad rünnata. Kõik soovisid ära hoida sõda, kuid kõigili olid erinevad põhjused ja põhimõtted, mis viis vaidlusteni. Kuid kui lõpuks rahulepingute tekstid valmis olid, kutsuti kaotajaid neid allkirjastama. Kaotajatele ei antud sõnaõigust ning neid sunniti rahulepingut allkirjastama. Milles seisnes Versailles'i rahuleping? Rahuleping oli mõeldud sõja ärahoidmiseks. Selles seisnes kaotajariikide karistamine. Saksamaalt võeti ära palju maid ja asumaid nt Ruhri ja Elsass-Lotring. Saksamaa pidi ka hakkama maksma reparatsiooni makse võitjatele ning Saksamaal ei tohtinud enam olla suurt sõjaväge, neile lubati vaid 100 000 maaväelast ja 15 000 mereväelast. Paljusid maid ja asumaid võeti ära ka Saksamaa liitlastelt. Näiteks võeti Trianoni rahuga Ukrainalt 72% tema territooriumist. Selle lepinguga prooviti ära hoida sõdu tulevikus. Minu arvates oli Versailles'i
1930. aastate keskpaigas ja teisel poolel hakkasid Prantsusmaa ja Inglismaa ajama välispoliitikat, mis oleks pidanud maha rahustama Hitleri, et too uut sõda ei alustaks (nt anti Sksm käsutusse Tsehhoslovakkia sudeedisakslastega asustatud alad). Taoline poliitika aga andis Hitlerile hoopis julgust ja jõudu juurde, ta tundis ennast võimsana. Saksamaal oli suur süü sõja algamisel. 2. Kas II maailmasõda oleks saanud ära hoida? EI. Kaotajariikide viha, maailmarevolutsiooniplaanid, lepitamispoliitika mitte toimimine saksale järele andmine, Rahvasteliidu nõrkus jne 3. Millised olid Hitleri sammud sõjaks valmistumisel? · Tühistada Versailles leping · Suur-Saksamaa loomine · Võitjatele kättemaksmine · Atlandi ookeanist Uuraliteni Euroopa vallutamine 4. Millised olid Hitleri plaanid? Saksamaa põhivaenlased? vallutada Tsehhoslovakkia ning Poola. 5
majanduslik ja poliitiline tähtsus maailmas, mille tulemusena muutusid paljud Euroopa riigid USA võlglasteks. Võitjate ülekohus kaotajate suhtes viis agressiivsuse kasvamisele. Peale Esimest maailmasõda üritati luua julgeolekusüsteeme, mis tagaksid maailmas rahu. Pariisi rahukonverentsil koostati palju rahulepinguid erinevate riikide vahel. Loodi ka Rahvasteliit, mis pidi ära hoidma sõdu ja aitama rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt lahendada. Minu arvates oldi liiga ülekohtused kaotajariikide, näiteks Saksamaa suhtes, kes pidi loovutama nii palju maad ja maksma väga kõrgeid reparatsiooni makse. Samuti alahinnati Saksamaa võimeid ning sellest algaski peatselt uus maailmasõda.
1920-ndate alguses kujunes Saks Natsionaalsotsialistlik Partei, mille juhiks sai Adolf Hitler. Esialgu ebaõnnestus tal riigipöördekatse, aga natsid said väga populaarseks, kui saabus majanduskriis, sest lubasid nt inimestele tööd, ning nad said riigipäeva valimistel võidu. Kuna ka Itaalia sai I ms-s lüüa, tekkis riigis madalseis ja nö alaväärsuskompleks, mida kasutasid osavalt ära võimuihkajad, kelle jaoks soosis olukorda ka kaotajariikide suured inimkaotused ja võlad. Itaalias kerkiski esile Mussolini, kes rõhutas rahvale nende tähtsust ning sisendas, et it peab hakkama saama iseseisvalt ning olema sõltumatu teistest riikidest. Väitis ka, et kõik indiviidi ja klassihuvid tuleb allutada rahvushuvidele, sest rahvus on prioriteet nr üks. Ende sõnadega panigi Mussolin It rahvast omale juhiks tahtma, sest temas nähti kindlakäelist ja tarka valitsejat, kes viib It kriisist välja. Nõukogude Liidus hakkas
· Ida-Preisimaa läheb N Liidule · Sakslased deporteeritakse oma etnilisele kodumaale · N Liidu poolt 1940. a hõivatud alad jäävad talle (Eesti, Läti, Leedu, osa Karjalast, Ida-Poola, Bessaraabia) Territoriaalsed muutused · Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soomega 1947 · Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes, tööstuskaubana, tehaste sisseseadena · Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem. · Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. · Soome kaotas Karjala NSV Liidule · Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks · Itaalialt kolooniate äravõtmine. · Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine 1897. a piirid Riigikorralduse muutumine
Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. 12. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? Kuidas muutusid Euroopa riikide piirid pärast II maailmasõda? Kuidas muutus riigikord? Territoriaalsed muutused · Pariisi rahulepingud teljeriikidega: Saksamaa, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Soomega 1947 · Kaotajariigid maksavad reparatsioone rahas, toiduainetes, tööstuskaubana, tehaste sisseseadena · Kaotajariikide territooriumi kärpimine sõjaeelsele tasemele või veel rohkem. · Saksamaa kaotas ¼ territooriumist. Elsass-Lotring Prantsusmaale, Sudeedimaa Tsehhoslovakkiale, osa Ida-Preisimaast Poolale ja NSV Liidule. · Soome kaotas Karjala NSV Liidule · Saksamaa ja Berliini jagamine 4 okupatsioonitsooniks · Itaalialt kolooniate äravõtmine. · Jaapanilt vallutatud alade äravõtmine 1897. a piirid 13. Mõisted.
annaabi.ee 
