Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha b) Prantsusmaa - Mandri Euroopa sõjaliselt tugevaim riik mõneks ajaks c) Suurbritannia ja USA mõjuvõimu suurenemine maailmas d) Itaalia astumine suurriikide perre 3. Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon a) Tülide rahumeelne lahendamine ja koostöö arendamine b) Peakorter Genfis c) Algul ei võetud liikmeks kaotajariike d) NSVL sai liikmeks alles 1934 e) USA eemalejäämine, kuna ei tunnistanud RL põhikirja
– soov ära hoida uue sõja puhkemine – sõlmiti mitmeid rahvusvahelisi lepinguid sõjaohu vastu – tekkinud konflikte püüti läbirääkimistega lahendada – loodi Rahvasteliit b) Rahvasteliit (1919) - Pariisi rahukonverentsil loodud riikidevaheline organisatsioon: tülide rahumeelseks lahendamiseks ja koostöö arendamiseks peakorter Genfis algul ei võetud liikmeks kaotajariike NSVL sai liikmeks alles 1934 USA eemalejäämine, kuna ei tunnistanud RL põhikirja 3. Saatanlikud 30ndad – sõjaohu suurenemine a) Poliitilised põhjused: Saksamaa soovis Versailles´ rahu kui ebaõiglast tühistada ja sõjakaotust tasa teha Jaapani ja Itaalia solvumine, et võitjatena ei saanud maailmasõjas osalemise eest piisavalt asumaid meelevaldselt kehtestatud riigipiiridest tingitud pinged naaberriikide vahel (nt Poola-Leedu)
vägivaldsusele osutus selline võim sõja tingimustes siiski tõhusaks riigi juhtimise vahendiks. Ning pärast rahu kehtestamist oli neil, kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks, lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid kasvõi tühist edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingud vihastasid sõja kaotajariike, mõningaid Antanti liitlasi ning ei arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete, kiire inflatisooni või tooraineallikate kadumisega. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said
Kolmandaks, Saksamaa pidi tagastama lääneriikidele nende kodanikud, s.t. sõjavangid. Sakslastest vangid jäid esialgu lääneriikide kätte. Pariisi rahukonverents oli ulatuslikuim rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaassõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud aga läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaa ja tema liitlaste esindusi. Saksamaa esindajad kutsuti kohale alles aprilli lõpul, et anda neile üle rahutingimused, mis esitati talle kõigi võitjate nimel ühiselt. Viinis 1815 oli Prantsusmaa välisminister Talleyrand kaotaja Prantsusmaa huvides osavalt ära kasutanud võitjate vahelised vastuolud. Pariisis 1919 jäi sakslastel see võimalus ära. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis
diktatuurid edukalt ära kasutada..2.Sõja mõju. Paljudes riikides inimesed harjunud karmikäelise riigivõimuga. Selline võim sõja tingimustes tõhusaks riigi juhtimise vahendiks.Pärast rahu kehtestamist- kes lubasid tegutseda kindlakäeliselt, karistada vaenlasi ja muuta inimeste elu paremaks- lihtne poolehoidu leida. Ning kui sellised juhid saavutasid edu, muutusid nad rahvuskangelasteks. 3.Pettumine Versailles' süsteemis- vihastasid sõja kaotajariike, mõningaid Antanti liitlasi ning ei arvestatud väike rahvaste ja riikide huve. Seepärast leidsid toetust need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4.Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riikides olid need seotud reparatsioonimaksete,kiire inflatisooni. 1929. aastal alanud majanduskriis tõi kaasa demokraatia languse ning võimule said juhid- inimeste elu kiiret paranemine ning rahvas uskus neid. 5.Terav riigisisene võimuvõitlus
(Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia) · Sevres'i rahu Türgiga, millega kaotatai mitmeid alasid, 1922 kukutati Türgis sultani võim ja loodi vabariik (presindent Mustafa Kemal) · Rahuleping allkirjastati Bulgaariaga, millega osa alasid läks Kreekale 3.Rahvasteliit ja Versailles' süsteem a)Rahvasteliit- 1919. A. Pariisi rahukonverentsil loodud rahvusvaheline organisatsioon riikidevaheliste tülide rahumeelseks lahendamiseks ja koostööks · Peakorter Genfis · Algul ei võetud liikmeks kaotajariike: N.Liit alles 1934. a. · USA ei kuulunud RL-i, kuna ei tunnustanud tema põhikirja · RL-st lahkusid 30. Aastatel Jaapan, Saksamaa ja Itaalia, välja heideti NSV Liit (1939) b)Versailles' süsteem- Pariisi rahu-konverentsil rahulepingutega loodud uus poltiiline kooraldus · ,,Igavesti kestev rahu"- ei õnnestunud sõdade põhjusi kõrvaladada (uued riigipiirid olid meelevaldsed) · Seda nimetati ka Versailles' diktaadiks, sest kaotajatele tundusid rahutingimused
Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28. juunil 1919 Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles'i rahulepingule järgnesid rahulepingud Saksamaa liitlastega. Need lepingud moodustasid süsteemi,
Rahvasteliit (League of Nations) 1920-1946 Asutati Wilsoni jt algatusel Pariisi rahukonverentsil 28.04.1919, jõustus 10.01.1920 Eesmärk rahvusvahelise rahu, julgeoleku ja territoriaalse puutumatuse tagamine; tüliküsimuste rahumeelne lahendamine; rahvusvahelise koostöö edendamine; kollektiivse julgeolekusüsteemi loomine. Liikmed Liikmeks on olnud 63 riiki Algul ei võetud Rahvasteliitu kaotajariike Saksamaad ja tema liitlasi (SM liitus 1926, lahkus 1933) NSVL võeti liikmeks alles 1934 (visati välja 1939) USA ei liitunud (Kongress ei ratifitseerinud RL põhikirja) Eesti 1921-1940 ... Struktuur Keskus: Genf Juhtorganid: Täiskogu kõikide liikmesriikide esindajad Nõukogu alalised liikmed (Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan) ja 4 tähtajaliselt valitud mittealalist liige Rahvasteliidu nõrkus Võim väike: ·
see on mürk. Inglased üritasid sama vastu teha, kuid edutult. Nimelt tuul polnud vastav. Selle sõja järel võeti asutusele gaasimaskid ja sõduri elu kaevikutes muutus veelgi raskemaks. Iseloomusta Pariisi rahukonverentsi (millal, miks toimus, kes osalesid, milliseid otsuseid vastu võeti, nõuded Saksamaale). 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents. Sellest võttis osa 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotajariike sinna ei kutsutud ja võitjariigid tegid lepinguid omaenda huvides. Rahukonverentsi tähtsaimaks dokumendiks oli Versaille rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga. Selle lepingu kohaselt pidi Saksamaa anda tagasi Prantsusmaale Elsass-Lotringi ja loovutama alasid Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Selle läbi kaotas Saksamaa kaheksandiku oma aladest ja nende lõigete puhul ei arvestatud üldse inimeste soovidega.
Selline alandav suhtumine süvendas Saksamaa revansitahet. Pärast II maailmasõda püüti Versailes` süsteemi vigu vältida. Saksamaad (siinkohal mõtlen SLV-d) võeti kui vajalikku partnerit ja sellepärast püüti teda võimalikult kiiresti n-ö üles upitada. Saksamaasse ei suhtutud vaenutsevalt. Suhtumine erinevusest kinnitab ka asjaolu, et Rahvasteliit, mis loodi pärast Esimest maailmasõda, ei võtnud alguses vastu kaotajariike, ÜRO põhikirjas, mis moodustati pärast II maailmasõda, sellist klauslit aga ei olnud. Võitjate poliitika Saksamaa suhtes pärast I ja II maailmasõda oli osalt sarnane, kuid mingites aspektides see ka erines. Erines see ilmselt sellepärast, et püüti vältida vigu, mis tehti Versaills' süsteemi käigus, mille tulemusena muutus Saksamaa ohtlikuks teistele riikidele. VI teema: Külma sõja kujunemine: miks said endistest liitlastest vaenlased?
● Kaotas vähe inimesi ja majanduslik võimsus kasvas Piirimuudatuste tulemused. ● Väljaspoole emamaad jäid suured sakslaste ja ungarlaste alad. Rahvasteliit ● Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõja ärahoidmine. Rahvasteliidu hoone Genfis. Rahvasteliidu nõrkus: ● Puudus jõud oma otsuste elluviimiseks ● USA ei astunud Rahvasteliidu liikmeks ● Kaotajariike ei võetud algselt Rahvasteliitu. 1922 Rapallo leping ● SM ja Nõukogude Venemaa koostööleping. Rahulolematud võitjariigid ● võitjariikidest olid rahulolematud Itaalia ja Jaapan 1923.a. Ruhri kriis ● Saksamaa ei suutnud maksta reparatsioonimakseid ● Prantsusmaa Ruhri okupeeris tööstuspiirkonna Komitern ● 1919 loodi Moskvas komitern-maailma kommunistlike parteide liit. ● Selle eesmärk oli maailmarevolutsioon.
annaabi.ee 
