Väidetakse koguni, et tegelikult oligi filosoofia kui niisugune epikuurlastele üksnes kõrvalharrastus, millega vajaduse korral püüti põhjendada ning õigustada nende poolt õigeks peetud tegelikku elukäsitlust ning ellusuhtumist. Ehk ei olnudki epikuurlaste näol tegemist filosoofilise koolkonnaga, vaid hoopis elujaatava maailmavaatena. Veel neljandal sajandil pKr eluneb selle koolkonna kajastusi juba hääbuvas antiigis, olles soositud peamiselt elunautlevate ülikute ringkondades. Kanoonika Epikuros on määratlenud filosoofiat ,,tegevusena, mis kaalutluste ja arutluste varal teostab õnneliku elu". Filosoofia ülesandeks on Epikurose arvates aidata inimestel saada õnnelikuks, vabaneda kannatustest: "Tühjad on filosoofi sõnad, kui nendega ei vabastata ühestki kannatusest. Nagu arstiteadusest pole kasu, kui ta inimese keha haigustest ei vabasta, nii pole ka filosoofiast kasu, kui ta inimese hinge ei ravi." Juba sellest nähtub, millist osa epikuurlaste
Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid aatomeid, mis pidid andma inimesele vabaduse valikute tegemiseks. Tema arvates laguneb inimene pärast surma jälle aatomiteks, mis hajuvad igale poole seosetult laiali. Selline teadmine pidi mõjuma kõigile õnnistavalt ja andma võimaluse segamatult nautida
Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu mõõdupuuga saab kontrollida millegi mõõte
· Kõige kõrgem reaalsus on mõtlemine. saavutamise takistustest. · Meeled petavad meid, kuid mõistus paljastab tõe. · Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja nende · Kogemus on põhimõtteliselt eksitav. seostest. · Tõe juurde viib vaid mõistus. · Tunnetusteooria ehk kanoonika (kr.kanon juhtnöör) · PARMENIDES · õpetus tõe kriteeriumidest. Kanoonika Parmenides võtab kasutusele SUBSTANTSI mõiste . · Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist. · Olemise blokk on tema jaoks kuuli kujuline.
Moraali ainsaks juhtivaks jõuks saabki olla kaastunne. 25. PILET EPIKUURLASED POSTMODERNISM (M. FOUCAULT, I. DERRIDA, R. RORTY) Epikuros määras filosoofia ülesandeks aidata inimesel jõuda õnneliku ja häirimatu seisundini ning vabaneda kannatustest. Filosoofia jaguneb kolmeks: eetika (õpetus õnnest, selle tingimustest ja sellest, mis meid takistab õnnelikuks saamast), füüsika (teadus maailma loomulikest alustest ja nende seostest) ja tunnetusteooria e kanoonika (õpetus tõe kriteeriumitest). Kõik need kolm moodustavad ühtse terviku: kanoonika on füüsika eelduseks ja füüsika omakorda eetika eelduseks. Füüsika õpetab, millised jõud maailmas valitsevad ning milline on inimese koht maailmas. Ilma selleta ei oleks eetika mõeldav. Selleks et maailma õigesti tunnetada, on tarvis teadmisi tunnetuse seaduspärasusest e kanoonikast. Tunnetusteooria puhul väidab Epikuros, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisele kaemusele
Rajab oma maja aias kooli, mille nimi on "Epikurose aed." Selles koolis kogunesid inimesed, kes polnud kaotanud usku inimväärsesse ellu. Külalisteks olid nii prostituudid kui ka linna juhtivad poliitikud. Elufilosoofia teoreetiliste raamidega. Filosoofia eeasmärk on jõuda õnneliku ja häirimatu seisundini, vabastada hing kannatustest. Kolm osa filosoofias: 1)eetika - õpetus õnnest, selle tingimustest; 2)füüsika - õpetus maailma loomulikest alustest, nende seostest; 3)kanoonika - õpetus tõe kriteeriumidest (gnoseoloogia). - juhtnöör, millega ehitusmeister mõõdab. Kõik kolm moodustavad terviku. Kanoonika on füüsika eeldus, füüsika on eetika eeldus. Sensualist. Tunnetuse aluseks on meelelised naudingud. Materlialistlik sensualism (sarnane Demokritosele - aatomite õpetus). Füüsika on samuti Demokritoselt. Eetika. Me ei peaks jumalaid kartma, see rikub õnne ära. Neli rohtu: 1)jumalat ei ole vaja karta; 2)surm on teadvusetus; 3)hüve on kerge saavutada;
Eluviis lihtne, vaesusele kalduv. Tema juurde kogunes sõpru, õpilasi; tema filosoofiakooli hakati kutsuma Epikurose aiaks. Õppetöö toimus seal veel 51. e. Kr. Epikurose arvates on filosoofia ülesandeks aidata inimestel õnnelikuks saada ja kannatustest vabaneda. Temalt on säilinud 3 kirja ning "44 peamist arvamust" (kyriai doxai) Filosoofia jaguneb: 1. Eetika õpetus õnnest ja selle saavutamisest 2. Füüsika õpetus maailma loomulikest alustest ja nende seostest 3. Kanoonika õpetus inimese maailmatunnetusest ja sellest, kuidas jõuda tõeni. Osad moodustavad seotud terviku. Kanoonika: Kõik teadmised tuginevad aistingutele, mis tekivad seepärast, et kehade pinnalt eralduvad pidevalt kujundid, mis sarnanevad kehadega, kuid on õhemad. Kujundid võivad säilitada kehade korrapärasuse või ka mitte. Esimesel juhul tungivad nad meeleorganisse ja tekib moonutusteta pilt. Teisel juhul aga tungivad korrapära kaotanud kujundid meie
filosoofi sõnad, kui nendega ei vabastata ühestki kannatusest. Nagu arstiteadusest pole kasu, kui ta inimese keha haigustest ei vabasta, nii pole ka filosoofiast kasu, kui ta inimese hinge ei ravi. Filosoofia peab Epikurose arvates koosnema kolmest osast. Kõige tähtsam neist on eetika õpetus sellest, mis on õnn ja kuidas saada õnnelikuks. Teine osa on füüsika õpetus maailma loomulikest alustest ja nende seostest. Kolmas osa on tunnetusteooria ehk kanoonika (kr kanon juhtnöör) õpetus sellest, kuidas inimene maailma tunnetab ning kuidas jõuda tõeni. Kõik need kolm osa moodustavad omavahel seotud terviku: selleks, et tegelda eetika probleemidega, on tarvis teada, milline on see maailm, milles me elame s.t on tarvis tunda füüsikat; selleks aga, et tegelda füüsika probleemidega, on tarvis teada, kuidas jõuda tõeni, kuidas maailma tunnetada s.t on tarvis tunda kanoonikat. Epikuros oli nii nagu Demokritoski atomist
annaabi.ee 
