AUTISM SISSEJUHATUS Antiikajal ja keskajal nimetati autismi haigeid lapsi kui "haldjate või kuradi poolt vahetatud laps". (Lovaas 1998.) 1943. aastal Leo Kanner USA-s kirjeldas gruppi lapsi, kellel esinevate omapäraste käitumis-/suhtlemishäirete eristamiseks muudest lapseea psüühikahäiretest ta võttis tarvitusele nimetuse "early infantile autism" (kirjanduses tuntud ka kui Kanneri sündroom). Neil lastel oli rida ühiseid jooni. (Lovaas 1998.) XX sajandi I poolel ei peetud autismi kehaliseks (ajukoe) haiguseks, vaid emotsioonihäireks, mis sugenenud vanemate ebaõigest või endale teadvustamata vaenulikust suhtumisest lapsesse. Pöörde sellesse arvamusse tõid alates 1960-ndaist aastaist uued andmed lapse psühholoogilisest ja kõne- ning keelearengust, aju funktsioonidest, samuti mitmete uurijate (M. Rutteri, Chr. Gillbergi jt) autismialased uuringud. (Lovaas 1998.)
probleeme, kuid häire mõjutab igat inimesel eri viisil. Kui osad autistlikud inimesed on võimelised elama võrdlemisi iseseisvat elu, siis mõned vajavad terve elu jooksul spetsialistide abi. Autismi põdevad inimesed võivad olla ka üli- või vaegtundlikud helide, puudutuste, maitsete, lõhnade, valguse või värvide suhtes. (Autismist, 2014) Autismiga erialaselt kokkupuutuvad inimesed võivad haigusele viidata ka teiste nimede all nagu näiteks autismispektri häire (ASD), Kanneri autism, pervasiisvse arenguhäire (PDD) (Autismist, 2014). Kõik autistid kogevad häireid põhiliselt kolmes valdkonnas, mida nimetatakse ka autistlikuks triaadiks. Nendeks valdkondadeks on: sotsiaalse suhtlusega seotus raskused; sotsiaalse vastastikuse mõjutamisega seotud raskused; sotsiaalse kujutlusvõimega seotud raskused (Autismist, 2014). Lapse autismi esinemissagedus on 3-4 last 10 000 kohta. Tavalisem on see häire poiste
Düsgraafia spetsiifiline kirjutamishäire. Düskalkuulia spetsiifiline arvutamis häire. Autism permasiivne arengu häire. Esineb suhtlemisel kvalitatiivne hälve. Kahjustatud verbaalne ja mitte verbaalne konventatsioon ja sotsiaalne suhtlemine. Kõne vähe arenenud või ei kõnele ültse. On vastu igapäeva rutiini muutustele. Võivad esineda tugevad raevu hood ja ebatavalised reaktsioonid sensoorsetele stiimulitele. Autismi määratakse 3 eluaastast alates. Lapseautism e. Kanneri sündroom omandatud kõnevõime aga ei kasuta. Kinni oma harjumustes. Ei talunud geenimuutmist. Esinevad tugevad vaimuhood. Avaldub sünni momendil. Esineb rohkem poistel. Väldivad pilt kontakti. Veider kõnd, jooks ja hoiakud. Aspergi autism kõrgemad verbaalsed hoiakud. Suudavad rohkem rääkida. IQ keskmisel tasemel. Info on samasugune kui nad räägivad. Võivad olla, kuid ei pruugi olla kohmakad. Neil esinevad spetsiifilised huvid. Ei tunne mingit huvi sotsiaalsetele kontaktide vastu
·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. ·RHK 10 (ICD 10, 1993) (rahvusvah. haiguste... klassifikatsioon) ·DSM IV (1992), DSM-V (2013) (diagnostic and statistical manual of mental disorders) * düskalkuulia arvutamisvilumuste häire (6%) lugemish rohkem, õigekirjah vähem. * vaimse arengu mahajäämus alates IQ 79/84 1943 a. Kanneri: kontakti puudumine, ebaharilikud liigutused ja kõne, rigiidsus, parem mälu 1944 a. Aspergeri: sobimatu käitumine, piiratud huvid, kesine intuitsioon, IQ variats, + sõnavara, motoorika Pervasiivete arenguhäirete algus 30-36 elukuul (2,5 3 a) Motivatsiooni nähakse tavakäsitluses umbes nagu iseloomuomadusena. Aga motivatsioon ei ole tegelikult absoluutne, vaid olukorrakohane. Keskendub inimese uskumusele enda võimete kohta.
Anamneesis sageli kõne-keele arenguprobleeme .Levimus koolilaste seas 3-15%, P>T . Sageli kaasnevad kirjutamisraskused, emotsionaalsed-, kohanemis- ja suhtlemisraskused, käitumishäired. Üldine õpiedukus langenud (verbaalsuse osakaal). SPETSIIFILINE ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE. Sageli kaasnevad häired emotsionaalsel tasandil,käitumises ja suhtlemisel. Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Kanneri sündroom early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine rigiidsus, ebaharilik tegevus/liigutused, hea mälu, hea ruumitaju, kõnetus (ebatavaline kõne), pilkkontakt. Aspergeri sündroom sobimatu käitumine, hea sõnavara, monotoonne kõne, piiratud huvid, kehv motoorika, kesine intuitsioon. KÄITUMIS- JA TUNDEELUHÄIRED Hüperkineetilised häired Käitumishäired Lapseeale iseloomulikud
Poistel 3-4 korda rohkem kui tüdrukutel 2. Iseloomustus: 1. väldib pilkkontakti ja hoidub kehalisest lähedusest; 2. ei kõnele eakohaselt, ei saa kõnest aru või kõne puudub täiesti; 3. puudub kõnekuulmine ja –mõistmine; 4. teeb korduvalt ühetaolisi liigutusi käte, jalgade, keha või peaga; 5. ei talu muutusi ja reageerib neile ägedalt; 6. ei mängi teiste lastega, hoidub omaette või mängib ebatavalisel. 3. Liigid: 1.Lapseea autism (Kanneri sündroom) – arenguhäired ilmnevad enne 3. eluaastat ning avalduvad suhtlemisel ja mõningases stereotüüpses käitumises. 2. Atüüpiline autism – ilmneb pärast 3. eluaastat, ei esine kõiki tüüpilisi häireid. 3. Retti sündroom – seda seisundit on kirjeldatud ainult tüdrukutel, pärsitud on sotsiaalne ja mänguline areng, kuid sotsiaalsed huvid võivad säilida. 4. Lapse muu desintegratiivne häire – iseloomulik on eelneva normaalse
· Levimus 6% kooliõpilastest ÕR seas 8% - 27% koos teistega 13-40% (lugemis-kirjutamisraskused) Vaimse arengu mahajäämus · Erinevad tasemed Piirialane IQ 70 79 (84) Kerge IQ 50 69 Mõõdukas IQ 35- 49 Sügav IQ 20- 34 Raske alla 20 Diferentseerimata · Sageli geneetiline komponent (peres veel) · Kaasnevad teised häired · Enne 18 eluaastat Pervasiivsed arenguhäired · Esimesed kirjeldused juba XIX saj. algul · 1943 a. Kanneri sündroom (USA) early infantile autism kontakti puudumine, endassetõmbumine -rigiidsus ebaharilik tegevus/liigutused -mälu, ruumitaju kõnetus (ebatavaline kõne) -pilkkontakt · 1944 a. Asperger (Austria) Aspergeri sündroom sobimatu käitumine -hea sõnavara, monotoonne kõne piiratud huvid -kehv motoorika IQ variatsioonid
düsleksia- lugemishäire, lugemine aeglane, seetõttu ei suuda ka sisu mõista düskalkuulia – arvutamishäire, raske tehteid kirjutada, reegleid meeles pidada vaimne mahajäämus – IQ alla 70, ei teki järsku ◦ pervasiivsed arenguhäired – raskusi suhtlemisega, tajuvad teisiti asju ▪ sagedus ja varieeruvus pidevalt tõusnud ▪ Aspergeri sündroom, autism, Kanneri sündroom ▪ kaasnevad teised häired, nt 85%l ka vaimne mahajäämus ▪ algul tavapärane kõne areng, hiljem peatub või taandareneb ◦ käitumis-emotsionaalsed häired ▪ hüperaktiivsus, ärevushäire ▪ tihti probleeme ainult kindlas keskkonnas, siis viga ümbritsevates inimestes ▪ tüdrukutel tekkinud juurde käitumishäireid psühholoog arvab, psühhiaater diagnoosib
annaabi.ee 
